joobakasjooba|kasSaMuhEmmHanVarKhnHää, juaba|kasKhn, g -ka; joobak Khk 1.ahoolimatu; toores; purjus üks vaa joobakas ning `jöhker inimenePha; `Aega tiinivate meiste siast nopiti `söuksed joobakamad `välja ja saadeti siia inimeste sega `ulkuma ja vedelema; `sõuksed joobakad poisid keivad nurgeliseksPöi; inimesed `sõuksed joobakad, nad ep usu [jumalat] Muh; joobakas inime `uhke, õerub `sinna ja `sinna, räägib `ühte ja teistVar 2.svähese mõistusega inimene; joodik, ulakas Sellepärast olid siis `söuksed joobakad ja lollid siia saadetud, et nende sii olemine juba pidi inimestele irmu peale ajama; eks neid joobakud ulga sihes ikka olePöi; ega taal põle `mõistust mitte, ta‿o muidu üks inimese joobakasMuh; ühest uĺakast või joobakast ei saa ääd `nahkaHää 3.smgi suur ese (puu, kivi vm) See on ikka alles puu joobakas; Kaks `söukest kase tüü joobakad ajand `päele, no kus loom nee pidi ää `toomaPöi; alasi oo suur ilma joobakasMuh Vrdjoobagune, joodav, jopakas