[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kahv1 kahv g kahva Pöi L(kahb Mar) JMd VlPõ eL(kahu Krk), g -i Hää Saa Hls(kah́v) San; n, g kahva Hi Lih Tor SJn Hel Puh; n, g kahvi Saa Hls; n, g kahu Sa Käi, -o Mus Sim; kauh g kauha VId
1. vähi- või kalapüügiriist Kahvaga korjati suuri kalu võrgu pealt äe Pöi; kahvaga püietse vähkesi ja kalu ka Aud; `kahvadega `püitakse `vähka JMd; kahva on võrgust `tehtud, vitsavõru ja sü̬ü̬k `pantasse `piale SJn; poisikse püünävä `kahvega `vähju Trv; õngitsemise kah́v suuŕ ümärike võrk, vaŕs perän Hls; vähjä lääve `sõrgupidi kahva `sissi Krk; ku kala tuleva iämulgu manu, siss pillutass kahvaga nu̬u̬ kala iä pääle Nõo; kahv om vähä püünmise riist San; kahv om sääne võrgust tettü nigu˽kot́t Kan; kahva pääle köüdetess kunn, sõ̭ss vähä˽`võtva ästeʔ Urv; ku vähi tulõ kahva pääle `konna `sü̬ü̬mä, siss nõstat kahva üless Har; mi˽lääme˽kauhhõga `vähki `püüdmä Plv; `naati kauhaga ammutamma joʔ [kalu] Se
2. kulbi, lusika, piibu jms laiem õõnes osa, kaha piibu pöhi jääb kahu `pöhja Jäm; koes tubakas `sisse pannasse, see on kahu Khk; Peigmeistel olid suured `uhked kivi piibud, kahud olid suurde `piltidega puhas Pöi; neid kahvaga `piipusi pole nüid ka Phl; `võt́sin lusika kahva täie pudro LNg; kulbi kahv; vanal aeal olid kahvaga piibud Mar; piibu kaho täis tubakad, lusikal on kua kaho, labida kaho täis savi Sim
3. oherdi ots kahuga oherdi Ans; üks on kahuga oherdi ning teine on `keerdudega oherdi Khk; uherdi kaho Mus; Möli on suur kahvaga uherdi Emm
4. rehapea riha kahu koes piid sees kεivad Khk; Kahu `tehti saare puust Krj
Vrd kaha1, kahvas2