jopakasjopa|kas g -kaJõh(joppa-) VarTõsHääVMrSimlollakas, kerglane; purjus jopaka inimesega põle kedagi peale akateTõs; jopakas sa oled ja jopakast sa kua jääd; ega ta‿ss täismies ole old kunagi, niesuke sama jopakas oli ta ju nuorest piastSim || Ta jäi võidujooksmisel jopakaks (st viimaseks) JõhVrdjoba3, joobakas, jupakas