[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

jorutama joru|ta|ma Kuu Jõh IisR spor eP, Trv TLä Võn Krl(-tõmmõ) Har/-mma/ Rõu, -teme Hls Krk San; jorota|ma Jõh Tõs Khn Kod Plt Pil KJn SJn Vas Se, -mma Lüg Vai Rõu Vas Räp
1. (madala häälega) ühetooniliselt laulma v rääkima, ebaselgelt häälitsema kui on `purjes siis akkab jorotamma Lüg; mehed jorotasid `laulda Plt; laulu äält ei oole, joruts paĺt Krk; na‿i mõestaki laalda, mugu jorutava, `aava joru Nõo
2. juttu heietama, lobisema; aega viitma, venitama, laisalt töötama jorotab `tüöga Lüg; nie jorotavad `õige sääl seda juttu Jõh; mis te jorutate, `tehke vähe rutemini Mär; aa`viiteks jorutab juttu Kos; mõned pulmalised jäid vi̬i̬l jorotama, enämäss läksid ärä Kod; läks `teise talusse, jorutas sial, `viitis teiste `aega Plt; mehe joruteve `pääle ja võtave `viina Krk; täl om vaja `minnä, aga ta jorutap pähle, `asja i̬i̬n tõist taka Nõo; mihe `jäie `kõrtsi jorutõmmõ Krl
Vrd jaurama, jorgutõmõ, joruma, jorutõllõma, jörütämmä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur