[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 188 artiklit

aažio <`aažio 1 s> (it aggio) maj
1. raha v väärtpaberi tegeliku v börsihinna ja sellest madalama nominaalhinna vahe
2. kindlustuspreemia
aažiospekulatsioonmaj raha v väärtpaberite kursi tõusule v langusele rajatud spekulatsioon, ažiotaaž

aerarium [eraarium] (ld < aerarius rahasse puutuv, rahaga tegelev < aes metall, vask; raha) • aj, jur riigikassa

akaroid <akar|`oid -oidi -`oidi 22e s> (ingl ac(c)aroid) • Austraalias kasvava heinpuu (Xanthorrhoea) kollakas kuni tumepunane vaik, kasut mööblilakkide valmistamiseks

albinism <albin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr albinisme < albiino) • biol taime- v loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine; inimesel ja loomal on albinismi tunnusteks piimvalge nahk, valge karvkate ja punane vikerkest ning silmaava, taimel õite tavalise v lehtede rohelise värvuse puudumine. Vt ka albiino

albumiin <album|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld albumen munavalge < albus valge) • füsiol vereplasmas ja piimas sisalduv kõrgeväärtuslik valk
albumiinpiimimetajate piim, mille üldvalgust moodustab albumiin üle 50%

antigeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< anti- + -geen) • med kehavõõras aine (nt bakterimürk, liigivõõras valk), mis põhjustab organismis antikehade tekkimist. Vt ka allergeen, immuunsus

aprett <apr|`ett -eti -`etti 22e s> (pr apprêt) • tekst apreteerimisel kasutatav aine (õli, vaha, tärklis, kaoliin, kriit jne)

arest <ar`est aresti ar`esti 22e s> (keskld arrestum < arrestare kinni pidama < ad- + ld restare jääma) • jur vahistamine, vahi alla võtmine, eelvangistus; vahi all pidamine, lühiajaline vabadusekaotuslik karistus
varaarestjur vara keelu alla seadmine, kohtulik keeld vara käsutada

arjergard <arjerg|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr arrière-garde < arrière taga + garde valvur, vaht) • sõj järelvägi, taandumisel peavägede julgestamiseks määratud väeosa, vastand avangard

arreteerima <arret|`eerima -eerib 28 v> (pr arrêter < keskld arrestare < ad- + restare jääma)
1. jur vahistama, vahi alla võtma
2. tehn mehhanismi liikuvat osa (nt kaalukangi) peatama, fikseerima, vt ka arretiir

asaföötida <asaföötida 1 s> (< prs azā vaik + ld fem foetida haisev), asaföötidavaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot juudavaik, mõnede Kesk-Aasia taimede kuivanud mahl, tugeva küüslaugulõhnaga; pulbrit tarvit toiduvalmistamisel vürtsina ja närviravimina (pms loomade raviks)

avangard <avang|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr avant-garde < avant ees + garde valvur, vaht)
1. sõj eelvägi, vägede julgestamiseks määratud väeosa, kes liigub peajõudude ees, vastand arjergard; piltl eesrindlik, juhtiv osa v salk
2. kõnek avangardism

bensoe <bens`oe 26 s> (uusld benzoe < it (lo) benzoi van, mrd < ar lubān jāwī Jaava viiruk), bensoevaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot, farm Tais ja Sunda saartel kasvava bensoepuu (Styrax benzoin) tugeva vanillilõhnaga vaik; tarvit ravimina, parfümeerias, lakkide jm valmistamiseks

bidri <bidri 16 s> (< pn Bidar, linn Indias) • kunst metallpanustehnika, mis seisneb hõbe- v kulddekoori panustamises mustaks oksüdeeritud metallide sulamisse (tsink, vask, plii)

bilansomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< bilanss + -meeter) • füüs riist aluspinna kiirgusbilansi (aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe) mõõtmiseks

biljoon <bilj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr billon) • aj vanaaja madalaprooviline hõbe (õieti vask vähese hõbedasisaldusega) vahetusraha müntimiseks
biljoonmüntvahetusraha (hrl vasest v pronksist), mille nominaalväärtus ületab mündis sisalduva metalli reaalväärtuse

blastoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr blastos idu, võrse, pung + derma nahk) • biol rakukiht lootel blastula staadiumis

cuprum [kuprum] (keskld < ld (aes) Cyprium Küprose (metall)), tähis Cukeem vask

dammara <dammara 1 s> , dammaravaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< malai damar vaik) • bot pms Sri Lankal ja Sumatral kasvavailt puudelt saadav vaik, kasut plaastrite ja valguskindlate maalilakkide valmistamiseks

deetsim <d`eetsim -i 2e s> (< ld decimus kümnes) • muus diatoonilise heliastmiku 10. aste; intervall, milles kahe helikõrguse vahe on kümme astet e 15 pool- (väike deetsim) või 8 tervetooni (suur deetsim)

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleidarheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depoovekselmaj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood plfüsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

derma <derma 16 s> (kr derma nahk) • anat (päris)nahk

dermatiin <dermat|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr dermatinos nahk-) • tekst liik tehisnahka (mööbli polsterdamiseks jm), saadakse nitrotselluloosimassi pressimisel riidele

dermato- (< kr derma nahk) • naha-

dermatoid <dermat|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr derma nahk + -oid) • trük liik tehisnahka (raamatute köitmiseks jm)

dermatoos <dermat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr derma nahk) • med nahahaigus, kõigi nahahaiguste üldnimetus

desman <d`esman -i 2e s> (rts desmanråtta < desman van muskus + råtta rott) • zool piisammutt (Desmana moschata), loom mutlaste sugukonnast (Kagu-Euroopas, Lääne-Aasias); nahk on müügil hõbepiisami nime all

diferent <difer|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld differens erinev) • mer vööri- ja ahtrisüvise vahe, laeva pikikalle

diferents <difer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld differentia) • vahe, erinevus; mat kahe arvu vahe
diferentsarvutusmat matemaatika haru, mis uurib funktsioone argumendi diskreetsel muutumisel

difteeria <dift`eeria 1 s> (< kr diphthera nahk) • med kurgutõbi, äge pms lastel esinev nakkushaigus, sagedamini kahjustab nina-kurguruumi ja kõri
difteeriatoksiinkurgutõvebakteri eritatav toksiin, mis pärsib rakkude valgusünteesi ja põhjustab difteeria eluohtlikke seisundeid
difteeriatoksoidmed vaktsineerimiseks kasutatav difteeriabakterite produkt

DIN-formaat <+ form|`aat -aadi -`aati 22e s> {lüh sks sõnadest Deutsche Industrie-Norm Saksa tööstusstandard} • Saksa Standardiseerimiskomisjoni esitatud kaust mitmesuguste nahk-, plekk-, papp- ja pabertoodete jaoks (nt üks paberi põhiformaate on 841 × 1189 mm)

disaažio <dis`aažio 1 s> (it disaggio) • maj negatiivne kursivahe, vahe raha v väärtpaberi nominaal- ja börsi- v tegeliku hinna (kursi) vahel, kui viimane on madalam. Vt ka aažio

duodeetsim <duod`eetsim -i 2e s> (< ld fem duodecima kaheteistkümnes) • muus diatoonilise heliastmiku 12. aste; intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 12 diatoonilise heliastmiku astet e 19 pooltooni, vastab oktavi ja kvindi summale

ebullioskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< ld ebullire keema + -skoopia) • keem, füüs füüsikalis-keemiline uurimismeetod, mis põhineb lahuse ja lahusti keemistemperatuuride vahe täpsel mõõtmisel

-eeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< kr hedra iste; alus; tahk) • -tahukas, tahuline vorm

ehhinodermid pl <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr echinos siil + derma nahk) • zool okasnahksed, radiaalse, pms viiekiirelise sümmeetriaga mereloomad (madutähed, meritähed, -siilikud, -purad ja -liiliad)

ekskoriatsioon <ekskoriatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< eks- + ld corium nahk) • med naha marrastus, marraskihi kõrvaldumine nahalt

eksoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< ekso- + kr derma nahk)
1. bot teismarrasknahk, välised koorerakud juurtel
2. biol ektoderm

ektoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< ekto- + kr derma nahk) • anat välislooteleht, embrüo välimine rakukiht, millest tekivad naha pinnakihid, närvisüsteem ja meeleelundid, vastand entoderm; biol välimine rakukiht kahekihilise kehaseinaga loomadel (ainuõõssed, käsnad)

eleemi <eleemi 16 s> (ingl, it, hisp elemi) • mõnede troopikapuude vaik; kasut droogina ja lakkide valmistamisel

El Niño [el ninjo] pn (hisp < el niño Jesús Jeesuslaps) • meteor ilmastikunähtuste kogum, mis seostub Vaikse ookeani troopilise ala ida- ja lääneosa õhurõhkude vahe muutustega; tekib periooditi (hrl 3–4 a järel) lõunapoolkera suvise pööripäeva (s.o jõulude) paiku, kestab 12–18 kuud; põhjustab suuri ilmastikuhälbeid, omandades kohati loodusõnnetuse mõõtmed

endermaalne <enderm`aal|ne -se 2 adj> (< en- + kr derma nahk) • med nahasisene, nahasse süstitav

endoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< endo- + kr derma nahk)
1. bot tärklistupp, taime juhtkimpe (kimpudena asetsevaid kudesid) ümbritsev kaitsetupp
2. anat, biol entoderm

ensüüm <ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< en- + kr zymē juuretis, pärm) • biol, keem elusrakkudes sünteesitav valk, mis kiirendab ainevahetusreaktsioone; endine nimetus ferment

entoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< ento- + kr derma nahk) • anat siselooteleht, gastrulastaadiumis embrüo sisemine rakukiht, millest arenevad seedekulgla limaskest, maks, kõhunääre ja kopsud, vastand ektoderm; biol sisemine rakukiht kahekihilise kehaseinaga loomadel (ainuõõssetel, käsnadel)

epidermis <epid´ermis -e 9 s> (kr < epi- + derma nahk) • anat marrasknahk, nahka kattev mitmekihiline lameepiteel; bot taime lehti, rohtseid varsi ja noori juuri kattev klorofüllita rakukiht

epitelioom <epiteli|`oom -oomi -`oomi 22e s> • med epiteelist lähtunud kasvaja, hrl naha mitmekihilise lameepiteeli vähk

europiid <europ|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< pn Euroopa) • antr europiidsesse põhirassi kuuluv inimene, kelle tunnuseks on hele v tõmmu nahk, pehmed (sirged v lokkis) juuksed, kitsas etteulatuv nina ja vähe etteulatuvad põsenukid. Vt ka mongoliid, negriid

