katekate g katteeP/katteR/ HlsHelPuhSan, g kateRisJõeKKrkKrl; katõʔ g kattõV(katõhSe, g katõRõu) s < katma, kattev materjal või ese katted oo [kadrisandil] silma ees; viljal oma kesi ika `ümber, oma kate ika `ümberMuh; ühü vihuga `pandi kuhila pia, siis oli katet, kui oli vihmasaduVar; pane `mulle vähä katet `piale JMd; kui on ia kate `aknate ies, siis on ia magada Iis; metspaŕt, kui pesä piält tuleb, lü̬ü̬b kõhe siivägä katte piäle, et `ki̬i̬gi ei näe tämä pesä Kod; tõriksel om vitsa pääl, lavva kate Ran; rańtshirre katõʔ (hoone otsaseina pealmine palk) tulõ rańts hirre otsa `pääleHar; saanilõ `pańti pähnä ku̬u̬ŕ saani küle kattõssPlv; katõh pankõ `pindre pääle [külma kaitseks] Se || tekk, lina jm lat́s aja `üüse kattõ (teki) `maahhaSeVrdkatim, katus || riided, kehakatted pere tahab `sü̬ü̬miss ja katetKod || figei ole einä `ilme ka änäp, päe iki kate all (päike pilve taga) Krk | Tegi seda pimeduse katte all Kos; katte (panema)katma; katten ~ kattel (olema)kaetud – Kodviĺjä kasu aal õli vihimä, mua läks katte; panin põllud katte ja jäe siämet üle; laud `pańti katte; põllutü̬ü̬ on testud, kõik põllud o katten, vili piäl, siäme visatud; muld katten jo, õras lähäb jo suuremass; kõik lapsed one katten ja süänud; minul oo ike piä katten, oo `talvemüts ja suvemüts; tämä säng õli kattelKodVrdkati, katt4, katus