kalk7kalk g kalguL(-oMärKseMih) HagKoeKod 1. tühi jutt, klatš; vaidlus `kalko ajama (kedagi taga rääkima); mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähädMär; kõik kohad olid `kalko täisKse; `sõukest `kalku küll `tarvis põlnTõs; kui kuuleb mõnda juttu, siis `ütleb, et kannab suurt `kalkuHag; naised lõid `parve ja akkasid `kalku pidama; `piavad ikke alles seda `kalku sial, põle viel otsuselle jõund kedagiKoeVrdkilk2 2. tülikas kohustus, raskus, ebameeldivus Kanna peal seda kalku kaela pealVig; Mia omalõ sedä `kalku `kaela ei võta; miu kalguks sia olõdKhn || üks sańt asi seesab kalgu all, ei tea `ühti, mis sest tuleb (ka tütarlapse kohta, kes on mehele minemas) PJgVrdkilk1 3. pejtäis ku kalk; nõnnagu kalk käib ja laiutab ennässKod