faas2 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (sks Fase < pr face nägu, tahk) • tehn terava serva kõrvaldamisel tekkinud kitsas kaldpinnariba töödeldud esemel

faasinihe <+ nihe n`ihke 6 s> • füüs kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside1 vahe

fassettkubism <+ kub|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pr facette tahk, kant < face nägu, esikülg < ld facies) • aj, kunst kubismi esimene periood aastatel 1907–09

felloderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr phellos kork + derma nahk) • bot korgiparenhüüm

fibriin <fibr|`iin -iini -`iini 22e s> (< fibro-) • füsiol verekiudnik, trombi toeseks olev valk, mis tekib trombiini toimel fibrinogeenist

fibrinogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< fibriin + -geen) • füsiol vereplasma valk, mis trombiini toimel fibriiniks muutudes põhjustab vere hüübimist

gall1 <g`all galli g`alli 22e s> (< ld galla sappõun, tindipähkel) • bot pahk, mügarjad, kerajad jt väärmoodustised, mida tekitavad taimedel seened v loomad, pms putukad; kasut parkimisel, värvimisel, tindi valmistamisel jm

gluteen <glut|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld gluten liim) • keem kleepevalk, lüvi, vees lahustumatu, küpsetamisel kalgenduv valk (sisaldub rukki- ja nisujahus)
gluteenjahumaisi-, riisi- v nisuterade tärkliseks töötlemise jäätmena saadav pihkainejahu, valgurikas loomasööt

gluteenenteropaatia <+ enterop`aatia 1 s> (< gluteen + entero- + -paatia), spruu <spr`uu 26 s> (< holl spruw) • med krooniline peensoolehaigus, mida tekitab teraviljas (nisus, rukkis) leiduv valk gluteen

glüftaal <glüft|`aal -aali -`aali 22e s> (< glütserool + ftaalhape) • keem glütserooli kondenseerimisel ftaalhappega saadav vaik
glüftaalemailvärveh glüftaalvaikude baasil valmistatud ilmastikukindel emailvärv

glüftaalvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< glütserool + ftaalhape) • keem glükoproteiidide alusel saadav vaik

glükoproteiid <+ prote|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< glüko- + proteiid), mukoproteiid <+ prote|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld mucus lima + proteiid) • biol liitvalk, mille koostisse kuulub valk ja sahhariid (hrl polüsahhariid)

halkaspiidid pl <halkasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr chalkaspis, pl chalkaspides < chalkos vask, pronks + aspis kilp) • aj Makedoonia faalanksi sõdurid, kes kandsid pronkskaunistusega kilpe

hašiš <hašiš -i 2e s> (ar ḥashīsh rohi) • india kanepi lehtedest v õisikuist valmistatav narkootilise toimega droog; enamasti kanepitaime vaik, mis on kokku pressitud erineva kuju ja suurusega tükkideks, kuid esineb ka pulbrilisel kujul; tarvit suitsetamiseks, närimiseks v joogina, tekitab kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone. Vt ka marihuaana, kannabis

hetero- (< kr heteros teine, muu) • eri-, lahk-, muu-

hümeenium <hüm`eenium -i 19~2e s> (< kr hymēn nahk, kest) • bot eoslava, kott- ning kandseente ja samblike viljakeha osa, milles valmivad eosed

hümenofoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr hymēn nahk, kest + -foor) • biol eoslavakandja, kandseene viljakeha osa, mis kannab hümeeniumi

hümenopteerid pl <hümenopt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr hymēn nahk, kest + pteron tiib) • zool kiletiivalised, putukate selts (siia kuuluvad mesilased, herilased, sipelglased jt)

hüperbool <hüperb|`ool -ooli -`ooli 22e s> (kr hyperbolē liiasus, liialdus)
1. mat kahest harust koosnev tasapinnaline kõver, mille iga punkti kauguste vahe kahest kindlast punktist (fookustest) on jääv
2. kirj kunstiline liialdus, kirjeldatava nähtuse v asja iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, vastand meioos, vt ka litootes (1), grotesk

hüpoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< hüpo- + kr derma nahk)
1. bot marrasknahaalune koekiht taimedel
2. zool lülijalgseil õhuke epiteelikiht kitiinkooriku all

hüpodermaatiline <+ dermaatili|ne -se -st 12 adj> (< hüpo- + kr derma nahk) • biol nahaalune

hüümen <h`üümen -i 2e s> (< kr hymēn nahk, kile) • anat neitsinahk, seksuaalvahekorras mitte olnud naiste tupesissekäiku pooleldi sulgev limaskestavolt, mis esimesel suguühtel rebeneb

ihtüoos <ihtü|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ihtüo-) • med soomustõbi, kalanahksus, naha liigsarvestumus, mittenakkav (pärilik) nahahaigus: nahk on kuiv, kare, kettudega kaetud

immersioon <immersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld immersio)
1. sukeldamine, uputamine, sissekastmine; sukeldumine
2. astr taevakeha kadumine teise taevakeha taha v varju
3. füüs mikroskoobi objektiivi ja katteklaasi vahe täitmine vedelikuga (hrl seedriõli tilgaga) mikroskoobi suurema lahutusvõime saavutamiseks
4. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata

impulss <`imp|`ulss -ulsi -`ulssi 22e s> (ld impulsus tõuge < impellere tõukama)
1. (äkiline) aje, tõuge; mõjur, mõjuv põhjus
2. füüs liikumishulk, mis punktmassi puhul võrdub liikuva keha massi ja kiiruse korrutisega
3. el voolu v pinge lühiajaline kõrvalekalle püsiväärtusest
impulsslamplühiajalisi tugevaid valgusimpulsse tekitav lahenduslamp, välkvalgusti
impulsslaservälkelaser
impulssraadionavigatsioonisüsteemmer hüperboolne kauguste vahe mõõtmise süsteem, mida kasut raadionavigatsioonis laeva asukoha määramiseks merel

inkorporeeriv keel, ka polüsünteetiline keel (< polü- + sünteetiline) • lgv lausete moodustamisel inkorporatsiooni kasutav keel; keel, milles on palju seotud morfeeme, vahe sõna ja lause vahel pole selge, nt eskimokeeled

inkrement <inkrem|`ent -endi -`enti 22e s> (ld incrementum) • juurdekasv; mat muut, juurdekasv, muutuva suuruse kahe eri väärtuse vahe

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

intress <`intr|`ess -essi -`essi 22e s> (keskld interesse < ld tähtis olema) • maj kasvik, laenu v hoiuse kasvuprotsent
intressimarginaalmaj intressitulude ja -kulude vahe

inuliin <inul|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl inulin < ld inula vaak) • keem tärklisesarnane polüsahhariid, sisaldub pms korvõieliste (daaliate, vaagi, takja, võilille) taimede juurtes v mugulais; tarvit fruktoosi valmistamiseks

kalkogeenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr chalkos vask, metall + -geen) • keem keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VI rühma elemendid (hapnik, väävel, seleen, telluur ja poloonium)

kalkograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr chalkos vask + -graafia) • kunst vaselõikekunst

kalkoos <kalk|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr chalkos vask) • med vaseladestus, vase esinemine kudedes, eriti silmas

kalkopüriit <+ pür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr chalkos vask + pyritēs tulekivi) • miner vaserähk, üks tähtsamaid vasemaake; kristallub tetragonaalses süngoonias, koostiselt raud-vasksulfiid

kalkosiin <kalkos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr chalkos vask), kalkosiit <kalkos|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol rombilises süngoonias kristallunud hall mineraal, vasksulfiid; tähtis vasemaak

kalloosne <kall`oos|ne -se 2 adj> (ld callosus < callus kõva nahk, mõhn) • med mõhnaline, pahklik. Vt ka kallus

kampol <k`ampol -i 2e s> (vn канифоль < kr), kolofoonium <kolof`oonium -i 19~2e s> (kr Kolophōnia (rhētinē) „Kolofoni vaik < pn Kolophon, linn vanaaja Väike-Aasias) • keem okaspuude vaigu destilleerimisel saadav kollakaspunane tahke aine; kasut tööstuses ja keelpillide poognajõhvi karestamiseks

kankroid <kankr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cancer vähk + -oid) • med van teatava nahavähivormi nimetus

kantserofoobia <+ f`oobia 1 s> (< ld cancer vähk + foobia), kartsinofoobia <+ f`oobia 1 s> (< kr karkinos vähk + foobia) • psühh vähikartus, (eriti põhjendamata) hirm vähki haigestumise ees

kantserogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< ld cancer vähk + -geen), kartsinogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr karkinos vähk + -geen) • med keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis kindla toimeaja, toimetugevuse v hulga korral tekitab vähki jt pahaloomulisi kasvajaid

kantserogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ld cancer vähk + -geenne), kartsinogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr karkinos vähk + -geenne) • med vähki tekitav, kasvajate teket põhjustav

kantserogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< ld cancer vähk + genees), kartsinogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr karkinos vähk + genees) • med vähiteke, pms selgroogsete organismis arenev haiguslik protsess, milles normaalne rakk muundub kantserogeensete tegurite toimel kasvajaliseks

kapital <kapital -i 19 s> (pr, ingl capital < ld capitalis peamine, põhiline < caput pea) • maj vara v varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida on võimalik kasutada lisaomandi v -vara loomiseks; piltl põhivara, tagavara, varu
põhikapitalmaj raamatupidamise põhivara: kestvalt kasutatavad varad (hooned, sisseseade)
käibekapitalmaj toore, pooltooted jms; käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe
kapitalimahutusmaj kapitali mahutamine ettevõttesse; ettevõttesse mahutatud kapital

karakull <karak|`ull -ulli -`ulli 22e s> (< pn Karakul, Qorako‘l, linn Usbekistanis) • laiasabaliste Buhhaara ja pikasabaliste Ukraina karakullilammaste 1–3-päevaste tallede lokkis villaga nahk

kartsinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karkinos vähk + -loogia)
1. zool vähiteadus, koorikloomi käsitlev zooloogia haru
2. med vähkkasvajaid käsitlev arstiteaduse haru

kartsinoom <kartsin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr karkinos vähk) • med vähk, pahaloomuline epiteelkoe kasvaja

kaseiin <kase|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld caseus juust) • kok piimas leiduv valk, kalgendub piima hapendumisel; on kohupiima peaosis

katetomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kaatet + -meeter) • füüs riist kahe punkti kõrguste vahe kontaktituks mõõtmiseks

keratiin <kerat|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr keras, gen keratos sarv) • biol sarvaine, sarvis, sarvede (ka küünte, sulgede, juuste, karvade) peamine koostisaine, lahustumatu kiuline valk

kerogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr kēros vaha + -geen) • põlevkivi orgaaniline aine, tekkinud väljasurnud organismide jäänustest

kontusioon <kontusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld contusio) • med põrutus, hoopvigastus, muljutus; välise jõu põhjustatud vigastus, kus nahk jääb terveks, kuid nahaalustes kudedes tekib verevalum

koorium <k`oorium -i 19~2e s> (ld corium nahk) • anat pärisnahk, marrasknaha all paiknev veresoonerikas sidekoekiht

kopaal <kop|`aal -aali -`aali 22e s> , kopaalvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (hisp copal < nahua) • bot merevaigusarnane kõvastunud troopika- ja subtroopikapuude vaik, kasut lakitööstuses. Vt ka dammara

kopaiivapalsam <+ p`alsam -i 2e s> (port, hisp copaiba < tupii + palsam) • eeterlikke õlisid sisaldav kopaiivapuu vaik

kopaliin <kopal|`iin -iini -`iini 22e s> , kopaliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kopaal) • geol kivistunud vaik uusaegkonna ladekonnas Põhja-Londonis

kopell <kop|`ell -elli -`elli 22e s> (ingl coppel < copper vask + nikkel) • tehn eriline vase, nikli ja mangaani sulam, kasut termopaaride valmistamiseks

krabi <krabi 17 s> (sks Krabbe)
1. zool kümnejalaline vähk (Brachyura) lühikese, pearindmiku alla paindunud tagakehaga
2. arhit gooti stiilile iseloomulik katuseviilu kaunistav kivilill, ka ronileht

krevett <krev|`ett -eti -`etti 22e s> (pr crevette) • zool ujuvähiliste e krevetiliste alamseltsi (Palaemon) kuuluv kümnejalaline väike pikliku saleda kehaga vähk. Vt ka garneel

kroomnahk <+ n`ahk naha n`ahka 22u s> • kroomi sooladega pargitud pehme nahk. Vt ka kroomparkimine

krüomeetria <+ m`eetria 1 s> (< krüo- + -meetria) • füüs, keem füüsikalis-keemiline uurimismeetod, mis põhineb lahuse ja lahusti külmumistemperatuuri vahe mõõtmisel

kserodermia <+ d`ermia 1 s> (< ksero- + kr derma nahk) • med, vet kuivnahksus

kummiaraabik <+ araabik -u 2 s> (ld gummi arabicum) • araabia kummi, mõnede akaatsialiikide koorest erituv vaik – kummi; kasut farmaatsias ja kleepainena

kutaanne <kut`aan|ne -se 2 adj> (< ld cutis nahk) • naha-, nahaga seotud

kutiikula <kutiikula 1 s> (< ld dem cuticula < cutis nahk) • bot taime kattekoerakkude välisseintele ladestuv pms rasvataolisest kutiinist koosnev värvitu kiht, kaitseb taime liigse veekaotuse eest

kvart <kv`art kvardi kv`arti 22e s> (< ld quartus neljas, quarta pars neljandik)
1. puisteainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, nt Inglise kvart 1/4 gallonit, = 1,14 l
2. muus diatoonilise heliastmiku 4. aste, ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 4 diatoonilise heliastmiku astet e 5 pooltooni
3. sport üks vehklemisasendeid
4. trük kvartformaat

kvint <kv`int kvindi kv`inti 22e s> (< ld quintus viies) • muus diatoonilise heliastmiku 5. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 5 diatoonilise heliastmiku astet e 7 pooltooni; sport üks vehklemisasendeid

lederiin <leder|`iin -iini -`iini 22e s> (vn ледерин < sks Leder nahk) • tekst raamatuköitmiseks kasutatav tehisnahk või erilise lakiga kaetud puuvillriie

leukodermia <+ d`ermia 1 s> (< leuko- + kr derma nahk) • med naha valgelaiksus, tingitud melaniini vähesusest nahas

lümfaatiline <lümfaatili|ne -se -st 12 adj>
1. anat lümfisse, lümfisoontesse v -sõlmedesse puutuv, lümfi-
2. lõtv, loid
lümfaatiline konstitutsioonmed kehaseisund, mida iseloomustab tursunud ning kahvatu nahk, suurenenud lümfisõlmed ja kalduvus põletikele

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

massidefekt <+ def|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< mass + defekt) • füüs materiaalset süsteemi moodustavate alasüsteemide vabaolekumasside summa ja süsteemi kogumassi vahe; massidefekti väärtus oleneb süsteemi siduvaist jõududest

mastiks <mastiks -i 2e s> (ingl mastic vaik, side- v täiteaine < kr mastichē vaik) • eh sideaine (bituumeni, tõrva, vaigu) ja peeneteralise täiteaine segu, mida kasut külmalt v kuumutatult katuse katmiseks, põrandaplaatide kleepimiseks, vuukide tihendamiseks jms

membraan <membr|`aan -aani -`aani 22e s> (ld membrana)
1. kile, kest, õhuke õrn nahk
2. biol raku ehitusosa
3. keem kaht vedelikku v gaasi eraldav poorne vahesein
4. tehn õhukesest lehtmaterjalist valmistatud ja servast kinnitatud tarindielement, kasut võnkumise edasiandjana (mikrofonis, valjuhääldis) ja elastse tundliku elemendina (manomeetris, rõhurelees)

