jõru2jõruMuh, jöruHikangekaelne, vastaline; tige see oo üks inimese jõru muidu; küll see jõru oo (loomast) Muh; Juhanes leheb jöruks, nüüd paneb puruksKäi; Meil oli ühegora üks va jöru ärg; See va jöru pull, seda peab `kartma; Ah see pole kellegi mees, üks va jöru asi onRei || aab oma jõru (kangust) `pealeMuh; Kes kangekaelne on, sene kohta ööda, et ajab aga pääle oma jöruReiVrdjoru, juru