[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

ahn1 ahn rähn ahn t́saga Võn Vrd hähn

kulak kula|k g -ka Lüg IisR Jäm Khk, -ku Hls Nõo Võn Rõu Vas Räp(-o) Se, -gu Plv Vas Se(-o) Lut; kuĺak g -u VJg; kula|kas g -ka R(n -ka Vai); kulakass Puh
1. rusikas inimesel on kaks kulaka VNg; kui panema pihut kokko, siis on käed kulakas Lüg; Vahi ku `annan kulakaga pähe IisR; `kärnä `konna - - `suuremad kui `toised, nigu kulaka Vai; ma näida `soole kulakad Jäm; lei kulakuga `vasta `lauda Võn; kulaku pańd nõna ala Rõu; pitsit́ käe kulakohe, hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse et, kulagu võit `mulku tsusadaʔ Vas; tä sai kulako suurusõ muho `hindäle otsa ette; Kulak alate säläh (norib tüli) Räp; tuĺl ilmalõḱiʔ, käeʔ kulakuh Se
2. löök, hoop `andas ühe kulaka tääle Khk; `ańdis ea kuĺaku `kuklasse VJg; sai ää kulaku Hls; puu tükiga anna üit́s kulakass Puh; latse ei tohi `vandu ja kui `vandsit, sait kulaku `kukrude Nõo Vrd kulask

manu1 manu Saa eL(manuʔ V), mano Võn Kan VId(-oʔ Rõu Lut); munu Lei

1. postp juurde miu manu tul´li mitu inimest Saa; läits kajo manu vett `kiskma Trv; `kortle `soldani olli sedäsi talude manu `sü̬ü̬mä saadet, et taluse pidiv üleven pidäme Krk; mine `alla kua manu, kae kas liha pada ki̬i̬s Hel; võta veli `endä manu, saab temä ka `keŕgembät `põlve Ran; märä `oidnu `varsa iki nõnda oma kaala all, nõnda et susi ei ole varsa manu saanu Puh; võt́t latse `üśkä, tõi üsäga minu manu Nõo; `lät́sime `vastse `aastan jälle lauda manu, peremiss viiss `leibä jälle lehmile ja sigadele TMr; `istõva kõ̭iḱ lavva mano ja laaliva Võn; poiss lännu kõrdsi manu ja `olligi sehvt ku̬u̬n Ote; si̬i̬ peni käip ka `uĺkman, lääp muide talude `peńne manu Rõn; `ańti minnu lelläpoja manu, tsiku manu [karjaseks] San; ku virk olt raamatut `oṕma, sõ̭ss saat koolitarõ manuʔ Urv; konh omma äkilitse kaarialudsõ (keerised), säält om mõlaga nii tõmmada, et hamõ jääss `perse manu kińniʔ Har; kis um tõtõlik, tu̬u̬ õi˽`tsuska umma nõ̭nna tühä jutu manuʔ Rõu; kiŕriv hähn tüḱke talvõl `tialastõ söögi mano Vas; tä om uma meele mano (meelemärkusele) `tulnu jälʔ Se; ĺema `oĺli `vähride munu `tulnu Lei; lätt `tõisi manu Lut || (kokkuhääldusel lühenenult) Miä ämp oma `jalga `tõśtre‿ma ei tõsta, sääl saab sõimate; `Pernän läits lauda‿ma Hls

2. adv juurde kallassi [kartulid] `mõhke, sõss juuretiss manu ja jahu `sisse Trv; vanast tetti tüdrukul kasuk palgass, jaḱk manu. ku säŕk tetti palgass, sõss tetti köŕt manu Krk; perituult om ää minnä, siss ei saa tuuĺ nõnda manu Hel; toda ei tiiä, kumb kummale `rohkemb manu tüḱk, kas uśs kassile vai kaśs ussile Ran; `tütrukene läits latsele manu, võt́t latse `üśkä Nõo; lät́si manu, `kaie, ilmatu suuŕ pada konn Võn; ku parmu manu tükisse, siss obene ka lü̬ü̬ annaga Ote; nüüd ei pandaʔ inäp `ammilõ jakkõ manuʔ Krl; vaja kasuk sälläst maha aiaʔ, lämmi tüküss jo manuʔ Har; no `kaeta õi˽tu̬u̬st midägiʔ, kas mi̬i̬ss um nu̬u̬ŕ vai vana, kiä mano murd, tu̬u̬ um uma Rõu; ku näi mõ̭nt kavvõlitsembät koolisõ̭sard, kõ̭iḱ tuĺli˽mano, et tere˽koolisõ̭saŕ Vas; panõ no˽vi̬i̬l `veet́kese `tsukrot mano, saa `mälsäp Räp; maʔ elä nigu kotih, kink mano ei putuʔ, kost midä ei kuulõʔ Se; mõtsa kirbuʔ nakanu munu Lei

