[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ennemasti ennemasti Jäm Mus Lih JõeK MMg, -e Rid Mar Vig; ennemast Jäm Pöi Mär Kse Saa K I Pst/-est/, `e- R(-äst Lüg Vai) Hag Kad Plt; ennemäst KJn, -ss Kod, -mbäst Võn; ennepast Hls; en(n)epest, enempest Krk; inne(m)bäst Räp (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. esmalt; kõigepealt pöllud olid ennemast, maja `tehti pärast Jäm; kui tüdruku sirp kukkus, sie sai siis mehele ennemast Amb; kui on ennemast soe old ja külmemast läind, siis `tõmmab märja lume või vihma `jäässe Lai; ennembäst `lü̬ü̬di puu mahaʔ, ossa˽laasiti äräʔ Võn
2. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt; kiiremini akkan `ennemäst menemä, et ikke `jõuvan `rongi `pääle Lüg; `pehmem [veski] kivi see kulub ju ennemast ära Pöi; ega‿s ennemast võind maha `panna, kui [rukki] vihk täis oli Hag; `kaeru akkame ennemast tegema JõeK; lähme ruttu. saan kodo ennemast Pil
3. teat aeg tagasi, ennemalt; ennist `ennemast juo vanast ajast `saadik õlima `sõprad Lüg; oles te `ennemast küsined Vai; ma `kuulsin ennemast küll seda räsa sõna `Aimres Mär; neil on ennemast varutud HJn; eks neid ed́vistajaid old ennemastki Lai; siul om eläje jo enempest `saantigi (tükk aega) viĺlän; ka ma jälle `sängi käänä enepest `viisi (nagu äsja) Krk
4. vanasti käsitsi meil ei enamb ei tiha `verku, `ennemast `tehti küll Jõe; Ennemasti oli sii `palju maju Mus; tubaka poolnaelad olid ennemaste Rid; ennemasti olid puust lännikud JõeK; sulane ehk tüdruk kutsuti ennemast orjaks JMd; ennemast olid suured ümmargused tikud Äks; kosest katusid tetti ennepast Hls; innebäst ku es olõ˽maśsinet, `teiet kõ̭iḱ käsitside Räp Vrd ennimast
5. pigem(ini); rohkem `ennemäst ikke `püiäb sadu `tulla [kui kuiv ilm] Lüg; ennemasti on koira`perssest kusi `otsas kut töö `otsa saab Jäm; `öötakse ülesse `võt́ja ikke ennemast Mär; poeglaps tieb ennemast `koerust Tür; kaalikad kasvavad ennemast `väĺja maa siest kui maa `sisse VJg; ennemast jäägu laps `tulle, aga järg tõsta ülesse Trm
Vrd ennemalt, ennemiste