joru n, g joruüld, p jorruUrvHarRõuPlv; n, g joroLügJõhTõsRisVJgKodPltKJnKanSe, p jorroVasRäpSe 1. madal pidev ühetooniline häälitsus v heli; pejlaul; sag joru ajamajorisevat häält tegema; virisema, nutma; ebamusikaalselt laulma Ajab joru, nägu laps juńnib või töńnibHää; siga `röigab, aab pikka joru koheNis; kolme`kuune laps akkab `kuogama, akkab ajama joruSim; ei mõessa laalta, aab joroKod; uńdid `ulgusid, kolm `uńti korraga lasnud seda joruLai; ku `ü̬ü̬se [autod] `mü̬ü̬dä lääve, joru aave, siss seinä värisev puhaKrk; puĺl aab iki oma joruHel; villa pessu maśsina joru; mis jorru sa ajat, ku‿sa ilusalõ õi laulaʔKrl; vabrigu joru jo lät́s; [laps] `naksi häĺlin jorru tegemäHar; Aja nigu härä jorro (oskamatust lauljast) Räp 2. tüütu jutt, loba; torin, jonn; sag (oma) joru ajamamõttetult lobisema; torisema; kiuslema; figkangekaelselt mingi mõtte v seisukoha juurde jääma jädä joru järele. mina ei taha `niisukest joru `eiga `jönni `kuullagiVNg; sinu juttul ei õle äärt egä `õtsa, üks joro `vaide onLüg; sie ei õle `muutku tühi juttu joroJõh; mis joru sool `ühte `jooni ülal onKhk; `käidi viel tagasi `kutsumas, aga mina ajasin oma joru, ei läind ka tagasiHljK; kui akkab oma joru ajama, ega siis jäta, temal jäägu aga `õigusSim; aab `pialegi oma joru, lõpetab ja akkab seda üht joruLai; inimene ajab oma plära - - ajab pähle oma joruPlt; lõpete vahel ärä si̬i̬ jutt, lõpete joruKrk || vihatuju inimene saa `ende üle valitse, ta lask joru `mü̬ü̬däTrv || ? (kangekaelsest inimesest v loomast) See mees aa üks igavene joruEmm 3. rida, rivi, rodu rugi vihud one jorus maasVNg; `metsa joruIisR; tulid ku aned pikas jorus ükstese järelAud; üks eina kieritis lüeme kahelt puolt kokko pikaks joruksVMr; matukselisi oli terve pikk joru koheSim; üks mägestiku joro lähäb `Niarme `külla `väiĺlaPlt; üt́s piḱk joru lät́s vankriidõgõ suurtiid `mü̬ü̬däKrl; ühe joruga, ühte jorujärjest, vahetpidamata; joonelt, hooga [võrke] saab `paadist `lastud, `ühte joru sedasiJõe; `üste joro alate kõneleb; ühe joroga tulin ärä `seieKod; joru|l, -lekorras, joones [olema]; korda, joonde, toime [saama, tegema] ei mina `joua jorule ajada, kui keik on segamisteVNg; teie õleta õma `tü̬ü̬degä jorolKodVrdjorgo Vrdjora, jorin, juru, jõru1, jöru