mulk1 mulk g mulg|u S L(-o Mar) hajusalt Ha(-o Ris), JMd Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn SJn eL, `mulgu Kuu VNg Lüg Vai(n `mulku)

1. a. auk, ava Mul‿o mulk suuss (esihammas puudu) Kuu; Kausi äärel on mulk sihes, jooseb öle Pöi; Mulgust laseb `pussu (peeretab) Hää; lükkä si pulk `mulku Kod; `väike mulk, suur auk Hel; `naasklega `suskat mulgu `sisse, nõgel ei lää muedu nahast läbi Ran; köögin `olli `luśka varn, mulgu sehen, ega lussik `panti oma `mulku Puh; tulekipen läits räti `pääle ja palut `õkva rätile mulgu `sisse; `talvõ `raotass iä `sisse `mulke, siss tulõva kala mulgu pääle, siss üteldäss et jäŕv `eńgäp Nõo; siss tu̬u̬ tu konn kabelihe, kaeva mulk sinnä avva pääle - - ja mata timä sinnä `mulku Võn; mine pusi rehi läbi, ega muidu ei kuiva kah, kui `mulke `siśse ei pusi Kam; räise pess kurgi lehile mulgu `sisse Ote; tu̬u̬ `perna `kõńse `murru `mü̬ü̬dä, käsi `uńdrigu mulgust seen Rõn; pudro `mulku `pańti `võidu `sisse Kan; Must mulk, punanõ pulk = porgand Urv; taal kot́il om paĺlu `mulkõ sisen, tahaʔ ei˽sa `viĺlä pandaʔ Har; Viin tä `mulku (hauda) vidä piltl Rõu; mõrra mulguʔ umma iä `sisse `raotu Plv; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ; siidiniidi keräkene, säidse `mulku siseh = inemise pää Vas; aida katuss nakass joba `mulka näütämmä Räp; haava teḱk `sisse, mulgu Se; mitu maa `mulku, setu `taiva `tähte = viljakõrre kontsud Lut b. (äratulnud hambast) voorimees on `koormaga läbi käind ja mulgu maha jättand Vll; nää, sool läin üks sita `koormaga suust läbi, mulk maas Tõs; iir on sõniku `kuormaga läbi läind ja mulgu maha jätt VJg; kui ammas oli ära läind, siis `ööldi, [et] mulk sees. `ambad olid kui terve aed ja kui üks ära, siis on mulk sees Lai c. (naise suguelundist) olgu aid madal või `kõrge, mulk ikke ühüsugune Tõs; võt́tis pisikse naise [öeldes:] aed olgu nii `veike kui tahes, aga mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna ike Ksi; olgu aiake kui suureke, aga mulk om iki ütesugune Krk

2. aiamulk, läbikäigukoht aias `mulgud olid, kaks `teiba `paari `kummalgi puol ja lattid olid siel siis, `vitste pial `liikus Kuu; pane karjaaja mulk `kinni Khk; Pöllumulk oli maha kistud, säält nee lehmad orasele läksid ka Kaa; Mulgu irred olid kuusest, männist, olid koa lehtpuu latid Pöi; aal‿o mulk moas - - mulk tahab üles laduda Muh; Loomade jäuks pole mulku [vaja] täiesti maha vetta, seneks lasta mulgu erte ühed otsad alla. Obuvankri läbiminemese tarvis aga vetedi mulk terveld maha Emm; `loomi saab läbi `laska väravadest ja `mulkudest Mar; aia mulk rõhtaial veel param teha ku püstaial Var; Tie‿nd `aalõ mulk, siis mte põlõ nda paõlu taris väräväd kuluta Khn; mulgust lastase `veised läbi Tor; pane puud tagasi, mulk `kinni Nis; üks on mulgu maha jätt, põle `roikaid üles pand, nüid on loomad tea kus läind Juu; Mulk `tehti `sinna, kus läbi`käimist oli Jür; loomad on `mulkus JMd; vasikad `uatavad `lõuna ajal mulgu juures `juua VJg; mulk - - kui jala läks, vet́tis `keskmise lat́i maha, puges läbi, ülemist ja alumist ei `puutundki Lai; pane mulgule värät́ ette KJn; vasik oli üle mulgu karanu Trv; mulk om mahan, looma tuleve `vällä Hls; läbikäegu koht aia sehen om laie vai aia mulk Ran; mulk om `kinni, `laide iluste i̬i̬n Kam; võtaʔ aia mulk maha - - võõdass puuʔ maha ja mindäss üle Har; aia mulk um `maaha sadanu, taht üless `panda Plv

paukna `paukna Rõu Plv Vas Se paukumine `pauknat oĺl kavvõst kuuldaʔ Rõu; hähn om hüä piḱä vasaragaʔ ja˽t́saga ku˽`paukna õ̭nnõ Vas; tuulõga nakaśs tu mõts `murduma, mudgo `paukna oĺl, ku määne sõda mõtsah Se

puu puu üld

1. a. puittaim rönis ise `puusse ja kävi `klaasimas neid [oksi] Kuu; `raadas puud kõik ära Hlj; `räägi `justku `puule (kõnetatav ei kuula) VNg; mõni `räägib, et [ussid] `lähväd puu `poegima Lüg; Ajas `teise ära, `mingu kas vai `metsa puu `alle IisR; `värbläised `lendäd `puuhhu Vai; kui tuli üles puhe lεheb, siis ep saa änam kustuda mette Khk; kaśs läks `puuse Vll; Mis seal viga elada - - puud kukkuvad `õue (lihtne puitmaterjali saada) Pöi; puud akkavad iiri`kõrva menema Muh; kui ta `metsas `kasvab, siis on ta puu, aga pinus on alud Käi; metsakuivad puud oo nisuksed, mes `metsas ise kasovad, aga `lehti ei ole peal Mar; pahk kaseputel kasvab, aga teśtel putel ei ole Mär; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei `minna `koisse Kir; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var; `raagne puu, kui põle `lehti `küĺgis Tõs; Niidäme sõni kui puudõni Khn; ole üksi päene nagu puu Aud; paha ja käsn sai puude küĺlest otsitud PJg; kui sial oleks küined, ta roniks puu `otsa Hää; neil `kiśkligu puidel on oksad si̬i̬s Saa; kaks vana `iigla puud, tamm ja niinepuu, kui nied mõistaks `rääkida Kei; pute lehed juba kukuvad maha Juu; `sinna puute vahele jäi `kinni Jür; mis `puudelt sie mahl tuleb, sie on paha mahl KuuK; ennem käis meil kägu, siin sammas nendes puudes kukkus Amb; `lehta veel puis ei old Ann; orav, see lippab ühest puust `teise Tür; oli viel kuus-seitse `õuna sial puus VMr; kuer aas `kaśsi taga, kaśs paneb `puusse Kad; tuule `murtud puud VJg; puie all õli üvä rohi Kod; soos olid sääl puite küĺles kiilid jah - - suure pika `siivadega Äks; siit läbi puie paśtab ära Lai; `puusid ka on `kõrges rabas, need on õredad, `veiksed Plt; tuul raputab õõnad puust KJn; linnu pesä om puide otsan Hls; ku sa unel näet, et puu maha lõigats, siis saa `surnut; oss neid puu otsast võtta ollu (rahast) Krk; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha (ei kuula) Hel; kos `äitsvät puud om, sääl tahab jo sisask laolda Ran; ega piḱk puu `taivade ei kasva, ta `murdub `enne ärä (uhkeldajast) vns Puh; `täämbä om suur tuul, küll sangutab puid Nõo; rebäne `vah́te puu all - - kaśs oĺl puu otsan, es `julge maha tulla Võn; om küll säräst kuuse pihestigu, et puu om nigu riha pulga rian; om mehe ka saanu `sääntse, tõne tõist ei jätä puu `taade (hoiavad väga teineteist) piltl Rõn; haraka˽katsati˽puun Kan; kastõʔ om vi̬i̬l puiõ pääl Urv; kaŕjapoiss om üless `puuhhõ lännü˽nigu orrav; vihm pess maŕja ka mahaʔ puu mant, noʔ ei olõki enämb `maŕju puuhn Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless; inemine um `eslik, puu `oslik vns Rõu; hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse, et kulagu võit `mulku tsusadaʔ Vas; `oktoobre kuu jo käeh, leh́t vi̬i̬l puuh Räp; olõ no ku jumala puu - - ütsińdäʔ Se; orrav, tu `kargass puust `puudõ Lei; puil ega mail ~ puis ega mais mitte kusagil laps ei `seisa puis egä mais Lüg; mõni laps on kohe nii kärssitune, et ei seisa puis ega mais Kad; ei saand rahu `kuśkil pool - - ei seisa puil ega mail Plt; si̬i̬ ei kurda puil ega mail Krk; lat́s - - püsü‿iʔ puil ei mail Lut b. puit; puitmaterjal `surnuk `tehti `õunapu puust, sie on `räŋŋäs puu; `tõised õlid või `karbid, `tõised `silgu `karbid, puust `painutattud, puu `põhjad all Lüg; Mis‿ned `lapsed `targemad [on kui isa], eks nad ole kõik ühest puust `tehtud piltl IisR; lahe puu, `lähtö üväst `lohki Vai; kui sa metsast töid puid `oue `matsabä, siis pidi ussid `oue `tooma Jäm; `maarjakask on kirju `puuga Khk; `Suitsund puu on nii kõva et kõliseb Pöi; mõni putk olli ühna `umsest puust `tehtud Muh; Kidast sa tuled petma oma puust rahadega (tüssata proovijast) Emm; tegid `puudest `toole Phl; vettind puud oo, ei taha põleda Mar; `murtsin puuri puu `sisse `kat́ki Mär; käsipuud olid taga [harkadral], nad olid ikke puust Vig; rauast `tehtud, põle puust `ühti Tõs; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; Eegel`nõelu `oĺli `osta ja isi lõigati ka puust Hää; küĺvi rinna vahed `veeti suure raud kooguga. mõnel oli puust `tehtud, puust pidi iga `oasta uue tegema Kei; pute puolest on sie maja sada `oastad Jür; [voki jaoks] tulevad varuda nisukesed puud, mis on `ilma `oksteta KuuK; vorsti tegemise juures on vaja `trehtelt ja puust `pulka Tür; puust pasunad, nied olid mäńni oksast ja valitsetud puust VMr; `ennemuine `tehti puiest kannud VJg; sie ia voolas puu, lähäb iast `lõhki Sim; visa puuss `testi `vankri telg Kod; vanast kõik olnud puust, kõik ukse lingid ja kõik olnud puust Äks; pane riist vette likku, siis puu `turdub täis ja kannab `jälle KJn; ni̬i̬ om vännä ni̬i̬ `puuse, nevä `äste `lõhki ei lää Krk; puust vi̬i̬ pangi vettusiva ärä, siss olliva raseda `kanda Puh; mõnele mehele sepp ütel: ni̬i̬ mõne ratta, `ulka ääd puud ärä raesatu Nõo; sularasu `vaiu `puule `väega `sisse, sa mõssit ja avvutit küll toda `tönni, aga iks `tuĺli võõrass lõhn rasvale manu Ote; talvõl `veeti mõtsast puuʔ raudtii `vi̬i̬rde `laagrõdõ, no˽`veet́äss jo rońgiga `liina Har; Ku är˽`kuivi, sõ̭ss tu̬u̬ toorass puu tõmmaśs `hinne kokko; mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu, ei˽pala˽kah Rõu; puust ei saa˽`poiga, iäst ei˽saa˽tarrõ vns Vas; kausiʔ iks oĺliva˽savitseʔ, noid saa õs puist tetäʔ, puust tet́te `luitset Räp; `kuuĺja `kirstke kaivõtõ pedäjä `puuhtõ Se; um ahher puu, sääne um kõva puu, vaia rat́tidi manu; haĺlitõt puu, vana `kõonõ puu, `üöse sääne vallus, pümehhe `üüga Lut

2. puu tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud `ilma `puuta läbi ei saa Jõe; `aasta puud `piavad ikke ies õlema Lüg; Supp kole tuline, sie sul pesemata `puitega `kiedetud piltl IisR; `puiega küdedä tuba `suojast Vai; kis puudega jöuab kütta, puid pole nii pailu Khk; Nendel on `mütme `oastane puu ees Pöi; akata ahi põlema, puud‿o `ahjus Muh; läksid puid `tooma Käi; puud `praksuvad `ahjus Rei; mool pole peenid puid, mes ma paja `alla pane Mar; meie paĺlu puudega põle `ahju kütnd, meie kütame `rohkem agadega Mär; rihisid kütame jämeda puidega Var; lähän puid `lõhkuma Tor; `viska paar puud `ahju Hää; laudad põletasid ää puudeks HMd; puud raiutakse, pannakse `sülda Juu; mõis sai `puute iest `ulka raha Kos; vidasime kohale `koorma puid Tür; kas puudest `jätkub Sim; ahi põletab palju puid Iis; puie `soamine on `raske MMg; kellel oli puid, si̬i̬ küt́tis puiega Äks; läksin `vaksali puudega KJn; tõuvili kikk küteti turvastege, aga levävili küteti iki puiege, et `turba maik lääb leväle manu Trv; `õhtult olli uus puie panek [ahju] Krk; puid om mul külländ, ni̬i̬ jämedämbä saava ahjupuiess ja ni̬i̬ peenikese saava pliidipuiess Puh; `mõtle nu̬u̬r inimene võtab pengi ja pengi pääl `isten lahup puid; si̬i̬ kapilogu ei `kõlba muuss ku tulõ puuss Nõo; `tukma lätsivä palama, siss läits tuli puie `küĺge Ote; ta om hoolikass miiśs, tal om puid muru täüś Har; puu˽ka pidi vanast `tioline `mõisa `kü̬ü̬ki `tu̬u̬ma Vas; miiśs ĺätt puiõga `liina, puist `saie mehele rahha Lut

3. a. teivas, latt vms esemena või selle osana Kanuje puu oo mend `katki Kuu; minu ema, ku mihele läks, siis lasi teha `uued puud (kangaspuudest); kui vene `maale `temmata, siis `toine mies on `toise voroti `kieramise puu `otsas VNg; `erned `pannasse `puie `pääle - - `kuivama; `pulmalistele `pandi puud tie `pääle ette, ei `lastu `sisse `enne, kui `anna pudeliga `viina Lüg; `puule `pandi `köied `külge, `tõmmeti [hein] obosega kokko; sai kuarm `valmis, siis õli vihupuu, sie `pandi `kuarma `päälä, ka `köisidega `tõmmeti siis sie puu kõvast `vasta `kuarma ja köis viel `kuarmale `ümbär Jõh; mei puol `kanneta ka nei (heinu) `puiga, `einä `kandamise puud `kutsuta Vai; tüiri ning aeru puu Khk; pingi jalad keivad aisa puude `sisse Kär; koogu puu keis üle abu, nii pitk oli kaelkoogu puu Pha; See on akende pealmine puu, mis öle akende käib Pöi; `puuga saab põõn taha lükatud uksele Muh; see `üita ukse alune puu, mis on ukse vahel Emm; reha puu [kuhu pulgad käivad] Rei; all oli puu ja peal oli puu ja niied olid puude peal Rid; rangil oo rangi puud ja puude all oo kaelossed Mar; pani puud `alla ja pani `puute `piäle, et `rohkem `einu `küini läks Mär; puud on sial kraavil pial, puude pialt saab üle `käia Lih; kolme `aastane kuĺt, kuie `aastane uńt ja kuie`kümne `aastane tidrek, nendest ei saa ilma `puuta mööda nalj Mih; Linad `alla ja puud linadele `peale Tõs; `siokõ ljõbõ puu oli - - torgiti augud `sisse, kui odrad ülel olid; Aamõ liha `puusõ ning panõmõ `sauna `kuima Khn; Puud `oĺlid `rasked, vajutasid pääl, tuul ei ajanu rõugu pääd maha Hää; `niite puu ojab niied üleväl Juu; ei või `panna saju kätte, `õignevad ää, mis rie puuteks `pandud Jür; [kanad] läksid puute `peale magama HJn; mul on igivanad puud, minu vanaisa `aeksed või veel vanemad (kangaspuudest) JJn; kui pruutpaarid tulivad laalatselt, siis `pańdi puu ette, et taheti siis selleläbi `viina `saada Pee; meil oli `kuonla puu, sai panna voki laua `sisse; kukk lähäb vahest `lauldes `puule VMr; sia riputamese puu Kad; ajasid kangast puie `piale Sim; puu käib üle kraavi, mene puud `müöda üle IisK; sahkadrale `pańdi puu `sahkade vahele Trm; kodo aja puiega, üles ei sua nalj Kod; kui saadud kuivad - - `veetasse puiega Pal; puitega vedasid [heinu], kos mäda, kos obesega lähidalle ei saanud Äks; reha `puusse pannasse seitseteistkümmend `pulka Ksi; teerada läks üle kraavi, `pańdi kaks puud kõrvu kraavi kohale Lai; `värtna ees ja taga on `värtna puud Plt; kangass `panti puie vahele venima Trv; `lõõtsa tõmmati lõõdsa `puuga Ran; käevarre jämmune puu `oĺli, mille `ümbre tu̬u̬ likke kangass mähiti Puh; kui kolm puud ärä `oĺli `pantu siss - - keideti kolme vitsaga kokku, siss `oĺli kõva aid Nõo; pikä puu olliva `pistü ülevän, ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; paa-aludsõ puuʔ Krl; sääl om üts puu, `tu̬u̬ga tõmmatass üless `alla (sepalõõtsast) Har; `liuhka puist oĺl tett tu̬u̬ aid Plv; kuiss sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paĺjidõ puiõ pääle Vas; `ku̬u̬rmavedämise puid om neli tükkü Räp; `päälmädseʔ puuʔ ummaʔ nu, kuaʔ pidäväʔ `hinneʔ pääl kolopuu ni `nitsepuu Lut b. mesipuu, taru `sellest puust ma sain kolm `puuda mett Lüg; see puu `ańdis väga suure ja ea sülemi Kul; puu annab peret Amb; maa mesilased, ega tema `puusse ei lähä egä `kuśkilegi VMr; mesilasi saab suitsu lõõtsaga ka `teise `puusse ajada; `tühja puud tuleb loputada magusa `veega ja et ämeliku `võrku ei ole, sie võtab ema `kinni VJg c. tool, iste pane perse puu `piale (istu) Sim; no anna `võõrale puud Kod; võta säält puu Hel; tukõ˽taha˽puu `nõ̭alõ Plv

4. linaluu `ropsis puud `välja Vll; Kui puud nukerdades `lahti tulid, olid [linad] `valmis Pöi; linad‿o puid täis, puud ei tule `välja Muh; kui linu lougudeda, siis tulevad lina küljest puud ära ja kiud jäävad `järgi Rei

5. (muud juhud) Ei `rääkind mitte sõnagi, `istus, kui oleks `puuga pähe `löödud Hlj; sie jäi puust ja `paljast, `amba `allegi ei jäänd `raasukest Lüg; Oma puu vene `kielega ma saan `neie juttudest aru küll; Kõsilaselle pane puu `käisse (viska välja), kui ei `mieldind Jõh; Teeb, mis puid-maid teitel niid jägada oo Kaa; inimesi on nii palju kut `püsti puid Rei; ukseesine oo täis `naisi puu `viisi Mar; Jäi seisma jusku puuga pähe saanud, elud-majad maha põlenu, põlegi änam kodu Hää; nagu puu ja pakk, alate vihane Kod; mul `oĺle kaśt `kraami täis ku `puuga `pestü - - es saa `kaastki `kińni Võn; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; tal om alasi nigu `puuga süä sällän (vihastab kergesti); ta sü̬ü̬ näĺlätsest pääst puuʔ ja luuʔ kokku Har