meso- (< kr mesos vahelmine, keskmine) • kesk-, vahe-

mesoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< meso- + kr derma nahk) • anat keskleht, ektodermi ja entodermi vahel asetsev looteleht, looterakkude keskmine kiht

mikroelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< mikro- + element) • keem organismi elutalitluseks väga väikeses koguses vajalik keemiline element; põhilised mikroelemendid on raud, mangaan, tsink, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen ja fluor. Vt ka makroelement

mirett <mir|`ett -eti -`etti 22e s> (pr mirette) • kunst skulptori tööriist, puuosa külge kinnitatud teras- v messingtraadist silmus savi, vaha jm voolimiseks

monoeeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< mono- + -eeder) • miner kristallograafiline lihtvorm, mille moodustab üks tahk; esineb ainult kombinatsioonis teiste lihtvormidega

mousse [muss] (pr vaht) • kok vahukreem, vaht, võib olla nii soolane kui ka magus

mumio <mumio 1 s> (vn мумиё < prs mūm vaha) • Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik, mäevaha ehk mäepalsam, must v pruunikas meeldiva lõhnaga aine, kasut rahvameditsiinis

muumia <m`uumia 1 s> (ar mūmiyā < prs mūm vaha)
1. vastava menetluse v kuiva(ta)mise teel kõdunemise vastu kaitstud surnukeha; tuntuimad on Vana-Egiptuse muumiad, vt ka palsameerima
2. keem pruunikaspunane pigment, mida saadakse rauamenniku kuumutamisel

müosiin <müos|`iin -iini -`iini 22e s> (< müo-) • füsiol kiulise ehitusega valk, lihaskiudude (müofibrillide) peakoostisaine

naat <n`aat naadi n`aati 22e s> (holl naad õmblus) • mer õmbluskoht purjes; puitlaeva välisplankude vahe, mida tihendati tõrvatakkudega, et muuta laev veetihedaaks

netoaktivad pl <+ `aktiva 1 s> (< neto + aktiva) maj
1. bilansi aktiva e varade üldsumma ja passivas näidatud kohustuste üldsumma vahe
2. majandusüksuse kõik varad e aktivad (ilma firmaväärtuseta)

netosotsiaalprodukt <+ prod|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (< neto + sotsiaalne + produkt) • maj sisemajanduse puhastoodang, sisemajanduse koguprodukti ja amortisatsiooni vahe

ohrodermia <+ d`ermia 1 s> (< kr ōchros kollane, kolletanud + derma nahk) • med kollanahksus

oliban <oliban -i 19 s> (keskld olibanum < ar al-luban viiruk) • healõhnaline looduslik vaik; kasut ka viirukiainena

optsioon <optsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld optio valik)
1. jur opteerimine, kodakondsuse valimine, eriti ühelt riigilt teisele siirduvate maa-alade elanikele antav võimalus teatava aja jooksul kodakondsust valida ja kodumaaks peetavale maale asuda
2. maj eelistustehing; liik tuletisväärtpabereid, mille omanikul on õigus teha eelistustehingut; optsiooni omandaja õigus teatava aja jooksul lepingus ettenähtud tehingut lõplikult sooritada v sellest loobuda, vastaspoolel (optsiooni väljastajal) see õigus puudub
optsiooniaažiomaj optsioonikasu, tagasiostupreemia, väärtpaberi optsioonihinna ja nominaalväärtuse vahe
optsioonibörsmaj turg, millel kaubeldakse optsiooni- ja hrl ka ennaktehingute lepingutega
optsioonilepingjur, maj võimaldusleping, eelistusleping

osokeriit <osoker|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr ozō lõhnan + kēros vaha) • miner maavaha, bituumenite rühma kuuluv kollakaspruun kuni must mineraal. Vt ka tseresiin

pahhüdermia <+ d`ermia 1 s> (< kr pachys paks + derma nahk) • med paksnahksus, naha v limaskesta haiguslik paksenemine

pahhüdermid pl <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr pachys paks + derma nahk) • zool paksunahalised (loomad, nagu elevandid, ninasarvikud, sead jt)

passaaž <pass|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr passage läbimine, läbikäik)
1. kauplustega ääristatud vahe- v läbikäik
2. muus kiiresti mängitav v lauldav helirida meloodia kahe põhiheli vahel
3. sport ratsahobuse eriliselt kõrge ja koondatud hõljuv traav
4. mõttekäik, tekstist v kõnest võetav üksikkoht, passus (2)
5. med, vet suu kaudu (otse v sondiga) antava kontrastaine abil tehtav röntgenuuring soolkonna, hrl peensoole läbilaskevõime määramiseks
6. biol mikroorganismide külvamine söötmelt söötmele, kandumine v kandmine katseloomalt katseloomale
passaažiriist
1. astr riist taevakehade vaatlemiseks meridiaani läbimise hetkel (kasut kohaliku aja, geograafilise laiuse ja taevakeha otsetõusu määramiseks)
2. geod kantav geodeesiainstrument maapinna punktide geograafiliste koordinaatide määramiseks taevakehade vaatluste põhjal

pellagra <pell´agra 16 s> (it < pelle nahk + agra kare) • med karenahksus, nikotiinhappe ja mõnede B-rühma vitamiinide puudusest tekkiv krooniline haigus; haigusnähtudeks on valuline nahalööve, seederikked, kehvveresus ja psüühilised häired

periderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< peri- + kr derma nahk) • bot korkkude, epidermist asendav sekundaarne kattekude mitmeaastastel taimeosadel

