ema|koda 1. emakas tämäl oli emäkojas [vähk], `vueti emäkoda äräKuu; `luondane õld `väljäspuol emäkoda, sie ei jäe pidama; inimestel on `lapse koda, `luomidel emä kodaLüg; Vanemal ajal räägidi ikka emakoda, emakas, see on uuem nimiRei; lehmä emäkodau ~ vasikakodavanLNg; tal (jänesel) lõi emakotta põletik; eks tal (lehmal) emakojas ole midagi, mis ei lase `tiineks `jäädaJJn; ühel naisel käis emakoda `väĺlaLai; ku tiine obene paĺlu paigal kurdap, siis emäkoja nahk om paksKrk; vanast üteldi pojakoda, nüid üteldäss emäkoda, ja kes peenembäld tahap üteldä `ütleb emäkNõo; kui `tohtre iluste tiiävä tolle emäkua `vällä `ot́si, lõegatass laits `vällä ja [see] eläbRõn; [sünnitamisel naine] kinitäss imäkua `väĺlä, sis jovva ai `kuigi ar tassoʔ sannahSe 2. söögitoru, -kõri – AmbVrdemakas