[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
Leitud 1 artikkel
imperatiiv <imperat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (modus) imperativus käskiv (kõneviis) < imperare käskima) • käsk, tungiv nõue; lgv käskiv kõneviis, pöördsõna moodus, mis väljendab käsku, keeldu, soovi, nt võtke, laulgem
kategooriline imperatiiv • fil I. Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikuks peetavat moraalinormi (vt ka kantianism); kõlbluse tingimatu nõue, mis olevat moraali aluseks, ürgselt omane mõistusele, igavene ja muutumatu
