kobi1kobiIisRHääJuuKoeVJgTrmKodLaiPltPilPstTLäOteSanUrvRäp 1. vilets, armetu olend, kõbi; sõimJah, on `teine `vaene kui üks `kuivanud kobi, aga peab ka elamaIisR; see vana lehmakobi, ei see sünni `ostaJuu; vana inimise kobi kobis `tulla seie`puale VJg; Mehe nime kandjaid on vähe, pooled neist on vanad kobid; kuda ta omete selle vaname kobile pidi minema, ilus noor tüdrukTrm; vaname kobi, see oli veel `käija ja õiendajaLai; vana inimene on vana kobi, või ükskõik mis loom vanadusest `väeti on, on vana kobi Plt; vana `tütrigu kobiOte; nigu kobi jäänüʔ, selle et suurõ `murrõ ja ädäʔSan; esi kui vana kobi joʔ, suu pääh ja tõrõlõss ka vi̬i̬lRäp || (väikesest olendist) `poeskese kobi; mes sa kobi külmetädKodVrdkobikõnõ 2. vana nigel asi; kolu vana kausi kobiVJg; need puud on vanad kobid, mis me `ahju panimePlt; kõik vanad elumaead tahetasse ära ävitada, nad ju väga kobidPil; pane oma kobi kokkuPst; Sai vana kaskakobi vällä otsi et sälgä aadaNõo Vrdkobin2