Viimati muudetud

6. Eesti andmestik, kirjeldav tekst

Sortimisreeglid on määratud standardiga EVS 8:2000 ja raamatus "Eesti keele grammatika II", Tallinn 1993, ISBN 9985-9002-1-9.

Eesti keele tähestikuline sortimine erineb veidi ladina tähestiku puhul kasutatavast 'a'-st 'z'-ni sortimisest. Ladina alustähed on traditsioonilises järjekorras v.a täht 'z' ja selle diakriitikutega variandid, mis paigutuvad 's'-i ja 't' vahele. '' ja '' paiknevad põhitähtede, vastavalt 's' ja 'z', järel. Neli eesti keele tähestikku kuuluvat tähte - 'õ', 'ä', 'ö' ja 'ü' - paiknevad tähestiku lõpposas 'w'-tähe järel. Tähte 'w' järjestatakse üldjuhul kui eraldiseisvat põhitähte, kuid eesti isikunimeregistrites on lubatud ka 'w' järjestamine koos 'v'-ga. Seega on sortimisjärjekord tähestiku lõpus

... r s z t u v w õ ä ö ü x y

Laiema tähevaliku korral on soovitatav kasutada standardit ISO 14651 (rahvusvaheline sortimisalgoritm ja ISO 10646 tähevalik). Vajaduse korral kohandatakse sortimisalgoritm Eestile kultuuriliselt sobivaks, rakendades reegleid "põhitäht eelneb tähevariandile (nt diakriitikuga tähele)" ja "väiketäht eelneb suurtähele".

Täiendav kirjeldus => alajaotis 10.

Alajaotis 2: Tähtede klassifikatsioon

Eesti keeles on kasutusel ladina (aga ka kreeka ning kirillitsa) kirjale omane tähtede jagunemine suur- ja väiketähtedeks.

Täiendav kirjeldus => alajaotis 12.

Alajaotis 3: Arvude rühmitamine

Murdosa eraldajaks on KOMA <,>
Numbrid arvu täisosas rühmitatakse kolmekaupa, rühmade eraldajaks on SISETÜHIK <NS>
Arve vahemikus 1000--9999 lubatakse mitte rühmitada.

Täiendav kirjeldus => alajaotis 20.

Alajaotis 4: Raha tähistus

Murdosa eraldajaks on PUNKT <.>, rühmitamise reeglid on analoogilised arvude rühmitamisega.

Rahvusvaheline tähistus	Sisemaine tähistus
EEK 543.21	543.21 kr
EEK -543.21	-543.21 kr
EEK 9 876 543.21	9 876 543.21 kr

Rahaühik euro kirjutatakse lühendamata kujul sõnana välja või kasutatakse selle tähistuseks euromärki. Rahvusvahelise valuutalühendi EUR tarvitamine on analoogiline teiste rahvusvaheliste valuutalühendite tarvitusega.

Euro kirjutamine rahvusvahelise valuutalühendiga	Sisemaine tähistus	Euromärgi tarvitus
EUR 543.21	543.21 eurot	543.21
EUR -543.21	-543.21 eurot	-543.21
EUR 9 876 543.21	9 876 543.21 eurot	9 876 543.21

Vääringuid vahemikus 1000--9999 lubatakse mitte rühmitada.

Täiendav kirjeldus => alajaotis 21.

Alajaotis 5: Kuupäev ja aeg

Nädalapäeva ingliskeelne nimetus	Nädalapäeva nimetus	Nädalapäeva lühend*
Monday	esmaspäev	E
Tuesday	teisipäev	T
Wednesday	kolmapäev	K
Thursday	neljapäev	N
Friday	reede	R
Saturday	laupäev	L
Sunday	pühapäev	P

Kuu ingliskeelne nimetus	Kuu nimetus	Kuu lühend*
January	jaanuar	jaan
February	veebruar	veebr
March	märts	märts
April	aprill	apr
May	mai	mai
June	juuni	juuni
July	juuli	juuli
August	august	aug
September	september	sept
October	oktoober	okt
November	november	nov
December	detsember	dets

--------------
* lühendite lõppu reeglina punkti ei panda

Kuupäeva täisesitus:	7. detsember 1999. a
Kuupäeva lühendatud esitus:	7. dets 1999. a
Kuu- ja nädalapäeva täisesitus:	teisipäev, 23. veebruar 1999
Kuupäeva ja kellaaja lühendatud esitus:	T, 23. veebr 1999. 18:06:20
Kuupäeva esitamine numbrilisel kujul:	23.02.1999
Kellaaeg:	18:06:20

Eestis loetakse nädala esimeseks päevaks esmaspäeva (ISO 8601).

