kohuvilkohu|vil, koho-R(-vill) LNgMar, -vel LNgRidKhnRis, kohuvelKrk 1.kohevil(e)a.kohevas (poorses) olekus jahud on kohuvill Kuu; `leiva ja `saia `taigen on jo kohuvillVNg; maa `äste kohovelRid; b.puhvi(s), turri(s) `koeral on `karvad kohovilVai; tegi `eesele kohovil siilikoLNg; juused kohovil peasMar; männa ogad on kohovel üles `kerkinKhn; kraasitud villad `lüövad kohovelRis; paks rõõvass ala pant, si̬i̬ oid undrugu alt kohuvelKrkVrdkohavil 2. figkõhevil, elevil ma ehmatasin nii, et keik mu keha on kohovelRis Vrdkohuval, kohuvile