Murdekiiker • Tartu murreT • Otepää

• Murraku iseloomustus
• Tekst
• Tõlge
• Sõnavara
• Kogumine
• Kihelkonnast
• Nuputamist

Otepää kihelkond

Tartumaal Otepää kõrgustikul oli muinasajal Ugandi (Oandi) maakonna keskseid kihelkondi ning Otepää linnamägi 11.–13. sajandil Tartu kõrval selle pealinnuseid.

1116. aastal on Otepääd mainitud Novgorodi kroonikas (Медвежья голова 'karupea').

1208. a mainib Otepää nime Henriku Liivimaa kroonika (Odenpe 'caput ursi'), hiljem on registreeritud Odenpe, Odenpeh, Odempe, Odemphe, 1782 Odempa ja Ottepä. Saksakeelne nimekuju on Odenpäh. Lauri Kettunen (1956) peab Otepää nime puht lõunaeestiliseks: ote + pää ('karupea'), mis võib olla pärit isikunimest.

1224. aastal rajas piiskop Hermann I linnamäele piiskopilinnuse (püsis 15. sajandini), mille juurde tekkisid hiljem Vana-Otepää alevik ja mõis (Schloss Odenpäh).

1220. aastail moodustati arvatavasti ka kirikukihelkond, mis hõlmas osi hilisematest Kambja ja Rõngu khk-dest.

1675 – osa Otepää maid läks vastse Kanepi khk-a koosseisu.

Esimene kirikuhoone ehitati tõenäoliselt 13. sajandil,

praegune Otepää Maarja kiriku hoone pärineb 19. sajandist (1889–1891).

1846–1848 siirdus hulk rahvast vene õigeusku.

1686. aastal rajatud Otepää talurahvakoolis on õpetanud Ignati Jaak,

1805. aastal rajatud kihelkonnakoolis aga Jakob Pärn.

Talude päriseksostmine algas 1854. aastal.

1876 – Otepääl korraldati Eesti esimene põllumajandusnäitus.

Haldusjaotus

Elanikke

aasta	khk	vald/kn
1782	5644
1881	9147
1934	6000
1965		3010
1973		2853
1977		1989
2000		4375
2013		4091
2017		3936
2019		6567

1897 kuulus Tartu maakonda Vana-Otepää vald, Otepää kirikuvald ja Vastse-Otepää kuulusid Kastolatsi valda.

1900–1904 tekkisid muudatuste käigus Vana-Otepää ja Vastse-Otepää vald.

1939 liideti Vastse-Otepää vald Võrumaa Valgjärve vallaga.

1945 moodustati Otepää vallas Otepää ja Päidla kn.

1950–1959 kuulus Otepää kn Otepää rajooni (keskus Otepää linn).

1959 Otepää kn liideti Elva rajooniga, 1962 Valga rajooniga.

1991 nimetati Otepää kn Pühajärve vallaks.

1999 liideti Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks Valgamaal.

2017. aasta haldusreformi käigus ühinesid Otepää ja Sangaste vald ning osa Palupera ja Puka vallast Otepää vallaks (520 km², 6495 elanikku).

Otepää kirikumõisas on töötanud 1694–1704 keele- ja kirjamees Adrian Virginius (1663–1706) ja 1872–1880 eesti rahva üks vaimseid juhte Jakob Hurt (1839–1907).

04.06.1884 õnnistati Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, hilisem rahvus- ja riigilipp.

Nuustaku/Otepää

Linnamäe lähedal tekkinud ja mitmes sõjas kannatada saanud alev hävis täielikult Liivi sõjas. Nüüdse linna asukohta rajas Pühajärve mõisnik 1804–1811 Nuustaku karjamõisa (Nustago, nimi tuleneb Ado Nustacki taluvaldusest), selle keskus sai 1862 laadaaleviku õigused. 19. saj lõpus sai Nuustaku (1878. a 612 elanikku) Otepää khk-a kultuurikeskuseks. 1919 sai Nuustaku aleviks ja nimetati 1922. a Otepääks (1777 elanikku). 1936. a sai Otepää linnaõigused (1939. aastal 2293, 1965. aastal 2350, 1991. aastal 2653, 2019. aastal 2161 elanikku).

Otepää küla

paikneb Pühajärve vallas Otepää linna kirdepiiril (1973. aastal 218, 1989. aastal 378, 2011. aastal 291 elanikku). Seal on endine Otepää kirikla ja Otepää kirik. Küla maadel asuvad Otepää Linnamägi, Jaanimägi (sellel Otepää vana kalmistu) ja 4 järve.

Ugandi

Lõuna-Eesti muinasmaakond, mille kihelkondadest on teada Tarbatu, Valgatabalve ja Otepää. Ugandi tuumik paiknes Tartu-Otepää alal, millega II at algul liitus hilisem Võrumaa. 1224. aasta maadejagamisel läks Ugandi Tartu piiskopkonna koosseisu. 15.–16. saj nimetati Ugandiks (sks Uggn) kogu Emajõest lõunasse jäävat eestlaste ala.

Kirjandust

1. Eesti Entsüklopeedia VI (sub Otepää). Tartu: Loodus, 1936, vg 444–445.
2. Eesti Entsüklopeedia 7 (sub Otepää). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 114–117.
3. Uuet, Liivi 2002. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Riigiarhiiv. 312 lk.
4. www.otepaa.ee
5. Otepää kohanimed