Eesti keeles kirjutatakse nii kuude kui nädalapäevade nimetused väiketähega (rakenduvad harilikud suurtähereeglid nagu nt lause algus jm).

Kuupäeva lühendis kasutatakse eraldajana punkti (teistes riikides ka kaldkriipsu või sidekriipsu).

Dokumentides võib teatud juhtudel kasutada ühekohalise kuupäevanumbri ees nulli nt 07. detsember.

Kellaaja määramisel kasutatakse Eestis 24 tunnist ajamääramissüsteemi. Tunnid, minutid ja sekundid eraldatakse üksteisest kooloniga. Kui on vaja näidata sekundi murdosi, siis lisatakse need ajanäidule pärast koma. Vastavalt standarditele ISO 3307 ja ISO 1000 tuleb kasutada sama eraldajat, mis arvu murdosade puhul.

Alajaotis 6: Jaatavad ja eitavad vastused

Jaatavad vastused	1JjYy	(= 1, Jah, Yes)
Eitavad vastused	0EeNn	(= 0, Ei, No)

Alajaotis 7: IT terminoloogia alased standardid

Ametlik ISO terminoloogia on esitatud ISO/IEC standardi 2382-1 tõlkes.

Alajaotis 8: Keele- ja kultuurialased standardiprofiilid

Suurem osa infotehnoloogias kasutust leidvatest keele- ja kultuurialastest konventsioonidest on koondatud standardisse EVS 8:2000.

Alajaotis 9: Tähestik ja kooditabelite kasutus

Eesti tähestik on järgmine:

Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo
Pp Qq Rr Ss Zz Tt Uu Vv Ww Õõ Ää Öö Üü Xx Yy

Tähed f, , z ja esinevad ainult võõrsõnades, c, q, w, x ja y võõrnimedes ja võõrkeelsetes sõnades. Et kultuuritraditsioon eeldab kõigi ladina tähestikku kasutavate keelte isiku- ja kohanimede kirjutamist võimaluse korral nende originaalkujul, on ajalehtedes jms trükistes kasutusel kogu kooditabeli ISO/IEC 8859-15 tähevalimik. Ametlikes dokumentides ja andmebaasides kasutatav tähevalik (199 tähte) on esitatud standardi EVS 8:2000 lisas A.

Standardi EVS 8:2000 järgi on aluskooditabeliks ISO/IEC 8859-15. Windowsi keskkonnas on soovitatav kasutada eelnevaga suures osas kattuvat ning tähevalikult identset kooditabelit MS CP 1252, kuhu on lisatud haagiga z ja euromärk. Laiema tähevaliku korral on soovitatav kasutada märgistikke MES-2, MES-3B või ISO/IEC 10646-1. Kooditabeli EVS 8:1993 asemel on soovitatav kasutada kooditabelit ISO/IEC 8859-15.

Muud kasutusel olevad kooditabelid (ISO/IEC 8859-1, 8859-4, 8859-13, IBM CP 775, 850, MS CP 1250, 1257) ei sobi kultuuriliselt eesti keelele ning nende kasutamine ei ole soovitatav.

MIME kodeeringuks on soovitatav kasutada kooditabelit ISO 8859-15.

EDI andmevahetuseks on soovitatav kasutada kooditabelit ISO 8859-15.

Alajaotis 10: Sortimise ja päringute iseärasused

Sortimisreeglid on kirjeldatud => alajaotises 1. Suuremad teatmeteosed kasutavad lisareegleid, kus arvu järjestamisel kasutatakse selle tekstilist esitust või isiku perekonnanimes jäetakse arvestamata tiitlit vms tähistavad osised.

