[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

joru n, g joru üld, p jorru Urv Har Rõu Plv; n, g joro Lüg Jõh Tõs Ris VJg Kod Plt KJn Kan Se, p jorro Vas Räp Se
1. madal pidev ühetooniline häälitsus v heli; pej laul; sag joru ajama jorisevat häält tegema; virisema, nutma; ebamusikaalselt laulma Ajab joru, nägu laps juńnib või töńnib Hää; siga `röigab, aab pikka joru kohe Nis; kolme`kuune laps akkab `kuogama, akkab ajama joru Sim; ei mõessa laalta, aab joro Kod; uńdid `ulgusid, kolm `uńti korraga lasnud seda joru Lai; ku `ü̬ü̬se [autod] `mü̬ü̬dä lääve, joru aave, siss seinä värisev puha Krk; puĺl aab iki oma joru Hel; villa pessu maśsina joru; mis jorru sa ajat, ku‿sa ilusalõ õi laulaʔ Krl; vabrigu joru jo lät́s; [laps] `naksi häĺlin jorru tegemä Har; Aja nigu härä jorro (oskamatust lauljast) Räp
2. tüütu jutt, loba; torin, jonn; sag (oma) joru ajama mõttetult lobisema; torisema; kiuslema; fig kangekaelselt mingi mõtte v seisukoha juurde jääma jädä joru järele. mina ei taha `niisukest joru `eiga `jönni `kuullagi VNg; sinu juttul ei õle äärt egä `õtsa, üks joro `vaide on Lüg; sie ei õle `muutku tühi juttu joro Jõh; mis joru sool `ühte `jooni ülal on Khk; `käidi viel tagasi `kutsumas, aga mina ajasin oma joru, ei läind ka tagasi HljK; kui akkab oma joru ajama, ega siis jäta, temal jäägu aga `õigus Sim; aab `pialegi oma joru, lõpetab ja akkab seda üht joru Lai; inimene ajab oma plära - - ajab pähle oma joru Plt; lõpete vahel ärä si̬i̬ jutt, lõpete joru Krk || vihatuju inimene saa `ende üle valitse, ta lask joru `mü̬ü̬dä Trv || ? (kangekaelsest inimesest v loomast) See mees aa üks igavene joru Emm
3. rida, rivi, rodu rugi vihud one jorus maas VNg; `metsa joru IisR; tulid ku aned pikas jorus ükstese järel Aud; üks eina kieritis lüeme kahelt puolt kokko pikaks joruks VMr; matukselisi oli terve pikk joru kohe Sim; üks mägestiku joro lähäb `Niarme `külla `väiĺla Plt; üt́s piḱk joru lät́s vankriidõgõ suurtiid `mü̬ü̬dä Krl; ühe joruga, ühte joru järjest, vahetpidamata; joonelt, hooga [võrke] saab `paadist `lastud, `ühte joru sedasi Jõe; `üste joro alate kõneleb; ühe joroga tulin ärä `seie Kod; joru|l, -le korras, joones [olema]; korda, joonde, toime [saama, tegema] ei mina `joua jorule ajada, kui keik on segamiste VNg; teie õleta õma `tü̬ü̬degä jorol Kod Vrd jorgo
Vrd jora, jorin, juru, jõru1, jöru

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur