[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

aadel, aadli 'valitsev seisus' < sks Adel

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 326) Adel 'suurt suggu, moisnikko suggu r. d.'; (Hupel 1818: 308) Adel 'moisnikko suggu'
• Murded: `aadel Kuu Ris; aadel KJn; `oadel Kos (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 59 *ādel, ādeli 'Adel, Edelmann'; EÕS 1925: 1 aadel; ÕS 1980: 21 aadel; VL 2012 aadel '(sks Adel)'; Tuksam 1939: 29 Adel 'aadel; aadliseisus';
• Saksa leksikonid: Grimm ADEL, m. origo, indoles, nobilitas, generositas, ahd. adal, mhd. adel, nnl. adel
• Käsitlused: < sks Adel 'aadel' (EEW 1982: 1; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm aateli [1610] aateli(sto), aatelissääty / Adel, adlig < mrts ad(h)el 'aateli(nen), ylhäinen' (SSA 1: 49); sm aateli < rts adel (‹ asks adel) (Häkkinen 2004: 23)

angel, angli 'angli veis' < sks Angeler

• Esmamaining: Jannsen 1875
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1875) 03.09: Angleri ja Breitenburgi seltsi [lehmad]
• Murded: `angler 'angel, punane veisetõug' VNg Kos JJn Lai Hel; `anger Kse (EMS I: 361)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 15 angeln '(angelni tõugu kariloom)'; ÕS 1980: 45 angel 'põll. angli veis';
• Saksa leksikonid: Grimm ANGLER, m. Anglus, Engländer
• Käsitlused: < sks Ang(e)ler 'Rindvieh von der Angelner Rasse' (EEW 1982: 78); < sks Ang(e)ler (Raun 1982: 4)

hantel, hantli 'käsik' < sks Hantel

• Eesti leksikonid: Haljaspõld 1937: 452 hantel '(saksa) rauast käsipomm, käsik'; ÕS 1980: 150 hantel 'sport. käsik'
• Käsitlused: < sks Hantel (EEW 1982: 284); < sks Hantel 'käsik' (EKS 2019)
• Läti keel: lt hantele hantel (ELS 2015: 147)

mamsel, mamsli 'virtin, naisteenija' < sks Mamsell

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 10) jäime üksi, ühhe wanna mamselli, ja kokka Petri Lenoga
• Murded: `mamsel (-l´) 'naisteenija mõisas; preili' Kuu sporSa Muh Mar Hää JMd Trm Plt KJn M TLä Plv Vas; `mamssel Khk Krj Pöi Rei Tõs Kir Plt; `mamsell Har Rõu Plv; `mampsel sporSa sporL Ris Kei Kos Koe ViK Iis Trm Ksi (EMS V: 937)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mamsel, mamsli 'Demoiselle'; Wiedemann 1893: 569 mamsel, mamsli 'Demoiselle'; ÕS 1980: 404 mampsel = mamsel 'kõnek.'; Tuksam 1939: 655 Mamsell 'mamsel'
• Käsitlused: < sks Mamsell 'mamsel; virtin' (EEW 1982: 1496; EES 2012: 274; EKS 2019)
• Läti keel: lt ma͠mzele Mamsell (Sehwers 1953: 76); lt sar. mamzele mamsel (ELS 2015: 476);
• Sugulaskeeled: sm mamselli [1799] < rts mamsell (Häkkinen 2004: 677); vdj mamzeli mamsel; мамзель (VKS: 699)

maneer, maneeri 'käitumisviis' < sks Manier

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 643 *mānēr, -i 'Art, Weise, Manier'; Wiedemann 1893: 581 *mānēr, -i 'Art, Weise, Manier'; EÕS 1925: 470 maneer 'viis; (hea) komme; halb komme, harjumus'; ÕS 1980: 405 maneer 'komme, käitumisviis'; Tuksam 1939: 656 Manier '(Art und Weise) maneer, viis'
• Käsitlused: < sks Manier 'maneer, komme, käitumisviis' (EKS 2019)
• Läti keel: lt maniers Manier, Sitte, Gewohnheit (Sehwers 1953: 76); lt maniere maneer (ELS 2015: 477);
• Sugulaskeeled: sm maneeri [1749] < rts maner (Häkkinen 2004: 679); vdj man´eri, maaneri maneer, komme; манера (VKS: 700)

mudel, mudeli 'näidis, eeskuju' < sks Modell

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mudel (-l´) 'mall, eeskuju; näidis' sporR sporS Rid Kir Kse Tor Juu Kos Jür Ann Koe VJg I KJn M Ran Rõn San Har Plv; mudõl´ Krl (EMS VI: 136)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 689 mudel, -i 'Modell'; Wiedemann 1869: 676 *mōdell, -i 'Modell'; Wiedemann 1893: 623 mudel, mudeli (mūdel) 'Modell'; Wiedemann 1893: 611 *mōdell, -i (model, mudel) 'Modell'; EÕS 1925: 523 mudel '(Modell)'; ÕS 1980: 431 mudel; Tuksam 1939: 685 Model 'mõõt; mudel, näidis; valamisvorm'; Modell 'mudel, modell; mudel šabloon; mudel, vorm'
• Käsitlused: < sks Model 'muster, näidis, vorm' (EEW 1982: 1556; EES 2012: 284); < sks Modell 'näidis, eeskuju; mudel; modell; mannekeen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt mudulis Modell (Sehwers 1953: 80); lt modelis mudel (ELS 2015: 510)