Alajaotis 11: Tähtede asendussümbolid ja -kombinatsioonid

Eestis ei ole ühtset asendussümbolite tarvitust. Vältida tuleks nn telegrammistiili (Ä = AE, = SH) sest see muudab teksti mitmeti mõistetavaks ja loetamatuks.

Vajadusel võib kasutada järgmist asendusviisi:
- s^
- z^
õ - o~
ä - a"
ö - o"
ü - u"

Alajaotis 12: Tähtede iseloomustus

Tähtede klassifikatsioon on esitatud => alajaotises 2.

Alajaotis 13: Erimärkide tarvitamine

Jutumärkidena on soovitatav kasutada järgmisi paare (toodud eelistusjärjekorras): <„>...<“> (e 99...66) <«>...<»> <">...<">
Jutumärkide tarvitus ei muutu ka üksteise sees asuvate jutumärkide puhul. Ühekordseid ja pööratud jutumärke kasutatakse enamasti üksiku sõna või väljendi esiletõstuks ja meta-tähenduse märkimiseks.
Pikkusmõõt toll kirjutatakse sõnana välja.

Numbrimärki <#> ei kasutata, selle asemel on kasutusel lühend "nr", harva ka väärtarvitus "No".

Jagamistehte märki <÷> ei kasutata, selle asemel on kasutusel kaldkriips </> või koolon <:>.

Paragrahvimärki <¶> ei kasutata. Paragrahvi tähistajana kasutatakse alajaotiste eraldajat <§>, eriti juriidilistes tekstides.

Kommertsmärki ei kasutata kaubanduses ning seda mõistetakse laiemalt kui Internetti tähistavat sümbolit. Kasutusel elektronposti aadressides.

Mõttekriipsu tähenduses on kasutusel nii enn-kriips <–> kui ka emm-kriips <—>. Emm-kriipsu traditsiooniline kasutus on hakanud taanduma ning arvutil küljendatud trükistes kasutatakse tihti lühemat kriipsu.

Mõttekriips, mis eraldab rõhutatud lauseosi, kiil- ja koondlauseid e. süntaktiline mõttekriips eraldatakse sõnadest tühikuga. Mõttekriipsu kasutatakse ka "algus–lõpp" tüüpi konstruktsioonides, sel juhul teda tühikutega ei eraldata.

Tekstis on sõnadevahelised tühikud sama suured kui lauseid eraldavad tühikud. Topelttühikut peale lauselõpupunkti <.> ei kasutata.

Kui lause lõpus on jutumärkides sõna või väljend, pannakse lauset lõpetav kirjavahemärk lõpetava jutumärgi taha.

Viidete nummerdamiseks leheküljel ei kasutata numbrite asemel kunagi abisümboleid nagu <†> või <‡>.

Alajaotis 14: Erinõuded tähtede esitusel

Alajaotis 15: Tähtede sisestusviisid

Alajaotis 16: Isikunimed

Lapsed saavad kas isa või ema perekonnanime. Abielludes võivad abielupooled võtta emma-kumma perekonnanime või moodustada uue mõlema perekonnanime liitmisel sidekriipsu abil. Pruut võib näiteks moodustada uue perekonnanime oma neiupõlvenime ja peigmehe perekonnanime ühendamisel.

Isikunimesid kirjutatakse enamasti täiskujul (eesnimi ja perekonnanimi) või kasutatakse eesnime(de) kohal initsiaale. Ametlikul pöördumisel tarvitatakse nime ees viisakuslisandit "härra", "proua" või "preili", mõningate ametiisikute puhul ametinimetust. Erinevalt mandri-Euroopa tavast ei kasutata nimede esiletõstuks kunagi versaalkirja.

Alajaotis 17: Käänamine ja pööramine

Eesti keele grammatika reeglid on ära toodud raamatus "Eesti keele grammatika". Noomeni ja verbi paradigma on märksa keerukam kui indoeuroopa keeltes (30 käändelist ja üle saja pöördelise vormi, lisaks võimalikud tüvemuutused), sõnade järjekord lauses palju vabam.

