kese2 n, g keseHelSan(keśe) PlvRäpSe; kesõKanväliskest, nahk a. ussi (mahaaetud) kest, nahk huśs aase keväjä kese ärʔ; huśs um kese `maaha `jätnüPlv; tä (inimene) om `jätnü nigu huśs kese `maaha; siug aja kese `maahaSeb. (õhuke) nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk rasva pät́s `pańti kese `sisse. ku˽tuda `rasva looma seest `vällä `võeti, siss rasv oĺl kese küllen. kese `kiśti rasva küllest ärʔ, ja˽siss `võeti tu˽rasv, mis kese küllest kakuti, `t́saeti vai toḿbiti peenikesess, ja˽siss `pańti kese `sisse, kese oĺl ää `oitmaSan; taa tsuvva nahk um ku kese (õhukene); kese tulõ päält `maaha (inimesel pärast haigust) Plv; angõrjal om kese; naha all om kese [inimesel]; lihal om ka kese päälSec. koor tõhva (tõru) kesePlvd.fig vana obese kese (vanast kõhnast hobusest) HelVrdkesi1