pikoliin <pikol|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld pix, gen picis pigi, vaik + oleum õli) • keem kivisöetõrvas sisalduv teravalõhnaline vedelik, kasut lahustina ja keemiatööstuses

poikilodermia <+ d`ermia 1 s> (< kr poikilos kirju, mitmesugune + derma nahk) • med kirjunahksus, pigmentatsiooni muutustest ning laigulisest kärbumisest kirjuks muutunud pinnaga nahk

prekantseroos <+ kantser|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pre- + ld cancer vähk) • med vähieelne seisund, millele on iseloomulikud mingi elundi koe haiguslikud muutused

prekantseroosne <+ kantser`oos|ne -se 2 adj> (< pre- + ld cancer vähk) • med vähieelne

progressioon <progressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld progressio edasiliikumine) • astmeline tõus; mat arvude jada, milles iga järgmine on saadud eelmisest mingi kindla eeskirja järgi
aritmeetiline progressioon, aritmeetiline jadamat arvude jada, milles iga kahe kõrvuti seisva arvu vahe on üks ning seesama (nt 3, 6, 9, 12...)
geomeetriline progressioon, geomeetriline jadamat arvude jada, milles iga arv on temale eelneva arvu korrutis kindla teguriga (nt 3, 6, 12, 24...)

prolamiin <prolam|`iin -iini -`iini 22e s> (< proliin + amiidid) • keem kõrreliste seemneis sisalduv valk, milles on ülekaalus proliin ning glutamiin ja asparagiin

protrombiin <+ tromb|`iin -iini -`iini 22e s> (< pro- + trombiin) • keem, füsiol vere valk, vere hüübimist mõjustav ensüüm

psühromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr psychros külm + -meeter) • tehn kahest termomeetrist koosnev hügromeeter õhu niiskuse määramiseks kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi

püodermia <+ d`ermia 1 s> (< püo- + kr derma nahk) • med nakkav mädane nahapõletik

püramiid <püram|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pyramis)
1. mat hulktahukas, mille üks tahk (põhi) on hulknurk, teised tahud ühise tipuga kolmnurgad
2. arhit Vana-Egiptuse monumentaalne ruudukujulise põhjaga ja längus külgedega teravatipuline kivist haudehitis, mille sisemuses asus kuninga (vaarao) hauakamber; ka muud püramiidjad ehitised
3. sport võimlejate rühmmoodustis mitmekordse ülalt kitseneva tornina, kus ülemised seisavad alumiste õlgadel

radeerima <rad|`eerima -eerib 28 v> (< ld radere hõõruma, kraapima) • paberilt kirja välja hõõruma v kaapima; kunst radeerimisnõela abil joonistust lakitud vask- (ka teras-, tina-) plaadile kraapima

raskolnik <rask´olnik -u 2 s> (vn раскольник) • relig lahk- v vanausuline Venemaal. Vt ka raskoll

resiin <res|`iin -iini -`iini 22e s> (ld resina) • vaik

resiit <res|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld resina vaik) • keem raskesti sulav ja lahustumatu tehisvaik, saadakse resoolide termilisel töötlemisel

resinaat <resin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld resina vaik) • keem vaikhappe sool v ester

resinoidid pl <resin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld resina vaik + -oid) • healõhnalised looduslikest vaikudest saadud tooted

resinoos <resin|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld resina vaik) • biol vaigustus, puu välispinna rikke tõttu tekkinud rohke vaigu eritumine okaspuust

resoolvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< ld resina vaik) • keem, tehn metanaali ja fenooli polükondenseerimisel tekkiv termoreaktiivne vaik; kasut sideainena liimitud puittoodete, klaas- ja mineraalvati, kihtplastide, vahtplasti jm valmistamisel

resortsinool <resortsin|`ool -ooli -`ooli 22e s> , resortsiin <resorts|`iin -iini -`iini 22e s> (pr résorcine, ingl resorcin < ld resina vaik) • keem orgaaniline aine, kahealuseline fenool, benseen-1,3-diool; kasut lähteainena sünteetiliste värvainete ja ravimite valmistamisel

ritornell <ritorn|`ell -elli -`elli 22e s> (it ritornello < ritorno tagasitulek) • folkl itaalia rahvaluulest pärit kolmerealine stroof, mille 1. (lühike) ja 3. (pikk) rida riimuvad; muus muusikateose osa, mida mitu korda korratakse; salmilaulu lühike instrumentaalne vahemäng; aaria v instrumentaalteose eel-, vahe- v järelmäng

rodokrosiit <rodokros|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo- + kr chrōs nahk, naha värvus) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud roosa mineraal, mangaankarbonaat; kasut pms mangaani tootmiseks, keemiatööstuses ja metallurgias

saldo <saldo 16 s> (it) • maj raamatupidamises arve, konto v bilansi kirjesummade vahe; väliskaubanduses ekspordi ja impordi vahe

sandarakk <sandar|`akk -aki -`akki 22e s> (kr sandarakē punane arseensulfiid) • sandarakiküpressi koorest saadav lõhnav klaasjas vaik; kasut plaastrite, lakkide, suitsutusvahendite jm valmistamisel
sandarakipuubot okaspuu Lõuna-Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja Austraalias (Tetraclinis articulata)

sekst <s`ekst seksti s`eksti 22e s> (< ld sextus kuues)
1. muus diatoonilise heliastmiku 6. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 6 diatoonilise heliastmiku astet e 4 terve- v 9 pooltooni
2. relig katoliku tunnipalve keskpäevane osa

