käär1käärJõePha, g kääruKuu/`k-/ sporeP(-ea-, -ia-, -iä-), MRanNõoTMrSan/ḱ-/ KrlHar/ḱ-/ Räp(g -o), käära (-ä) Jõh/`k-/ Muhspor L(-iä- Khn), KJnSJnKõp, kääriPöiVar, `kääroLüg, ḱaaruKrlHar; käärd g kääruJämVigKseTorTürKsiKJnHelOteV(ḱ-; g -o) 1. a.käänak, käänukoht, looge; pooleldi piiratud maatükk, veekogu osa vm sopp mere `lougas on mere käärJõe; `Einama `käära `lasned `mennä rägäJõh; aja obu aja `kääru, siis saab kädeJäm; just silla kearu peal ~ silla kearu `kohtas (tee käänakul) `tulli `vastu; lehmad o mere kearu sihesMuh; Selle kääru tagant tuleb Nurme talu `nähtavaleMar; kõba maa lähäb järve kääru `sisseKse; kääriklene jõgi, kus käärid sehes on Var; se vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kiäräb Khn; `oĺlime jõe käära peal koos; läksin jõe `käärduTor; naene läks Ärjanina käära pääl `eina tegima Hää; jõgi tieb sial kohal nisukese `veikse kääruVMr; [vaja] ti̬i̬ `jääri ja kiärud `riisuKod; jõgi tege `seäntse kääru - - järvel om kah käär, mõtsal kah; mede käärun püünävä kaits mi̬i̬st kalu; aja eläjä `kääruTrv; jõe `käärte sehen kasvass suuŕ iluss ein Krk; `aina kasvap ka sääl jõe `kääre sehenRan; mi hainamaa om sääl i̬i̬ ḱaaru sisenHar; niidü ḱäärd, lõigat tu̬u̬ `vi̬i̬gaʔ; ma lää üle uja kääroSe || (ringiminekust) teeb suure kääraTõs; Mia läksi kiärägä Kahu tagant läbiKhn; ku sa siit `õigest (otse) läät, sis jääss sul suur käär maha (ring tegemata) KrkVrdkääreb.fig(kõrvaline) koht, kant ei tea, kus `kääras nii räägitse; mõnes `nurkas ja käära sees oo teist`moodiTõs || tä oo mõne käära pialt tohm küll, aga mõne käära pialt põleTõs; ḱäänd jutu `tõistõ `ḱaarduSec.(ruumiosast) löövi käärd (esikunurk) Jäm; riha alutse käär, `sinna `aeti üssikse `sisse; mea olli kirikun `altre käärun [või] `kantsle käärunKrk 2. a.aas, silmus sedasi jalad pani sält nööri kääru tagant läbiJäm; korjatakse nee vörgu käärud niimoodi käävarre `peale (kuivama pannes) Ans; ma viruta sulle selle ohja käärugaMuh; lööb soolika käära üle teese (hobusel tiirudega) Tõs; Mio võt́tis [laine] suõdi kiärässe ning viis üle `parda - - suõdi kiär oli piosKhn; liignahk oli [kasukal] ees ja punased käärad olid puusade peal; käärad jäid äärede `peale nagu `pastla `tärkedAud; käärad ehk tamsad `oĺlid [võrgu] paelal, kääradega käis võrk juheti aru `küĺgi; kivislõnga käära `pańni `ümmer kivi (kivistamisel) Hää || (suka)silm kiäräd üüdässe nied, nied pahupidi silmädKhnb.kiud, keere puu mõõgad olid, [lina] püu kätte ja `anti `pihta (ropsimisel), teene käär ja jälle `pihtaTõs; Üks käär ühe küĺle päält ja teine käär teise küĺle päält, `öeldi siasaba nü̬ü̬rHää 3.uure, õnarus, õnnal `perse kääru vahelt vöttis `audumaKhk; vart oli `seoke käärägä kõver puuTõs; `Kainluauk on piha labaluu all käe kääru si̬i̬s; Mõista mõista `mõõru, katsu katsu `kääru, `käärus kana pesa, kaks muna si̬i̬s - - [mehe] kubeme `käärus on si̬i̬ pesaHää; kindsu kääru `sisse (põlveõndlasse) Krk || piibu käärä sehest piibu pigi võta, pane [haava] `piäleTõs 4.käänis, riiete (üles)kääritud koht Kui [varrukas] pitk on, pane käär pealePöi; tubakas `pandi mütsi kearu vaheleMuh; ülli käär; püksi käär; pane käär `pääleEmm || riba, tükk `riide käärudJämVrdkääre 5.(üle terve leiva lõigatud) paksem viil `lõika üks käär `leiba `mulleTrm; `lõikas ühe kiäru `leibäKod; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi lavva `pääle lõegati kikk; Kellä kuvve aigu tuudi pruukost mõtsa, käär võileibäNõo; `lõika˽mullõ kah üt́s käärd `leibäPlv; lina`kakmise `aigo `ańte hää käär piirakut `lõuna `u̬u̬tõss; Kas ütekäe vai katõkäe kääroʔRäpVrdkäärahuss, käärmas, käärmik, käärukas Vrdkäänd, käärakas1, käärik2