Leitud 2 artiklit
intransitiiv <intransit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> , intransitiivne verb (< in- + transitiivne) • lgv sihitu pöördsõna, millel hrl ei ole sihitist, nt surema, langema. Vt ka transitiiv
verb <v`erb verbi v`erbi 22e s> (ld verbum (tegu)sõna; ütlus) • lgv tegusõna, pöördsõna; sõnaliik, mis väljendab tegevust, olemist v seisundit
verbifraas • lgv tegusõnafraas, fraas, mille põhi on verb, lüh VP, vt ka noomenifraas