[VSL] Võõrsõnade leksikon

allegooria <alleg`ooria 1 s> (kr allēgoria < allos teine + agoreuō räägin, ütlen) • kunst, kirj mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (kirjanduses, kujutavas kunstis), nt surm vikatimehena

amortisatsioon <amortisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld amortizatio kustutamine < ad- + ld mors surm)
1. maj põhivahendite (masinate, seadmete, hoonete jm) kulumine, nende väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse; võla järkjärguline kustutamine kohustuste väljaostu v õigeaegsete maksete teel
2. tehn tõukeleevendus
amortisatsioonifond • maj amortisatsioonieraldiste summa, mis kantakse toote omahinda

amortiseerima <amortis|`eerima -eerib 28 v> (< keskld amortizare kustutama < ad- + ld mors surm) • tehn tõukeid leevendama; maj amortisatsioonina (1) ehk kulumina toodangu väärtusse kandma

deverbaal <+ verb|`aal -aali -`aali 22e s> (< de- + verb) • lgv verbituletis, tegusõna tüvest tuletatud sõna, nt elamus, surm

eutanaasia <eutan`aasia 1 s> (< kr euthanasia kerge surm < eu- + thanatos surm) • med halastussurm, kerge, valuta suremine; paranemislootuseta piinleva haige surma seadustatud kiirendamine ja kergendamine
aktiivne eutanaasia • med aktiivne surma esilekutsumine, patsiendi surmamine
passiivne eutanaasia • med vajalikust ravist loobumine

exitus [eksitus] (ld) • väljumine, väljapääs; lõpe, lõpp; surm
exitus letalis [eksitus letaalis] (ld) • med surmlõpe, haiguse lõppemine surmaga

honesta mors turpi vita potior [hon·esta mors turpi viita potsior] (ld) • au(stus)väärne surm on parem kui häbistav elu (Tacitus)

letaalne <let`aal|ne -se 2 adj> (ld letalis < letum surm) • med surmav; surmaga lõppev

martüürium <mart`üürium -i 19~2e s> (ld martyrium < kr martyrion tunnistus < martys tunnistaja, märter) • relig usukannataja ehk märtri kannatus ja surm; piltl kannatus, vaev, piin

mors naturae lex est [mors natuure leks est] (ld) • surm on looduse seadus

mors ultima linea rerum [mors ultima liinea reerum] (ld) • surm on asjade (kõige) viimne piir (Horatius)

mortifikatsioon <mortifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld mortificatio surmamine < mors, gen mortis surm + -fikatsioon) • med kärbumine, kärbus; suretamine; jur kehtetuks tunnistamine

nekrobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< nekro- + -bioos) • med sidekoekiudude aeglane kärbumisprotsess, paikne aeglane ja progresseeruv kärbumine ning rakkude surm. Vt ka nekroos

nekroos <nekr|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr nekrōsis suretamine, surm) • med, biol kärbus, elusorganismi koe kärbumine. Vt ka nekrobioos

obituaar <obitu|`aar -aari -`aari 22e s> (uusld obituarium < ld obitus surm) • surmateade; surnute loend, kirikukiri, millesse on märgitud koguduse surnud liikmed

obitus (ld) • surm

omnia mors aequat [omnia mors eekvat] (ld) • surm võrdsustab kõik

qualis vita, et mors ita [kvaalis viita et mors iita] (ld) • missugune elu, selline ka surm

tanato-, täishääliku ees tanat- (kr thanatos surm) • eesliide, mis annab sõnale surmaga seonduva tähenduse

tanatoos <tanat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr thanatos surm) • zool mõnd liiki putukate surnuteesklemisrefleks, kaitsekohastumus; tanatoosi põhjustab ebatavalisse asendisse panemine, kukkuda laskmine, puudutamine jne