paneel, paneeli 'seinatahveldis; ehitusdetail' < asks pannēl, sks Paneel

• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 550) panneel 'Futter an der Wand 'seinavooderdis''; (Hupel 1818: 498, 562) Paneel, Panelung '= Tafelung'; Tafelung 'woodri lauad r.'
• Murded: panel, -i 'laudadest vahesein talutoas' Jõh; `panneel, -i 'maja püstvooder (alt aknalauani)' Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1930: 698 paneel '(alumine) toa seinatahveldis (Paneel)'; Haljaspõld 1933: 915 paneel '(vanapr. panel, pannel, uuspr. panneau) nelinurkne ruut; toa seinatahveldis'; ÕS 1980: 490 paneel 'ehit. (puidust) tahveldis siseruumide seintel; suurem ehitusdetail'; Tuksam 1939: 739 Paneel 'paneel, seinatahveldis'
• Käsitlused: < sks Paneel 'paneel' (‹ asks pannēl 'seinavooderdus') (EKS 2019)
• Läti keel: lt panelis Paneel (VLV 1944: 388); lt panelis paneel (ELS 2015: 605);
• Sugulaskeeled: sm paneeli, paneli [1880 paneili] laudoitus; jalkakäytävä (aik. laudoilla päällystetty) < nr panel 'panelointi, laudoitus' (nr ‹ kasks) (SSA 2: 306); Akrj pan´ieli jalkakäytävä < vn панель (SKES: 481); vdj paneli kõnnitee; панель (VKS: 877)

pendel, pendli 'võnkuv keha (nt kellal)' < sks Pendel

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `pendel 'võnkuv keha; osuti' Khk Aud Vän Kos Trm (EMS VII: 340)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 799 *pendel, pendli 'Pendel'; EÕS 1930: 740 pendel 'viipur'; ÕS 1980: 503 pendel; Tuksam 1939: 747 Pendel 'pendel, viipur, maisel'
• Käsitlused: < sks Pendel 'pendel' (EEW 1982: 1988; EKS 2019)
• Läti keel: lt svārsteklis, pendele pendel (ELS 2015: 622)

sindel, sindli 'soonega katuselauake' < sks Schindel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 396) kisso (kattusse) laud 'schirdel (scandula)'; kattuse lauda kisckia 'schindelmacher'; (Göseken 1660: 415) (kissu) laud 'Brett gespalten'
• Murded: `sindel, `sindli Lüg Jõh Khk Rei Lä Hää Saa Ris Juu HJn JMd Koe VJg Iis Trm Äks Plt KJn Trv; `sindli Puh San Krl; sinnel, `sindli Kse Rõn; `singel, `singli Lüg; `sinder, `sindri Kse sporPä Kod Hls Vas Se; `sindri Võn San Urv Rõu Plv; sinner, `sindre Ran (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 *sindel, sin´dli 'Schindel'; Wiedemann 1893: 1045 *sindel, sin´dli (shindel, sinder) 'Schindel'; EÕS 1937: 1374 sindel 'soonega katuselaud, käbalaud (Schindel)'; ÕS 1980: 639 sindel 'ehit. soonega katuselauake'; Tuksam 1939: Schindel 'sindel, käbalaud';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schindele 'Schindel, Holzziegel'; MND HW III schindele 'Schindel, Holz, Schieferschindel zum Dachdecken'
• Käsitlused: < sks Schindel 'sindel' (EEW 1982: 2803; EKS 2019); < Bsks Schindel (Raun 1982: 157)
• Läti keel: lt *šiñdeli, šķiñdeli Schindel (Sehwers 1918: 16); lt šķiñdele, šķindelis Schindel < mnd. (Sehwers 1953: 133; Jordan 1995: 101); lt šķindelis sindel (ELS 2015: 786);
• Sugulaskeeled: lv šin̄də̑l Schindel < sks Schindel (Kettunen 1938: 395); lv šindõl katuselaast, sindel; jumstiņš, šindelis (LELS 2012: 312)

tandem, tandemi 'kahekohaline sõiduk, selle meeskond' < sks Tandem

• Esmamaining: Postimees 1898
• Vana kirjakeel: (Postimees 1898) 28.05: Paarissõidul (tandem) näitasiwad Helsingi sõitjad, mis suur harjutamine ära teha suudab
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1518 tandem 'kaarik kahe järjestikku-rakendatud hobusega; mitme istekohaga jalgratas'; ÕS 1980: 695 tandem 'kaarik kahe järjestikku rakendatud hobusega; kaheistmeline jalgratas'; Tuksam 1939: 956 Tandem 'tandem (järjestikkurakend, pitsrakend; mitme istekohaga jalgratas)'
• Käsitlused: < sks Tandem 'tandem' (EKS 2019)
• Läti keel: lt tandems Tandem (VLV 1944: 517); lt tandēms tandem (ELS 2015: 858)

vander, vandri 'rändur; hulgus' < sks Wandergeselle

• Murded: `vander 'hulkur; logeleja' Har Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1642 vandersell; ÕS 1980: 773 vander 'kõnek. rändur, hulgus'; Tuksam 1939: 1100 Wand[e]rer 'rändaja, rändur; matkaja'
• Käsitlused: < sks Wandergeselle 'rändursell' (EES 2012: 590)
• Läti keel: lt vandernieks Reisender < mnd. wanderen 'wandern, reisen' (Sehwers 1953: 151)
• Vrd vandersell. Vt vanderdama