[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

käär1 käär Jõe Pha, g kääru Kuu/`k-/ spor eP(-ea-, -ia-, --), M Ran Nõo TMr San/-/ Krl Har/-/ Räp(g -o), käära (-ä) Jõh/`k-/ Muh spor L(-iä- Khn), KJn SJn Kõp, kääri Pöi Var, `kääro Lüg, ḱaaru Krl Har; käärd g kääru Jäm Vig Kse Tor Tür Ksi KJn Hel Ote V(ḱ-; g -o)
1. a. käänak, käänukoht, looge; pooleldi piiratud maatükk, veekogu osa vm sopp mere `lougas on mere käär Jõe; `Einama `käära `lasned `mennä rägä Jõh; aja obu aja `kääru, siis saab käde Jäm; just silla kearu peal ~ silla kearu `kohtas (tee käänakul) `tulli `vastu; lehmad o mere kearu sihes Muh; Selle kääru tagant tuleb Nurme talu `nähtavale Mar; kõba maa lähäb järve kääru `sisse Kse; kääriklene jõgi, kus käärid sehes on Var; se vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kiäräb Khn; `oĺlime jõe käära peal koos; läksin jõe `käärdu Tor; naene läks Ärjanina käära pääl `eina tegima Hää; jõgi tieb sial kohal nisukese `veikse kääru VMr; [vaja] ti̬i̬ `jääri ja kiärud `riisu Kod; jõgi tege `seäntse kääru - - järvel om kah käär, mõtsal kah; mede käärun püünävä kaits mi̬i̬st kalu; aja eläjä `kääru Trv; jõe `käärte sehen kasvass suuŕ iluss ein Krk; `aina kasvap ka sääl jõe `kääre sehen Ran; mi hainamaa om sääl i̬i̬ ḱaaru sisen Har; niidü ḱäärd, lõigat tu̬u̬ `vi̬i̬gaʔ; ma lää üle uja kääro Se || (ringiminekust) teeb suure käära Tõs; Mia läksi kiärägä Kahu tagant läbi Khn; ku sa siit `õigest (otse) läät, sis jääss sul suur käär maha (ring tegemata) Krk Vrd kääreb. fig (kõrvaline) koht, kant ei tea, kus `kääras nii räägitse; mõnes `nurkas ja käära sees oo teist `moodi Tõs || tä oo mõne käära pialt tohm küll, aga mõne käära pialt põle Tõs; ḱäänd jutu `tõistõ `ḱaardu Se c. (ruumiosast) löövi käärd (esikunurk) Jäm; riha alutse käär, `sinna `aeti üssikse `sisse; mea olli kirikun `altre käärun [või] `kantsle käärun Krk
2. a. aas, silmus sedasi jalad pani sält nööri kääru tagant läbi Jäm; korjatakse nee vörgu käärud niimoodi käävarre `peale (kuivama pannes) Ans; ma viruta sulle selle ohja kääruga Muh; lööb soolika käära üle teese (hobusel tiirudega) Tõs; Mio võt́tis [laine] suõdi kiärässe ning viis üle `parda - - suõdi kiär oli pios Khn; liignahk oli [kasukal] ees ja punased käärad olid puusade peal; käärad jäid äärede `peale nagu `pastla `tärked Aud; käärad ehk tamsad `oĺlid [võrgu] paelal, kääradega käis võrk juheti aru `küĺgi; kivislõnga käära `pańni `ümmer kivi (kivistamisel) Hää || (suka)silm kiäräd üüdässe nied, nied pahupidi silmäd Khn b. kiud, keere puu mõõgad olid, [lina] püu kätte ja `anti `pihta (ropsimisel), teene käär ja jälle `pihta Tõs; Üks käär ühe küĺle päält ja teine käär teise küĺle päält, `öeldi siasaba nü̬ü̬r Hää
3. uure, õnarus, õnnal `perse kääru vahelt vöttis `auduma Khk; vart oli `seoke käärägä kõver puu Tõs; `Kainluauk on piha labaluu all käe kääru si̬i̬s; Mõista mõista `mõõru, katsu katsu `kääru, `käärus kana pesa, kaks muna si̬i̬s - - [mehe] kubeme `käärus on si̬i̬ pesa Hää; kindsu kääru `sisse (põlveõndlasse) Krk || piibu käärä sehest piibu pigi võta, pane [haava] `piäle Tõs
4. käänis, riiete (üles)kääritud koht Kui [varrukas] pitk on, pane käär peale Pöi; tubakas `pandi mütsi kearu vahele Muh; ülli käär; püksi käär; pane käär `pääle Emm || riba, tükk `riide käärud Jäm Vrd kääre
5. (üle terve leiva lõigatud) paksem viil `lõika üks käär `leiba `mulle Trm; `lõikas ühe kiäru `leibä Kod; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi lavva `pääle lõegati kikk; Kellä kuvve aigu tuudi pruukost mõtsa, käär võileibä Nõo; `lõika˽mullõ kah üt́s käärd `leibä Plv; lina`kakmise `aigo `ańte hää käär piirakut `lõuna `u̬u̬tõss; Kas ütekäe vai katõkäe kääroʔ Räp Vrd käärahuss, käärmas, käärmik, käärukas
Vrd käänd, käärakas1, käärik2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur