[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ennemalt ennemalt Jäm Ans Pha Muh spor Lä, Tõs Saa K I, -d Phl Lai Trv; `ennemalt hv R, Mar Lih KJn, -d spor R(-äld Kuu Jõh; -mmald, -ält Lüg); ennemält Aud Kod KJn Pst, -elt Tõs Aud Pst, -mpelt Hls; en(n)epelt Krk
1. (teat ajast) varem(alt), aegsamalt, kiiremini sie (vaene) sai ige oma `pellu`kraami `ennemäld `süödüd kui sie rigas Kuu; `vahtrad `akvad ennemalt [mahla] `tilkma kui kaśk Var; miks sa ennemalt ei tulnud Trm; kui ta soe vesi oĺli, siss ligunes [lina] ennemalt SJn; Varese pesä os tullu ennempelt är `lõhku Hls; üits naine olli `rohkep ehen lipanu, `tahten ennepelt kodu minnä Krk Vrd innembägese, innembähe, innembüsi
2. teat aeg tagasi, ennemalt Neh `ennemäld `millaski `saimme sugulastega kogu Kuu; nied on `võerad, `tuntud `ennemäldki Jõh; kui sial `süia viin `hingan ühe korra, ennemald `hingasin mitu `korda Phl; ma ennemalt raiutud `kaapsa suppi `sööndki Vig; mul põld ennemalt, jusku `põldki tööd Pee; ennemält tegimä alate kama Kod; `ennemalt noorelt nägin KJn
3. vanasti olid `ennemald madalad majad, `suitsutared VNg; sie (hundiaju) ennemalt oln enne mind Muh; `ennemalt pekseti rehesid rehega Lih; `vaata `meoksi `aigusi oli ennemelt koa Tõs; ennemalt `tehti roag nahast `pastlid JMd; ennemalt kaabusid ei olnd Lai; ennemält sedä `surnu `peeti tuas ja inimest valvasid juures KJn; punatse pääräti olli ennemalt nagu tanu Pst; Ennempelt es ole ellesid `rõõvid Hls || (atribuudina) `ennemalt `aegadel `veeti `vällä kalu `Riiga `sumpadega Mar Vrd innembüsi
4. pigem(ini) peksandesed ega sealt ei `panda siemet, sealt pannakse ennemalt `luomadelle Jür; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti maha Ksi
Vrd ennem, ennemasti