kobin2kobinJõeKuuJõhPhaMuhReiMärVigHanTõsNisJuuJJnKoeKadKJn, -asMarKseMih 1. vilets, armetu olend on vana kobin viel, on juba `oige vana miesJõe; vana kobinas juba olgo mes loom tahabMar; Kui põle `loomadel talve `einu anda, siis kebade nagu kondikobinadHan; `väeti nago va kobinasMih; vanamehe või vanaeede kobin Tõs; mis ma sest ostan, üks vana kobin, vana lehm, sarved pugalaid täisNis; mehe kobinast ei sua `lahtiJuu; on üks lehmakobin ei anna änam `piima ega midagiJMd; vana mies, `aige vanainimese kobinJJn; ta on vana naisekobinKoe; üks vana kobin, aga ärä ei sureKJnVrdkobimus 2. vana nigel asi Vie ne kobinad kohe kaik `kaltsukaupmihele, ega `neiegä ole `mingegisugust `pääle hakkadaKuu; puu alg on siest õenes nagu kobin; külma`võetud kardulis `kuivab ää nagu kobin Kad Vrdkobi1