kajuma2kaju|ma HääVil(kaeu-) Puh, -mePstHlsKrkHelSan, kajo|ma, kaeo-SaaKJnKõpVilTrv, kajo|maT, -meHlsKrkHel, da-inf `kaevaHlsKrk, `kaivaNõoOte 1.kaevama Mi̬i̬s lääb alles õhta auku kajumaHää; Mõne `aasta i̬i̬st kaeusid ku̬u̬ĺ`meister ja lapsed - - luukere `väĺläVil; mehe lätsive `auda kajomeHls; `saarlese ja `iidlese tulev `raavi kajome; kajoge auk `sissi; akka `ku̬u̬pa kajomeKrk; ein olli juba ärä tettu, ku `lasti kraav kaeudeHel; nelläkeste kaeonuvaRan; [metsa istutades] ikki vanami̬i̬s kajosi `audu ja mia panni `si̬i̬mnitPuh; mia olli ka `auda kaeoman; Kaĺk Jaan ja lell kaeosiva mul siin `kraavi, `tahtsiva siist `õkva `kaiva; ma pia `laskma `vastne kaeo kaeoda; kaeosime `väĺlä nu̬u̬ `uibu, `kaalsime üless; nii suur pi̬i̬t `olli, võti vigla, viglaga kajosi üless; ma lase `valla `kaiva tolle kraaviNõo; ma kajosi `kaivu; maa taht läbi kajude, ma kaiva `lapjugeSan 2. (välja) õõnestama `niske kõver väits `oĺli, tollega kaeoss ta `luśka sehest nu̬u̬ lastu väĺlä, ja `oĺligi luśk valmissNõo Vrdkaevama1