[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 4 artiklit
kibama1 kibama Lüg Vai S KJn
1. (rahutult) liigutama või liikuma; rabelema, siplema `lambud sai niidetud, seljali panna, siis kibavad pailu Jäm; inimesed kibavad `outo pεεl Ans; meni kibab alati `seie ning `sönna, pole piretkid `aega seista; `tuhlid kibavad nda pajas kui nad keevad; oksad kibavad tuule kää Khk; reńd kibab (lonkab, logiseb) Kär; löi ussi maha, aga `kangest kibas, ennekut ää suri Krj; kui laps pailu kibas ning `aeles ning ringutas, siis oli koera `aigus Pha; vesi kibab (kui veepiisad langevad), ikka `vihma tuleb veel Pöi; see oo üks suur erk obu, kibab ja kabab `peale (kaabib jalgadega); lehmad akkavad kibama [kärbeste käes], lase `lüpsa mitte; mis sa `peaksid kibama põle nii suur see äda mitte Muh; äi saa rahu `tangu end, lapsed kibavad `pεεle Emm; massakad - - `sööluvad öhu sees, kibavad `pεεle Käi || (kärsitult kuhugi) kippuma, kiirustama kuhu tei kibato nüid Vai; mis sa kibad, sa jöuad `menna küll Vll Vrd kabama, kibuldama, kibutama1
2. vallatust tegema; lõbutsema Mina `peigomegä `oisin `kõrvale, a `nuored kibasid küll ja küll [pulmas] Lüg; küll niid lapsed kibavad KJn
1. (rahutult) liigutama või liikuma; rabelema, siplema `lambud sai niidetud, seljali panna, siis kibavad pailu Jäm; inimesed kibavad `outo pεεl Ans; meni kibab alati `seie ning `sönna, pole piretkid `aega seista; `tuhlid kibavad nda pajas kui nad keevad; oksad kibavad tuule kää Khk; reńd kibab (lonkab, logiseb) Kär; löi ussi maha, aga `kangest kibas, ennekut ää suri Krj; kui laps pailu kibas ning `aeles ning ringutas, siis oli koera `aigus Pha; vesi kibab (kui veepiisad langevad), ikka `vihma tuleb veel Pöi; see oo üks suur erk obu, kibab ja kabab `peale (kaabib jalgadega); lehmad akkavad kibama [kärbeste käes], lase `lüpsa mitte; mis sa `peaksid kibama põle nii suur see äda mitte Muh; äi saa rahu `tangu end, lapsed kibavad `pεεle Emm; massakad - - `sööluvad öhu sees, kibavad `pεεle Käi || (kärsitult kuhugi) kippuma, kiirustama kuhu tei kibato nüid Vai; mis sa kibad, sa jöuad `menna küll Vll Vrd kabama, kibuldama, kibutama1
2. vallatust tegema; lõbutsema Mina `peigomegä `oisin `kõrvale, a `nuored kibasid küll ja küll [pulmas] Lüg; küll niid lapsed kibavad KJn
kibama2 kibama Käi Lai KJn kudumisel lahtiselt kanga peale jääma üks [lõime]löng on kibama jεεnd; löng kibab Käi; kangas akand kibama, kiba lõngad tulevad `piäle ja `alla KJn Vrd tibama
kibama3 kibama LNg Mär Vig Kse Tõs Tor tibutama, udutama juba kibab sadada, enam ei saa `loole `minna Mär; lund kibab koa pisut Vig; vihma piisad kibavad Kse; `vihma kibab natuke, põle suurt sadu mette Tõs Vrd tibama
kibama4 kibama (ta) kipa kipitama no ka kipa silmä seehn, timä nigu hõ̭õ̭rd Rõu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|