[VSL] Võõrsõnade leksikon

diskriminant <diskrimin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits discriminans eraldav, lahutav) • mat algebralise võrrandi kordajaist eriliselt koostatud avaldis; on alati ja ainult siis null, kui võrrandil on kordseid lahendeid

ekvivalents <ekvival|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld aequivalens võrdväärne)
1. loog matemaatilises loogikas tehe, millele vastab keeleline seos ".. parajasti siis, kui .."
2. mat ekvivalentsiseos, suhe, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne

garantii <garant`ii 26 s> (pr garantie) • tagatis, tootja, tarnija, töövõtja vastutus üleantud asja, toote, kauba v töö kvaliteedi eest teatud aja (garantiiaja e tagatisaja) jooksul; rahasumma (garantiisumma) v materiaalsed väärtused (garantiivaru), mis panditakse tingimusel, et kui üks pooltest (garantiiandja) ei täida oma kohustusi, siis jääb tagatiseks olev summa, materjal v kaup täielikult v osaliselt teisele lepinguosalisele (garantiivõtjale)

hord <h`ord hordi h`ordi 22e s> (poola horda < vn орда < turgi k-d ordā, ordū sõjalaager) • aj türgi-mongoli rändrahvail sõjalis-administratiivne ühendus, siis laager; hiljem khaani asukoht; mitme hõimu liit ühise khaani võimu all (nt Kuldhord); piltl korratu arvukas jõuk

humiles laborant, ubi potentes dissident [humiles laboorant ubi pot·entes dissident] (ld) • kui vägevad tülitsevad, siis alamad kannatavad (Phaedrus)

hüpoteetiline <hüpoteetili|ne -se -st 12 adj> (kr hypothetikos) • hüpoteesil põhinev, oletuslik
hüpoteetiline otsustus • loog tingiv otsustus, loogikas otsustus kujul „Kui A on B, siis C on D“. Vt ka implikatsioon

implikatsioon <implikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld implicatio sissepõimimine; põimumine) • loog järeldatav tähendus, loogiliselt järelduv tähendus; matemaatilises loogikas: binaarne loogikatehe, milles üks osalause on teise osalause eeltingimuseks ( „kui A..., siis B...")

kaliif <kal|`iif -iifi -`iifi 22e s> (ar khalīfah järglane) • aj islami vaimuliku juhi kui Muhamedi järglase tiitel; kaliifidele kuulus nii vaimulik kui ka ilmalik võim esimestes pärast Muhamedi surma rajatud riikides; hiljem kandsid kaliifi tiitlit Egiptuse ja siis Türgi sultanid

kapitulatsioon <kapitulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr capitulation < kapituleeruma) • sõj allaandmine; ühe sõdiva poole relvajõudude v väeüksuse loobumine edasisest võitlusest ja alistumine vastasele, kusjuures võitja dikteerib alistumistingimused
tingimusteta kapitulatsioon • sõj alistumine siis, kui relvajõud on täiesti purustatud; alistumisleping; ebavõrdne leping

kornet1 <kornet -i 2e s> (pr cornette < corne sarv) • sõj algul ratsaväelipp, siis selle lipu kandja (ratsaväelipnik); alates XV s-st ratsaväeohvitseri madalaim auaste enamikus riikides; asendati XIX s nooremleitnandi auastmega

momendimootor <+ m`ootor -i 2e s> (< moment + mootor) • tehn elektrimootor, millega tekitatakse ettenähtud pöördemoment ka siis, kui rootor on paigal, see pöördub vaid teatud ulatuses v pöörleb aeglaselt

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

natura parendo vincitur [natuura par·endo vintsitur] (ld) • loodus alistatakse alludes, st loodust saab „alistada“ ainult siis, kui allutakse loodusseadustele

noova <noova 16 s> (< ld nova (stella) uus (täht)) • astr muutlik kinnistäht, mille heledus äkki suureneb kuni miljonikordseks (10–15 tähesuurust) ja siis aeglaselt kahaneb

primo deliberate, deinde dicite [priimo deliberaate de·inde diitsite] (ld) • enne mõtelge, siis ütelge

primum vivere, deinde philosophari [priimum viivere de·inde filosofaari] (ld) • enne elada, (alles) siis filosofeerida

reintroduktsioon <+ introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + introduktsioon) • biol taime- v loomaliigi tagasitoomine alale, kus selle populatsioon on varem olemas olnud, kuid siis mingil põhjusel hävinud. Vt ka reaklimatisatsioon

seleukiidiline ajaarvamine (< pn Seleukos I, Makedoonia väejuht ja Seleukiidide riigi kuningas, u 358–281 eKr) • aj kalender, milles ajaarvamise alguseks võeti 312. a eKr (siis vallutas Seleukos I Babüloni)

slämming <slämming -u 2 s> (< ingl slam paiskama, põrutama) • mer löögid, mis tekivad siis, kui vastu lainet liikuva laeva esiosa langeb põhjaga vastu vett

standart <stand|`art -ardi -`arti 22e s> (sks Standarte < vanapr estandard, keskld standardum)
1. ruutlipp, kasutatud mõnel maal ratsaväeüksuse lipuna (XVIII–XX s)
2. kuninga- v presidendilipp, mis heisatakse siis, kui riigipea viibib oma residentsis

supernoova <+ noova 16 s> (< super- + noova) • astr ülinoova, ülihele noova, muutlik kinnistäht, mille heledus mõne päeva jooksul tohutult kasvab (kuni 19 tähesuurust) ja siis aeglaselt kahanema hakkab

süsüügia <süs`üügia 1 s> (< kr syzygia ühendus) • astr ühine nimetus Kuu v planeedi ühenduse ja vastasseisu kohta
süsüügialooded plt • hüdrol maksimaalsed merepinna deformatsioonid, mis tekivad siis, kui Päike, Kuu ja Maa asetsevad ühel sirgel, nii et Päikese ja Kuu gravitatsiooniline koosmõju Maale on kõige suurem

temporaalkonjunktsioon <+ konjunktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< temporaalne + konjunktsioon) • lgv ajasidesõna, nt siis, kui

temporaallause <+ lause l`ause 6 s> (< temporaalne) • lgv ajalause, aega märkiv kõrvallause (nt sõidame reisile siis, kui suvi on saabunud)

transitiivsus <transit`iivsus -e 11~9 s> (< transitiivne)
1. lgv sihilisus, tegusõna omadus väljendada suunatud tegevust ja siduda endaga grammatilist objekti
2. mat suuruste omadus, mis seisneb selles, et kui esimene suurus on võrdne teisega ja teine kolmandaga, siis on esimene võrdne kolmandaga, nt kui a = b ja b = c, siis a = c