käändkäänd g kään|u KhkMärTorsporK(-ea-, -ia-), TrmTrvRanNõoKam, -oLihPlvSe, -ü KrlRõu; kään g kään|usporS, Mar(-o) sporK(-ea-, -ia-, -eä-), I(-ea-, -ia-, -iä-) PuhNõoSan(ḱ-), `käänuHljVNgLüg(-o), -üKuu; n, g `käänuVNgVai; pl käänudVar 1.a.käänak, kõverus; käär, sopp tuli tie `käänü tagandKuu; `teine maja, sie oli `käänu pialHlj; `einamaal on `käänod; mene lüö sie jõekään maha (niida jõekäärus hein maha) Lüg; aja `käänus (väljaspool tara) ta tuli mu `vastuJäm; kivesaja käänd εε varisend puhas; Riksu niidi käänu pεεl olid pölend augudKhk; Jögi teeb Unima väljal käänu; Tei‿bul aia käänu tuleb tee käänKaa; aea loomad jõe `käänduMär; sel aeal on seal `kohtes keänu koht sees; `keera sealt keänu pealt `kõrvaJuu; kui siit käänust nüid uut `maandid keeratavana `maandi pialePee; jõe `kianudes kasvab ia einKad; meie põllud one savi aagu kiänunKod; mere sońn lähäb `kaugemalle mere `sisse - - nisuke kiand sees - - see on poolsaarPlt; nõnda paĺlu om `käände sehen tal (Õhne jõel) Trv; käänätäb tõõse ti̬i̬ `pääle - - kos äkiline käändRan; käänu kotald jõgi jooseb `kärmede Puh; jõe käänd om nigu jõest maha jäänu, jõgi lääb `õigest edesiNõo; Käänü pääl visaśs ri̬i̬ kummalõ Rõu; kääno kotuss ti̬i̬l - - üle kääno minnäʔPlv || truubi käänoʔahjulõõrid Se || `kärpsed õlid süänud [koera] kõrva kiänud (kõrvalestad) läbiKod; [kirves] läits jala käänu (liigese) `sisse; päḱä roks om päḱä otsast seeniss ku `liikmekäänuni NõoVrdkäänatus, käänukb.kõverik, keerd puul `niskesed kiänud ja viänud siden, viän siden, ei õle `õigeKodc.eseme kõver puitosa miä tien `vankrile `uued `käänud (~ `käänupuud) Vai; kõver puu oli, adra kään (adervars) `üiti. aisad käisid käänu `pealeRidVrdkänt2, käär1 2.vigur, riugas kis valetab selle `kohta `eetasse: taal on neid `käändusid nii pailu tehaKhk; igasugused käänud ja väänud sel inimesel, ei ole otsekoheneVJg || (keelest) te tahate nisukesi `käänusi `saadaAmb; küll one kõne siden paĺjo `kiänäKod