Eesti keele sõnad on harilikult pikemad kui inglise keeles.

Alajaotis 18: Poolitusreeglid

Õigekiri ja poolitusreeglid on kõige täpsemalt esitatud "Eesti keele käsiraamatus", Tallinn 1997 (ISBN 9985-851-40-4).

Poolitus ei too endaga kaasa muutusi üksiktähtedes või tähejärjendeis. Poolitus baseerub silbitusel, kuid korrektne poolitusalgoritm eeldab sõne jaotamist võimalikeks komponentideks (sufiksi ja liitsõnaosade leidmist).

Põhilised poolitusreeglid on:
- poolitus on eelistatavalt liitsõnapiiri kohalt
- poolituskoht on enne viimast konsonanti konsonantühendis, mille ees ja järel leidub vokaale
- poolitus ei tohi eraldada üksikut tähte enne ega pärast poolituskriipsu, seda ka liitsõna komponentides.

Alajaotis 19: Õigekirjareeglid

Ümardamine toimub järgmiste reeglite järgi:

• arvud NNN,NN0 kuni NNN,NN4 ümardatakse arvuks NNN,NN
• arvud NNN,NN5 kuni NNN,NN9 arvuks NNN,N(N+1)

Arvude esitusviisid on kirjeldatud => alajaotises 3.

Eestis kasutatakse SI mõõtühikute süsteemi ISO 1000.

Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse Celsiuse kraade, Kelvini skaalat kasutatakse teaduses.

Alajaotis 21: Rahasummade kirjutamine

Rahasummade esitusviisid on kirjeldatud => alajaotises 4.

Sentide ümardamise reeglid:

• väärtused KKK.S1 ja KKK.S2 ümardatakse väärtuseks KKK.S0
• väärtused KKK.S3 kuni KKK.S7 ümardatakse väärtuseks KKK.S5
• väärtused KKK.S8 ja KKK.S9 ümardatakse väärtuseks KKK.(S+1)0

Kuupäeva ja kellaaja formaalne esitus on kirjeldatud => alajaotises 5.

Eestis loetakse nädala esimeseks päevaks esmaspäeva (ISO 8601). Samale standardile tuleb tugineda nädalate nummerdamisel kalendriaastas. Esimeseks kalendrinädalaks loetakse nädal, mis sisaldab aasta esimest neljapäeva. Gregooriuse kalendri puhul on sellega samaväärne ka nädal, mis sisaldab 4. jaanuari või esimene nädal, milles vähemalt 4 päeva on algavas aastas.

Suveajale (UTC+0300) minnakse Eestis märtsi viimasel pühapäeval, talveajale (UTC+0200) septembri viimasel pühapäeval. Aja reguleerimine toimub kell 02:00. Tulevikus võib Eesti suveajale üleminekust loobuda.

Ajavööndi tähistuseks on EET.

Kuupäeva esitamine vastavalt standardile ISO 8601, kus nt 13. aprill 1999. a. esitatakse kujul 1999-04-13 ei ole levinud.

Alajaotis 23: Rahvuslike tähistuste loend

Eesti asub ligikaudu põhjalaiuskraadide 57 kuni 59 ning idapikkuskraadide 21 kuni 28 vahel. Lähimad naabrid on Soome, Venemaa, Läti ja Rootsi.

Eesti pindala on ligikaudu 45 000 km², elanikke 1,4 milj (1998). Eesti jaguneb administratiivselt 15 maakonnaks (county), maakonnad omakorda valdadeks (commune) ja linnadeks (city).

Riigikeel on eesti keel.

Järgnevad standardid kinnitavad/kasutavad Eesti maakoodi:

ISO 3166 kahetäheline kood (alpha-2)	EE
ISO 3166 kolmetäheline kood (alpha-3)	EST
ISO 3166 koodnumber	233
CEPT-MAILCODE	EE
UN Genéve 1949:68 liiklusvahendi kood	EST
ITU E.164 rahvusvaheline sissehelistamiskood	372
ITU X.121 numbriline maakood	248
EAN prefiks	474
ISO 2108 ISBN raamatukood	9985

ISO 3166 Alpha-2 kood "EE" on üldiselt kasutuses Eesti maakoodina.

