[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kallas kallas eP(-ss Äks), -ss, -śs eL, `kallas R, g `kalda, g `kalde Ote
1. s maapinnavorm a.  mererand, vee- ja maapiir; veekogu, augu, mäe, tee (kõrgem) serv, äärevall; madalama ja kõrgema maa vaheline ala pane ots `kaldasse `kinni (paadil) Kuu; tie `kaldad on `kuivad juo; `allika `kaldald ma `leisin viel `niskese `rinna `nõela Lüg; jöös on nii pailu vett, et tuleb üle kallaste; nömme `kaldad (nõmmeäärsed madalamad kohad) vett täis puhas Khk; Läksi ema aua `kalda `peale Mus; `lained `uhtusid ta `kaldale Krj; suur vee kogu. et tal pole kallast `kuskis Pha; kass `olli juba kao `kalda peal Muh; jõel oo kallas, raabil oo kelbas Vig; Rõude kallas, Kiriku kallas, Lehola kallas (heinamaad Kasari jõe ääres) Kir; soo `kaldas tegime `eina Kse; palderjaa·nid kasuvad põllu kallastel ja `metsäs; saeme ikke enne (pimedat) `kalda Tõs; aer oĺl selle jaoks, et paŕb `kaldasse kinni ei jää Vän; mere `kaldas seal madala peal oli `kangest `paksu neid viidakid Ris, `niitsin seal järve `kaldal Kos; maea on vääga tie `kalda pial Amb; istu `seia aĺlika `kaldale JMd; mehed jäid `paĺlalt jäätüki `piale, ei soa `kaldasse; [kiik] `tehti põllu `kaldale Koe; teine jalg auas, teine aua `kaldal (surm on ligi) Kad; alt labidaga siis lõi ta [turbapätsi] `lahti ja `viskas `kaldalle. ja mina `kaldalt `jälle `võt́sin ja panin siis käru `piale Rak; rääbis käib `peale tuule, siis tuleb siia `kalda Trm; ti̬i̬ `kaldad tasutasse ärä, nagu rohi on kasnud; saviaagu `kalda `piäl tä eläs Kod; kos on [järvel] niisuke mädane ja mudane kallass, sääl on mudane põhi kah Äks; jõe murakad kasvavad `müüdä jõe `kaĺdid KJn; vesi tule üle kallaste Krk; me ollime `kaldest `kaugel Ote; `läämeʔ järve `kaldahe tühüʔ Rõu b.  kõrge, järsu tõusu või langusega nõlv, äär, perv (veekogul, mäel, kraavil, teel) pae `kallas Kuu; `Ondikas ja sääl pual on `kõrge `kallas, ei `julge `alle `vahtidagi Jõh; `kallas on `kõrge, rand on `kalda all; [pääsuke] tekko pesä `kalda `sisse Vai; järsk mere äär `üitasse `kaldaks; `maandi kallas (maantee muldkeha nõlv) Khk; ise oo rand ja ise ranna `kaldad; `lained köivad `vastu kallast Muh; äkine kallas Rei; `saarmas elab raavi kallaste sees Kse; vesi juoseb `väĺla sealt `kalda siest kivide vahelt Ris; `voatan, uśs koa `kalda all Amb; sõit obusega sellest järsust `kaldast otse ülesse Kad; jõe `kaldite siden oo nahk `iiri; minu õde õli `kalda all lehmägä karjan Kod; kallaste alt ja urgastest otsitasse neid (vähke) Ksi; lapsed, lähme oea `kaldalt `alla `liugu `laskma Lai; mäe sehen om ka sinist savi, jõe kallaste sehen Krk; mõni järve vi̬i̬r om kallass, mõni luht ja `õtske kah Kam; sinnä mäe `kalde `pääle om ää `viĺlä tetä Ote; ta om nii nigu mäe kallass, taast ju̬u̬sk vesi `alla Har; toh `kalda pääl kasuss hüä mõts Se; om `mäega nurmeʔ un `kaldaga nurmeʔ Lei || vaohari vao `kaldad `aetasse `umbe ja `karduhblid jääbad senna mulla `sesse kasuma Mih
2. a kallakas, veerjas, libajas mädänu, si̬i̬ maa nii kallass om, et tu̬u̬l ei saesa `perse all; mäeküĺg om nii kallass, et ei saa üless, ei saa `alla kah Nõo; mägi om kallass `alla poole; põld `kalda maa pääl Ote; tanh om kallass, `ülhen om tassanõ Har; kallass peŕv; `kuurma om üte poolõ‿päle väega kallass Se
Vrd kallak, kallakas, kallõss