kallõsskallõʔRõuVasSe, kallõhSe, kallõssHarRõuPlvVasRäp(-śs), g `kaldõ 1.sa. nõlvak, mäeveer meil um üts kallõʔ; sai `pu̬u̬lde ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; sai `kaldõ pääle ja haina `ku̬u̬rma `kaldu `ümbreʔRõu; `laugõ mäe kallõʔVas; mäe `kaldõh kari sü̬ü̬, jovva ai mäkke minnäʔSeb. kallas, veer mäe kallõss, oru kallõss, [aga] kraavi peŕvHar; esä oĺl kaŕaga˽sääl `kaldõ all; oro `kaldõʔ, äkiliseʔ kaldõʔRõu; meil oja kaldõh kasusõʔ lõmmuleheʔ; ku ma siss kao `kaldõ pääle lät́si, siss ma ossõńdi; jõ̭õ̭ `kaldõh, oja `kaldõh, kraavi peŕv; meil tu̬u̬ kaivo kallõss om, säl `kaldõ pääl latsõ˽mäńgeʔVas || (kohanimedes) `Kahrila kallõss; Tindi kallõss; Tõugjärve `kaldõhõ käüdi `pähkmeheRõu 2.akallakune, veerjas kallõss moroPlv; tal om hää kallõśs nuŕm, ei püsüʔ vesi pääl ei; nilvestuss kõrvalõ, ku ti̬i̬ `väega kallõss om ja `nilbõRäpVrdkallakas Vrdkallak, kallas