[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kale3 n, g kale Trv Krk, g -da Hää TLä(-õ Ran) Kam Rõn, g -ja Kuu, n, g kalle Hls, kallõ Võn San Räp kõva, kalk a.  kare miul om üits ame piri·lda siin - - va kõva ja kale ku‿its va kot́t kunagi Trv; kalle `juuse, ta ei ole `pehme; kalle villast tule karre rõõvas Hls; `paaga keedäd kaledat vett, jääp `põhja lubja rõõne; kui linanü̬ü̬r ligedäss sai, siss olli nii kõva kui kale Ran; masinaga `koetu `kinda om kaleda Puh b.  kuivkõva, murdkõva Puud on nii kalejad, elisevad kohe üks`toise vasta `puutujess; Kaleji puid `etsisid vanasti `simli ja `viiuli `meistrid; odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja `kalsked Kuu; Ega liiga kale vikati kah ää ei ole, kaledel lü̬ü̬p `keŕgest ragusit `sissi Krk; kui midägi kaledat vai kõvat sü̬ü̬d - -, siss krõhveldat Ran; `suurma om vähä nigu kaleda; tu teräs om vägä kale Puh; va kallõss lännüʔ leib San c.  sitke, tugev raud ain `lasti kavva maan olla - -,muidu jäi väegä kalõdass Ran; Ku hiire haino lõikasõ, läävä haanaʔ kallõss Räp d.  vali; tundetu kaleja `äänega, sie vist `lähteb kugaks (kanapojast) Kuu; mia tei `süäme kaledass, `ütli kõvaste `vasta Puh; mõni om kaleda `süämega, `ütlep tõsele alvaste Rõn || mõni om kärmäs tü̬ü̬d tegeme, kalle (terase, lõikava) vaimuge Hls e.  kõle, vinge küĺm om väega kallõ Võn; mõnikõrd om kaledan piĺven Kam
Vrd kalg, kalsk(e)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur