[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
esine esi|ne Kuu, g -se eP San Krl Plv, -tse Kam Rõn San spor V(-dse); ?essi|ne g -dse Rõu; esü|ne, eś- g -dse Har (hrl liitsõnades; kohakäänetes sag koos kaassõnaga)
1. eesolev ala; esiosa, -külg Kogu `ranna esine on sidä [jää]suppu täüs Kuu; `kohtu esised (kohtus öeldavad) sönad Jäm; jänene läks mo esist kattu (eest läbi); [laev] kεib kaksiti tuule esist katta; kuue ~ püksi köhu esine (kõhu kohal olev osa) Khk; Elu tagu küĺg sai öksi sedasi [talveks kinni] matetud - - Esine see oli ikka `lahti Kaa; elu esine `olli kohe lõunat Muh; aho rõnd ja aho rõnnaesine Mar; `kamre (aida) trepp ~ esine Kei; rõialu esine kõik risu ning vana koli täis Juu; no nied (meestesärgid) said siis iest siit tikitud sie, esine ja, kõhupialne lapp ja Amb; Muneb kana rohkem mune kui noka esine ea on Trm; külmetama akanud juba, kui jaama esist täedetud `Tartus Äks; pliidisuu esine kõ̭ik puuprüḱü täüś San; ahusuuesine oĺl kummi `mu̬u̬du Har; Süǵüselt um taa laudaesine nigu˽porgatuss Rõu; `hammõ esine Plv
2. esik; katusealune hoone esiküljel esise ja reialuse [väravatel] olid `enne sagarad VJg; [sauna] esine `oĺli mõnen paegan ää suur; [aida] esitsel `oĺli puu põrmand. edimäst [ruumi] es kutsuta aedass, kutsuti esine. esitsen `oĺli lina ja muu kraam Kam; Ma˽`kaiõ, et `keĺdri eśüneʔ is olõki külm Har; sanna esitsehe lät́s vai sanna `vü̬ü̬rüste Räp
Vrd esik1, esis1
3. lõikusrind, esi rukki `leikasime `sirpidega maha. igaühel oli oma esine HJn
4. (ajaliselt) eelne, eelnev – S Rid pühade esine aeg tuleb käde Khk; Piuke see jöulute esine pää siis ää oo Kaa; Kui `söuke vihma esine vilu on siis [vindid] teevad pilt pilt pilt Pöi; kõue ahad - - kõue pilve esised [pilverangud] Rid
Vrd edine, esi1
1. eesolev ala; esiosa, -külg Kogu `ranna esine on sidä [jää]suppu täüs Kuu; `kohtu esised (kohtus öeldavad) sönad Jäm; jänene läks mo esist kattu (eest läbi); [laev] kεib kaksiti tuule esist katta; kuue ~ püksi köhu esine (kõhu kohal olev osa) Khk; Elu tagu küĺg sai öksi sedasi [talveks kinni] matetud - - Esine see oli ikka `lahti Kaa; elu esine `olli kohe lõunat Muh; aho rõnd ja aho rõnnaesine Mar; `kamre (aida) trepp ~ esine Kei; rõialu esine kõik risu ning vana koli täis Juu; no nied (meestesärgid) said siis iest siit tikitud sie, esine ja, kõhupialne lapp ja Amb; Muneb kana rohkem mune kui noka esine ea on Trm; külmetama akanud juba, kui jaama esist täedetud `Tartus Äks; pliidisuu esine kõ̭ik puuprüḱü täüś San; ahusuuesine oĺl kummi `mu̬u̬du Har; Süǵüselt um taa laudaesine nigu˽porgatuss Rõu; `hammõ esine Plv
2. esik; katusealune hoone esiküljel esise ja reialuse [väravatel] olid `enne sagarad VJg; [sauna] esine `oĺli mõnen paegan ää suur; [aida] esitsel `oĺli puu põrmand. edimäst [ruumi] es kutsuta aedass, kutsuti esine. esitsen `oĺli lina ja muu kraam Kam; Ma˽`kaiõ, et `keĺdri eśüneʔ is olõki külm Har; sanna esitsehe lät́s vai sanna `vü̬ü̬rüste Räp
Vrd esik1, esis1
3. lõikusrind, esi rukki `leikasime `sirpidega maha. igaühel oli oma esine HJn
4. (ajaliselt) eelne, eelnev – S Rid pühade esine aeg tuleb käde Khk; Piuke see jöulute esine pää siis ää oo Kaa; Kui `söuke vihma esine vilu on siis [vindid] teevad pilt pilt pilt Pöi; kõue ahad - - kõue pilve esised [pilverangud] Rid
Vrd edine, esi1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|