Eesti nimetus eesti keeles on "Eesti".

Keele kood vastavalt standardile ISO 639-1 on "et".
Keele kood vastavalt standardile ISO 639-2/T (terminoloogia) on "est".
Keele kood vastavalt standardile ISO 639-2/B (raamatukogundus) on "est".

Eesti keele nimetus eesti keeles on "eesti keel".

Kasutusel olev rahaühik on Eesti kroon. Krooni tähistus ISO 4217 järgi on EEK. Krooni lühend on "kr". 1 "kroon" võrdub saja "sendiga". Rahasummade esitusviisid on kirjeldatud => alajaotises 4.

Postis kasutatav sihtnumber on viiekohaline. Selle kasutamise kohta vt => alajaotis 25.

Alajaotis 24: Telefoninumbrid

Eesti rahvusvaheline kood on +372. Alates 1. novembrist 2003 muutusid maakondade suunakoodid telefoninumbri osaks ning tekkis võimalus säilitada oma telefoninumber teenusepakkuja vahetusel. Alates 1. aprillist 2004 kadus tarvituselt riigisisene prefiks 0. Seega on kõik telefoninumbrid ühtsel kujul ning koosnevad 7-8 nubrist, nt +372 631 3731.

Eesti rahvusvaheline maakood on +372. Sellele järgneb piirkonnakood (linna või maakonna kood ilma riigisiseste kaugekõnede valimiseks vajaliku prefiksita 2) ja abonendi number, nt +372 2 44 92 72 või +372 6 12 34 56. Seitsmekohalistel Tallinna telefoninumbritel piirkonnakood puudub.

Eesti-siseses tarvituses jäetakse numbri kirjutamisel ära maakood ning piirkonnakood esitatakse sulgudes koos prefiksiga, nt (22) 44 92 72 või (2) 6 12 34 56.

Paljudes riikides kasutatakse prefiksina numbrit 0. Et vältida Eestis kasutatava prefiksi 2 tõlgendamist piirkonnakoodi osana, tuleks hoiduda kombineeritud kirjaviisi tarvitamisest kujul +maakood (prefiks ja piirkonnakood) abonendi number, nt +372 (22) 44 92 72 ning selle kasutus peaks piirduma vaid sellist vormingut nõudvate tarkvararakendustega.

Sideameti soovitusel rühmitatakse telefoninumbreid neljakaupa tagant ette (ITU juhised) ning seda on soovitatav järgida ametlikel blankettidel, visiitkaartidel jm. Tavakasutuses on mööndav rühmitamine hõlpsamini meelde jäävateks ja kergesti eristuvateks osadeks, nt numbrit 321321 on parem rühmitada kolmekaupa (321 321), numbrit 112233 kahekaupa (11 22 33).

Alajaotis 25: Postiaadressid

Isikunimede kirjutamise kohta vt => alajaotis 16.

Maja number kirjutatakse tänavanime järel. Kui maja jaguneb korteriteks, kirjutatakse korterinumber maja numbri järel sidekriipsuga.

Sihtnumber kirjutatakse linna või maakonna nime ees. CEPTi Eesti kood (EE) eelneb sihtnumbrile ja selle kasutamine on soovituslik rahvusvahelisel postisaadetisel. Koodi ja sihtnumbrit eraldab sidekriips.

Sihtnumbrid on loetletud väljaandes "Eesti Vabariigi sihtnumbrite teatmik" ning enamasti leiab need ka telefoniraamatust.

Postiaadressi vormistus rahvusvahelises kirjavahetuses on nt:

   Standardiamet
   Aru tn 10
   EE-10317 Tallinn
   Eesti

   Jaan Võike
   Roosikrantsi 6-208
   10119 Tallinn

Vastavalt CEPTi soovitustele tuleks kasutada kas maa prantsuskeelset nime ("Estonie") või maa enesenimetust "Eesti".

