[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kabama kaba|ma Hlj Lüg IisR eP M(-me) Nõo
1. käsikaudu otsima, kobama misa sii pimes kabad, sa‿b leva ometi Pöi; pimedas mud́u ummes kabab `kääga tee `kohta Mär; pime kabab kepiga tied Sim; mia kabasi `nurke `mü̬ü̬dä Trv; pidit käsikaudu kabame, es tohi `vaate Krk
2. kahmama, haarama; kinni võtma, krabama inimesi kabati küll ära [rahututel aegadel] Hlj; Voodi pεεl sedassi oli, ma kabasin kätte Jäm; Laps kabas magades omal teki pial Han; kaban kuke `kińni Saa; kabas tese `kińni JMd; ma aari `käega, `tahtse kabada `kińni, aga ärä läits i̬i̬st Nõo || varastama, näppama kabab ää Vig; ku `maia tuleb, muku kabab mes aga kätte suab; sedä ei või `usku, tükib kabama, ei või `aśja ette jättä Kod; kost `perrä venib, sääld kabab; serätsit om külländ, kes kabava siist ja sääld Nõo Vrd kabastama
3. (tüdrukuid) kabistama, käperdama; ehal käima `poisid `lähväd kabamaie `lauba `õhta Lüg; poiss kabab tüdrikud Kse; Mõni mees tahab `kangeste `naisi kabada Han; ega sie Liena ei `saĺlind seda, kui poisid teda kabama tulid Koe; juba sa oled kaband, aga ei saa `pruuti VJg; si̬i̬ tulli iki kabamise `pääle `välla, et tüdrukit kabade; pu̬u̬ĺbe om kabamise ü̬ü̬ Krk
4. rutates midagi tegema `irpsast kabab tööd tiha Ans; kaba aga viluse, `päigese kääs ei `aita `olla Mus; `aulised (ajulised) `öilasid `peele, uńt kabas ees joosta Mus; kabasime vatid `ümber; kaba ülese maast Var; aga kabasime et suaks ennemb `õhtalle Kad; ruttu kabas aśjad kokku VJg || laps akkab ennast üles kabama, aab töllakile maast Muh
5. siplema, rabelema; kiirelt liikuma aka `looma `tapma, siis kabab iganes; laps kabab, p‿seisa `kuskil Khk; Tuul on vaĺluks läind, puud kabavad eieti Kaa; mine `vaata mis poisil viga on, et ta nönda kabab Vll; see oo üks suur erk obu, kibab ja kabab `peale Muh Vrd kibama
Vrd kabima