ennemastiennemastiJämMusLihJõeKMMg, -eRidMarVig; ennemastJämPöiMärKseSaaKIPst/-est/, `e-R(-ästLügVai) HagKadPlt; ennemästKJn, -ssKod, -mbästVõn; ennepastHls; en(n)epest, enempestKrk; inne(m)bästRäp (tähendusrühmade piirid pole alati selged) 1. esmalt; kõigepealt pöllud olid ennemast, maja `tehti pärast Jäm; kui tüdruku sirp kukkus, sie sai siis mehele ennemastAmb; kui on ennemast soe old ja külmemast läind, siis `tõmmab märja lume või vihma `jäässeLai; ennembäst `lü̬ü̬di puu mahaʔ, ossa˽laasiti äräʔVõn 2. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini akkan `ennemäst menemä, et ikke `jõuvan `rongi `pääleLüg; `pehmem [veski] kivi see kulub ju ennemast äraPöi; ega‿s ennemast võind maha `panna, kui [rukki] vihk täis oliHag; `kaeru akkame ennemast tegemaJõeK; lähme ruttu. saan kodo ennemastPil 3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist `ennemast juo vanast ajast `saadik õlima `sõpradLüg; oles te `ennemast küsinedVai; ma `kuulsin ennemast küll seda räsa sõna`AimresMär; neil on ennemast varutudHJn; eks neid ed́vistajaid old ennemastkiLai; siul om eläje jo enempest `saantigi (tükk aega) viĺlän; ka ma jälle `sängi käänä enepest `viisi (nagu äsja) Krk 4. vanasti käsitsi meil ei enamb ei tiha `verku, `ennemast `tehti küllJõe; Ennemasti oli sii `palju majuMus; tubaka poolnaelad olid ennemasteRid; ennemasti olid puust lännikudJõeK; sulane ehk tüdruk kutsuti ennemast orjaksJMd; ennemast olid suured ümmargused tikudÄks; kosest katusid tetti ennepastHls; innebäst ku es olõ˽maśsinet, `teiet kõ̭iḱ käsitside RäpVrdennimast 5. pigem(ini); rohkem `ennemäst ikke `püiäb sadu `tulla [kui kuiv ilm] Lüg; ennemasti on koira`perssest kusi `otsas kut töö `otsa saabJäm; `öötakse ülesse `võt́ja ikke ennemastMär; poeglaps tieb ennemast `koerustTür; kaalikad kasvavad ennemast `väĺja maa siest kui maa `sisseVJg; ennemast jäägu laps `tulle, aga järg tõsta ülesseTrm Vrdennemalt, ennemiste