kilk2kilk g kilg|u (-o) KirKseHan; p `kilkuTrm 1.kuulu-, laimujutt tääl oo kilk `kaelas, tääl oo alati kilgod `kaelas (nt lapsega tüdrukul) Kir; seda `kilku oo kõik ma·ilm täis; muidu kilk `kaelas, pole `senna `kohtagi KseVrdkalk7 2.kilge, kilkamine seda `kilku on ma ilm täis Trm