[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kalg ka|ĺg g -le(da) Hel TLä Kam Rõn, g -lõ Võn San V
1. kõva a.  tugev, paindumatu, murduvkõva kaĺg nagu teräss Hel; kaĺg puu ehk räni puu, si̬i̬ lätt ütte Kam; ne o˽kalõ˽luu, omma˽valusõ `väegõ, ei˽sa änt `istu˽kalõ pääl San; `kü̬ü̬mne kasusõ `säärtse harõlitsõ, kalõ roodsuga; sepp om ta `kirvõ `väega kalõss karastanuʔ; maakiviʔ omma enämbüsi kõ̭iḱ kalõʔ, a lubjakiviʔ omma `pihmeʔ Har; valu um jala `seeri sisen, `tõmbass kalõss ja `trammi Rõu; sinine kivi, tu̬u̬ um sääne kaĺg kivi Plv; `kiŕvel oĺl müŕk otsah, tu̬u̬ oĺl kalõmb veidikõnõ Vas || tugev (kirjatäht) nii `laśti meid ka kiruta - -, tähe˽pedi `õigust olõmaʔ, kas pehme vai kaĺg vai Har b.  südametu, vali kaleda `süämega inimene ei alõsta tõese `pääle sugukina Nõo; tu̬u̬ um sääne kärre vai kaĺg sõ̭na Rõu; miiss miist `vasta ja sõna sõnna `vasta ja kat́s `kalgõ `vasta Se c.  paakunud, hangunud, tahkunud leib `oĺli kaless lännu Rõn; nii tuhk kaĺg maa, ku üit́s kivi San; Leib om nii kaĺg, et hammas ei˽lähä˽`sisse Urv; maa om kaĺg, ei˽saa paĺla jalaga˽`käüvüʔ; rügä om vaĺmiss, terä jo kaĺg; rasv om joba kalõss lännüʔ Har; kalõ maa pääl ei kasuʔ vili Rõu; vana leib om `väega kaĺg Räp; kalõ `maaga olt õks hädäh, kaĺg maa õi annaʔ hüv́vä `saaki Se; jenist `andsõ kalõ kuorigu [koerale] Lei; kaĺg muld Lut d.  poolkõva, pooltoores ku lehe apanu ei ole, siss om na kaleda, siss siga ei taha nii `süvvä Ran; kale `erneʔ San; `kartoli `omma viil kalõ Urv; Mõ̭nõʔ uaʔ ja `herneʔ - - `jääseki kalõss Har; Kagu˽mõ̭nikõrd lina˽kalõlt `vällä sai, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `aigu õs maal ruttu ärʔ Rõu; ta (liha potis) om vi̬i̬l kaĺg; mõ̭nõʔ ei keedä upõ periss `pehmess, kalõlt ollõv parõmb süvväʔ Räp; kalõʔ linaʔ, olõ õi ar `aigunuʔ Se e.  vintske [liha]kammaŕ um kaĺg Urv; hain is olõ kaĺg, tu oĺl `väega hää pehmekene `keŕge `niitäʔ Har; piimälihm um hüä pihmeʔ `nüssä, tõńõ um kaĺg Lut f.  kare, karm; jäik Linane rõõvass on edimält kaĺg, [kui] `mõske ja `kolki saa, küll tä `pehmüss Hel; ase om kaĺg Võn; märg rõevass om kaĺg; rät́i oĺli˽pään õigõ ääʔ, nu̬u̬ es olõ˽nii kalõʔ Krl; ma˽tei `vahtsõ kabla, ta om kaĺg nigu luu Har; siilil ummaʔ kalõʔ nõglaʔ; [sikavillane] rõõvass saa kaĺg ja sukk saa kaĺg; ket́t um kaĺg, sõ̭ss `Osvaĺt teḱk nahk `päitseʔ lehmäle Rõu; äräʔ sa mullõ `kalgõ rõivast kudaguʔ Plv; vohovillagaʔ, tu‿om sääne kui hobõsõ karv, sääne kaĺg Se; g.  kare, lubjane (vesi) kaĺg vesi Võn; meil ei olõki `kalgõ vett Urv; mõ̭nõn kaon om nii kaĺg vesi Har; kos om kaĺg vesi, ei tulõ linapia vi̬i̬st `vällä, `aigu‿i arʔ ruttu; kalõ `vi̬i̬ga ki̬i̬‿i `pehmess [herned] Se
2. kõle, külm ja kuiv `täämbä oĺl kaĺg tuuĺ Kam; noʔ om vastanõ kuu, `väega kaĺg aig, noʔ ei olõ hää `põrsakõisi lõigadaʔ Har; kaĺg ilm, ku midägi ei sataʔ ja külm um Vas; noorõl kuul kõkõ kalõmb aig; Kalõ `aoga˽tapõtolt liha t́särise õ̭nnõ pańni pääl ja `rasva es tulõ˽sukugeʔ Räp; `kangõ kaĺg aig (külm lumeta hilissügis) Se || pilveʔ `tõmbase kalõss. `vihma ei tulõʔ, pilveʔ ummaʔ kalõʔ Rõu; kalõss lü̬ü̬ jo pilveʔ Vas; kalõ˽pilveʔ, kost `vihma tulõ õiʔ Se
Vrd kale3, kalk1, kalsk(e)