Hiina keelest Lauri Kitsnik

GENERATSIOON

Must öö andis mulle musta värvi silmad,
kuid mina otsin nende abil valgust.

KAUGEL JA LÄHEDAL

Sina,
vaatad korraks mind,
vaatad korraks taevast.

Mulle tundub, et
kui sa vaatad mind, oled nii kaugel,
kui taevast, nii ligidal.

TUNNE

taevas on tuhakarva
tee on tuhakarva
tare on tuhakarva
vihm on tuhakarva

keset koolnutuhka
kõnnivad kaks last
üks erepunane
teine heleroheline

TÄHTEDE JA KUU SÜND

Puuoksad tahavad taeva lõhki rebida,
kuid saavad torgata vaid mõned pisikesed avad,
mis läbistavad taevatagust valgust,
ning inimesed kutsuvad neid kuuks ja tähtedeks.

LOHUTUS

sinisest sinisemad metsviinamarjad
väike helekollane kuu
ema on mures
kuidas neist moosi keeta

ma ütlen:
ära suhkrut pane
hommikutara kohal
on magusamast magusam
punane päike

MINU HAUD

minu hauale
pole vaja lilli
pole vaja hüüdeid ega hingeldamist
mul on vaja vaid paari paplipuud
kes nagu mu vennad
rõõmsalt seisavad seal
roheline rohi tuule käes
pilvede ja päikese all
muudkui muutub

ROHUONN

see valguse lambitaht
on taas süttinud
tuul rohu kohal
ei suuda seda ära puhuda

kassipoeg
mida sa nuhid seal laua all?
pole kirjusid liblikaid
ainult lendavad kärbsed . . .

PAGEMINE

läbi valveseisakul kaljude
jalutan
mööda mereäärt

"räägi minuga
ma mõistan kõiki maailma keeli"

meri naerab
heidab mulle pilgu
linnud kes oskavad ujuda
kalad kes oskavad lennata
rannad kes oskavad laulda

tolle igavese küsimuse peale
ei kosta aga sõnagi

sisu