jaurama`jaura|ma, jaura|taAnsKhkLJürKõpVilM(-me, da-inf -de, -teHlsKrk) Urv; `jaura|mmaPlv, -mõKrl; `jauramaLüg(-maie) Jõh 1. mõttetut juttu ajama, üht ja sama korrutama, lärmitsema, kisama tüdruk `jaurab `pääle kallal: osta ning ostaAns; ` jauras `joonust pεεst muiduKhk; mes sa sii `jaurad `jälle, tääl põle kedägi jutto, `jaurab edesi pealMar; misa röögit, misa kurat́ `jauratKrl 2. jändama; jamama; möllama, mõttetult sekeldama; rumalusi tegema mis sa `jaurad nende raamatutegaVig; temä jauraśs küll oma elu sehen; ta `mü̬ü̬räss ja `jaurass ku ullKrk || käärima hakkama (õllest) kui kraad saab `sisse, peab kohe `jaurama akkama, et `aega ei saa apuks mennaPJg Vrdjoorama, jourama, jõurama, jäurama, jöurama