Alajaotis 26: Isikute ja asutuste identifitseerimisnumbrid

Eestis kasutatakse isikute identifitseerimiseks isikukoodi. Isikukood sisaldab sünniaastat, -kuud ja päeva ning sugu. Isikukoodis on 11 numbrit ning see moodustatakse järgmiselt: GYYMMDDoooC, kus

• G - sugu ja sünniaasta kaks esimest numbrit
  • paarisnumbrid märgivad naissugu, paaritud meessugu
  • 1 ja 2 -- 1800-1899, 3 ja 4 -- 1900-1999, 5 ja 6 -- 2000-2099
• YY=aasta, MM=kuu, DD=kuupäev
• ooo - samal päeval sündinute registreerimisnumber
• C - kontrollnumber

Pangakontode numbrid Eestis algavad kahekohalise pangakoodiga. Kontonumbri pikkuseks on minimaalselt 4 märki ning maksimaalselt 16 märki. Viimane märk kontonumbris on kontrolljärk. Kontrolljärgu arvutamine toimub 7-3-1 meetodi alusel.

Alajaotis 27: Elektronposti aadressid

Eesti X.400 elektronpost kasutab maakoodi EE ehk ISO 3166 alpha-2 koodi.

Eesti Interneti ülemdomeen on .EE (ISO 3166 alpha-2 kood). Teise astme nimena on enamasti kasutusel organisatsiooni nimi.
Valitsus-, äri- ja teadusasutusi domeeninimedes ei eristata.

Alajaotis 28: Pangakontode numbrid

Pangakontode numbrid tohivad sisaldada ainult numbreid. Kontonumber algab kahekohalise pangakoodiga. Kontonumbri pikkuseks on minimaalselt 4 märki ning maksimaalselt 16 märki. Viimane märk kontonumbris on kontrolljärk. Kontrolljärgu arvutamine toimub 7-3-1 meetodi alusel.

Alajaotis 29: Märkide paigutus klaviatuuril

Eesti klaviatuur on tähestikuline. Skeemil esimene sümbol vastab tõsteta tähele, teine tõstega tähele ja kolmas AltGr-klahviga valitavale sümbolile. EVS 8:1993-ga võrreldes on lisandunud euromärk (AltGr+e).

(1) - sammuta diakriitik haak (caron)
(e) - euromärk
Akuut <’>, graavis <`>, haak <(1)> ja tilde <~> on sammuta klahvid.

Alajaotis 30: Suhtlus inimese ja arvuti vahel

Lokaliseerimisel tuleks luua olukord, kus kõik programmis ettetulevad menüüd, ikoonide nimetused, teated, abitekstid ja kasutusjuhend on tõlgitud ning kultuurikonventsioonidega vastavusse viidud.

Programmeerimisel ja kasutajaliidese tegemisel tasub tähele panna, et ingliskeelsete terminite eestikeelsed vasted on enamasti pikemad.

Eesti kultuuritraditsioonis kirjutatakse ladina tähestikul baseeruvaid isiku- ja kohanimesid algupärasel kujul. Programm või kasutajaliides ei tohi piirata andmete sisestust ja kasutust ühe või paari kooditabeliga.

Programm, mis oma puutub oma töös otseselt kokku käesoleva standardiga hõlmatud valdkonnaga (eriti tekstitöötlus), peab jätma võimaluse muuta kogu reeglistikku, mida ta töös kasutab (nt suurtähe kasutamise reeglid, poolitus jne).

Alajaotis 31: Paberi formaadid

Eestis kasutatakse ISO 216 formaadis paberit. Tüüpiline kasutuses olev paberi formaat on A4, mis peaks soovitavalt olema ka vaikeformaadiks kõigis Eestis müüdavatel tarkvara- ja riistvaratoodetel.

Alajaotis 32: Tüpograafilised eripärad

Eestis kasutatakse tüpograafilise mõõtühikuna Didot' punkti, mis on 7% võrra suurem kui inglise ja ameerika mõõdustikus kasutusel olev punkt.

Täisjoondatud teksti saamiseks tuleb suurendada sõnadevahelist tühja ruumi. Tähevahede laiendamine ei tohi olla mõistetav sõrendusena.