katuskatu|s (katos) g -seS(kadusKhk) L/g -sõKhn/ HaJäKod(kats g `katse) VlPõPstHlsLei, g -kseKeiKosJürHJnJõeKKuuKAmbJMdJJnVMr(-ss) KadVJgSim(-ss; g -se) Rak, g -sseMuhLSimLaiPlt, g -saKõp, g -ssaVil; katu|ss g -sseMärHääTaPõ(g kadusseMMg, `katsePal) KJnPstHelT(-ssõRanVõnSan), g -s(s)õV(-śsRõuSe, g -seM(-ssaTrv); kadu|sKuuHljVNgVai(-os) g -kseKuuVNgVai; kattu|s g -sseLüg(-ss) JõhIisR(-ss), g -kseJõeHljVNgRakR 1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama, siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusestHlj; `niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumbLüg; Sammel on katuse iga, kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas või sada `aastadPöi; akeda katust tegema, `panta ölja kimbud, siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm; pool`vinkel katusVar; `Viltu katusega majas (käimlas) `käimaHää; katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK; kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelleKoe; nüid lõpevad varesjala `katsed ärä („varesjalgadega“ õlgkatused) Kod; loidkatuss mädäness ruttu ärä; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääleKrk; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga; sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g, sis saab ää katuss. jääb äste `tihtiRan; kui saenakelp madalamp, siss om katussel murd pu̬u̬l`viiluRõn; `väega `pistvä ja `korgõ katuss; lausikas, `lauhkõ, mataĺ katuss; katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust; katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu; sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu, noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ; katusõ pääl kõ̭iḱ rinnanHar; olidsõ˽katusõʔPlv; katuse tüüpe:`puole, täis `viiluga kattus; `viiluta kattusLüg; viiluga katus, `küĺgede pial üksi on katus, `otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti, katuse arjani `väĺlaNis; poole, täie viiluga katusJMd; täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ, otsan katust ei olõ, ots om lavvustRan | ladupidi katuss, si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannassKrk; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl, sis sai ladvapoodi katussRäp | `jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katussKrk; Ta tegi nii kena kabes katusenendest `roogudest, et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi; `kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod; `murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk; sindõrlavvaʔ, noist omma `lü̬ü̬düʔ, tu̬u̬d kutsutass poola katussSe; poolevihu katus, õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselleJuu; soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk; Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit; tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehiteduRõn || figVana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi; katuse all(a) 1. (pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(ie) Lüg; Pool tööd jääb siis maja `juures veel, kui katuse all on Pöi; saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõttaIis; 2. hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peretKos; keväjä - - vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔLut; pika katuse all(a)1. kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läksLüg; Pikä katusse alla viimä [raha] Trv; inimese `ütlev vaist, mea lää pikä katus‿ala, ku `kõrtsi lätsivKrk; 2. kohtusse kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohtoLüg; ühe katuse all(a) 1. (kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli, `riide ait ja viĺjaait, mõnikõrd ühe `katse allPal; Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklinRõn; 2. fig(ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm; tema elab oma `võerapoja juures, ühe katukse allVMr 2.figTema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv; Igaüks teäb, kust ta katus vee läbi lasebPst; Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu 3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus ülesRei; `sakstel olid sokid, need olid `niuksed katussega saanidMär; juudi kipikas on katuksega tõldJür; `Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl, vedäs edesi, kui eläjit kablut nurmenRõn; kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadamaRäpb.(heinakuhjal jm) kümme [rukki-]`vihku sai `pandud `püśti, sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksestVMr; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless, neli `pośti `püśti, siis `laśti katus `pialeSim; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast, `lasti katuss mahaRanc.(muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ, vaia vastanõ katuss tetäʔHard. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi, varre `viskame ära, pruugime aga selle katusse äraÄks 4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh; `ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kersonKod; kata neid mike `tahtenege, või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katussKrk; `taosõ katuss (rangide nahkkate) Se Vrdkatim