sekund <sekund -i 2e s> (< keskld pars minuta secunda teine väike v vähendatud osa, minutijaotuse järel)
1. ajaühik, rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) põhiühik, 1 sekund = 1/60 minutit, tähis s
2. mat nurga v kaare mõõtühik, = 1/3600 kraadi, tähis ̎
3. muus diatoonilise heliastmiku 2. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 2 diatoonilise heliastmiku astet

septim <s`eptim -i 2e s> (< ld septimus seitsmes) • muus diatoonilise heliastmiku 7. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 7 diatoonilise heliastmiku astet

skinnefekt <+ ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (< ingl skin nahk + efekt) • füüs pinnanähtus, nähtus, kus vahelduvvoolu puhul on voolutihedus elektrijuhi pinnakihis suurem kui sisemuses

sklerodermia <+ d`ermia 1 s> (< kr sklēros kange, kõva + derma nahk) • med krooniline nahahaigus, mille puhul nahk pakseneb ja kõvastub

skleroproteiin <+ prote|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr sklēros kõva + proteiin) • biol vees lahustumatu lihtvalk, loomorganismide tugi- ja kattekudede valk (kollageen, keratiin jt)

skraa <skr`aa 26 s> (vanapõhja skrá kuiv nahk, pärgament) • aj Põhja-Saksamaa, Skandinaavia ja Baltimaade tsunfti v gildi sisekorda määrav põhikiri

steka <steka 16 s> (it stecca) • noataoline puust, luust v metallist tööriist, mida skulptor kasutab savi, vaha vm voolimisel

stüüraks <stüüraks -i 2e s> (kr styrax)
1. bot igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v madalate lehtpuude perekond (Styrax)
2. farm mõne puuliigi palsamilõhnaline vaik, mida kasut parfümeerias, meditsiinis, viirukina jm

subdermaalne (< sub- + kr derma nahk) subkutaanne

šagrään <šagr|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr chagrin < trg sağrı laudjas) • värvitud pinnaga reljeefse joonmustriga pehme taimpargitud kitse-, eesli- vm nahk; kasut jalatsipealsete, raamatuköidete jms valmistamiseks

šanker <š`ank|er -ri 2e s> (pr chancre < ld cancer vähk) • med šankertõvele iseloomulik kubemepaise v haavand suguelundeil
šankertõbimed kubemepaiseid tekitav suguhaigus

šellak <šellak -i 2e s> (ingl shellac < pr laque en écailles lakk õhukeste plaatidena) • kollane kuni pruun looduslik vaik, tekib troopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel; kasut lakitööstuses, isoleermaterjalina, glasuurainena toiduainetööstuses jm

taara <taara 16 s> (it tara < ar ṭārah raam) • maj pakend(id); pakendi kaal, kauba kogumassi (bruto) ja puhasmassi (neto) vahe

taksidermia <+ d`ermia 1 s> (< kr taxis korrastamine + derma nahk)
1. loomatopiste valmistamine
2. laiemas mõttes: kõik toimingud loomade muuseumi- vm kogudes säilitamiseks (skelettide valmistamine, putukate kuivatamine jne)

tombak <tombak -i 2e s> (pr tombac < malai tambaga vask) • tehn tsingi ja vase sulam (vaske kuni 67%); tombakist valmistatakse tarbe- ja ehisesemeid (nt märke)

toon <t`oon tooni t`ooni 22e s> (ld tonus < kr tonos pinge, rõhk, helikõrgus)
1. füüs kindla kõrgusega heli
2. muus kindla kõrgusega heli, mis tekib heliallika harmoonilise võnkumise tagajärjel; heli koostisosa, helide kõrguse vahe mõõtühik
3. lgv kõne- v häälevarjund, mis paljudes keeltes eristab ühesugustest häälikutest koosnevate sõnade tähendust
4. kunst värvivarjund
5. piltl maneer, käitumisviis, hea komme
puhastoonmuus ülemtoonideta heli

tseresiin <tseres|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld cera vaha) • keem tahkete kõrgmolekulaarsete küllastunud süsivesinike segu, vahataoline aine; kasut plastsete määrete, kreemide, salvide jms valmistamiseks

tserofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< ld cera vaha + -faag) • zool vahast toituv loom, nt vahakoi

tseroid <tser|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cera vaha + -oid) • med maksas jt kudedes teatud haigusseisundite korral esinev kollakaspruun värvaine

tseroplastika <+ plastika 1 s> (< ld cera vaha + plastika), seroplastika <+ plastika 1 s> • kunst vahaskulptuur, skulptuuride valmistamine vahast, millesse on lisatud modelleeritavuse parandamiseks õli v tärpentini

tulup <tulup -i 2e s> (vn тулуп < turgi k-d tulup pargitud nahk) • tekst endisaegne avar reisikasukas, mida kanti tavalise kasuka v palitu peal

viiruk <viiruk -i 2e s> (keskalamsks wirōk viiruk, pühitsetud suits) • lõhnav vaik, mida saadakse mitmelt troopiliselt v lähistroopiliselt lehtpuult ja -põõsalt, eriti Aafrikas, Aasias ja Araabia poolsaarel kasvavalt viirukipuult; tarvit igivanast ajast usutalitustel lõhnava suitsu saamiseks (ka kristlikes kirikutes)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur