kesi1kesi g kee (kie, ki̬i̬) p kettReP(p keedVar, g kedeKodMMg) V; n, g, p kesiHää; kesi pl kesidVaiVil, g keseSeLut; kesüSan; n, g keeJäm, kiiVilväliskest, nahk a.sag plviljatera kest, sõkal (hrl odral ja kaeral) `otrakesi `leiba `anneda - - `sialeVNg; `iired tegid `vilja lesemest, `laastavad kesistJõh; `kerge kut kee kot́t; oma tuuligul `tangu `tehti, jähid keed `sisse, sai pohe`moldis uhjudud, tuul viis keed äraJäm; kis neid nisu jahusid ühe kora `söölus – nee joosedati ketega `katki; mis sa ketest sööd – `akvad `kurku `kinni (öeld halbade tangude kohta) Khk; viljal oma kesi ika `ümberMuh; odrad said sõelajahuks `tehtud - - sõela jahul oli tihe sõel, mis kõik keed `väĺla võt́tisRid; kliid oo rukkil ja nisul, odradel oo keedVar; rukileib oo jo ketega, keed olid seesAud; rukkil ei ole nii paksud kied kui testel `viljadel; panen kesi sigadelle süöma `pialeAmb; kui kie viirud on jahu pial, siis on koid sies Iis; kee puru on se kaera jahu; nisu terad `tehti vaest märjast `enne javatamist, siis ei lähnud kett püili `ulka; kaera keed on paksud; sõelad võtavad [jahvatamisel] kett `väĺja, aga kui paĺlalt kivide vahel õerud, siis jäävad keed jahude `sisseTrm; ku tambiti [uhmris] `õtru pekseti ketess `puhtass. pekseti keded maha; keded koŕjati kuĺbiga ärä [supi pealt]; tambiti [uhmris otri] kuńni kedele läksid (keed lahti tulid); kama javatatse ketegä, kruavitasse ärä küll; `kiisli jahu jäeb ketegäKod; keed pannasse `loomadelle, suĺbi `pialeLai; tangu keedPil || kerge, väikese tuumaga viljatera, kõlu(d) tühjad keed, mis `alla tuule lähäb, kus iibikest sees ei oleJuu; `rehte peksad, siss jäävad alakad üle, niid on kiidVil || figKesi lööb `perses pilli (näljasest) VNg; Mis ta koa uhkustab, enesel kesi lööb perses pilli; sügise ikke suured saamad, kebade keed magusadMär; sügise on suured söögid, kevade on keed magusadLaib. ussi (mahajäetud) kest, nahk – Vuśs lätt ki̬i̬ seest `välläUrv; sivvu kesiVas; huśsi kesi, tuu tulõ `maahha sääne kui tuṕp päält; huśsi kesi om suuŕ ruuh́ seto naisilSe; siu kesi, mia heit är keväjä maha, tuu um ruuhLutc. (õhuke) nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk Kui töńn täis, sis keśü laḱka tönni pääle, rasu sisseSan; lappõrasval om kesi `ümbreʔ. inne tsagimallõ `pandmist `kiśti kesi `ümbrelt ärʔ; Ku˽kesi `ümbre˽`pańti [rasvapätsile] sõ̭ss es lähä˽vahatsõs, `saisõ illus; Ku `haigõllõ `käele `ko·mbre·śsi tet́ti, sõ̭ss `pańti rasva kesi `ümbreʔ, villadsõ rätiga˽köüdeti kińniʔUrv; aŕst ülnüʔ et mehel mao kesigi um `kat́skiʔ, kuiss tu̬u̬ siss `ello saa jäiäʔVas; [rasv võetakse ära] `paĺlass kesi jääss `perrä. tõmmatass rasv ki̬i̬ päält mahaKrl; rasva kesiVas; naha kesiSe Vrdkese2, kest1, kesu