[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstraktsioon <abstraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld abstractio < ld abstrahere eemale tõmbama) loog
1. abstraheerimine, mõistuslik menetlus, milles tegelikkuses esinevaist asjust ja nähtustest lahutamatuid omadusi, külgi v seoseid vaadeldakse eraldi, andes neile iseseisva mõiste kuju
2. mõiste v teoreetiline üldistus, mis kujuneb inimese mõtlemise, abstraheeriva tegevuse tulemusena. Vt ka abstraheerima

aktiniidia <aktin`iidia 1 s> (< kr aktis, gen aktinos kiir, kodar + eidos kuju) • bot Kagu-Aasias levinud, enamikus söödavate vitamiinirikaste viljadega heitlehine liaan, meil dekoratiivtaim (Actinidia). Vt ka kiivi

allomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< allo- + kr morphē kuju) • lgv ühe ja sama morfeemi avaldumiskuju (variant)

anisofüllia <+ f`üllia 1 s> (< kr anisos ebavõrdne + phyllon leht) • bot erilehisus, erineva kuju ja suurusega pärislehtede esinemine taime varre samal sõlmel. Vt ka heterofüllia

aryballos [ar·üballos] (kr) • aj antiikaegne enamasti ümara kuju ja kitsa kaelaga salvinõu

assortii <assort`ii 26 s> (pr perf partits assorti sobivalt valitud < assortir välja valima, koostama) • kok eri v eelroana serveeritav (sama liiki) suupistete valik; sama liiki, kuid erineva kuju ja maitsega maiustused (nt šokolaad); kõnek igasugune valik või segu

astromeetria <+ m`eetria 1 s> (< astro- + -meetria) • astr taevakehade asendite määramisega ning nende suuruse, kuju ja pinnamoodustiste mõõtmisega tegelev astronoomia haru

ballonett <ballon|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ballonnet) • väike balloon; lenn õhukott, mis paigutatakse aerostaadi kesta selle välise kuju säilitamiseks

biformne <bif`orm|ne -se 2 adj> (ld biformis < bi- + forma kuju) • kahekujuline

deformatsioon <deformatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld deformatio kuju muutmine) • moonutus, tahke keha kujumuude väliste jõudude (nt rõhu) toimel ilma massi muutuseta

deformeerima <deform|`eerima -eerib 28 v> (ld deformare) • moonutama, esialgset kuju muutma; ümber kujundama

dialogiseerima <dialogis|`eerima -eerib 28 v> • dialoogiks muutma, kahekõne kuju andma

eidetism <eidet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eidos kuju, välimus) • psühh tajuga sarnaneva elamuse säilimine pärast välisärrituse lakkamist v selle iseeneslik teke

ekstsentrilisus <+ ts`entrilisus -e 11~9? s> (< ekstsentriline)
1. mat arv, mis määrab koonuselõike kuju
2. tehn mehhanismi eri lülide liikumistelgede kiivus; ekstsentriku keskpunkti ja pöörlemistelje vaheline kaugus
3. piltl ebaharilikkus, veidrus; tasakaalutus

ektomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< ekto- + kr morphē kuju, vorm) • anat üks kolmest Ameerika psühholoogi W. H. Sheldoni määratletud kehaehitustüübist; kõhna kehaehitusega, paindlik kehatüüp. Vt ka endomorf, mesomorf

elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstant • füüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslained • füüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodul • füüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)

endomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< endo- + kr morphē kuju, vorm) • anat üks kolmest Ameerika psühholoogi W. H. Sheldoni määratletud kehaehitustüübist; pirnja kehakujuga, ülekaalulisusele kalduv. Vt ka ektomorf, mesomorf

figuraalne <figur`aal|ne -se 2 adj> (< ld figura kuju, välimus) • figuurina esinev, figuure sisaldav, figuraal-; kujundlik, piltlik

figurant <figur|`ant -andi -`anti 22e s> (pr < figurer kujutama, esitama < ld figurare kuju andma < figura kuju, välimus) • päästekoerte koolitaja, koerajuhi abiline treeningul; tants rühmatantsija balletis; teater tummosade täitja, statist

figuratiivne <figurat`iiv|ne -se 2 adj> (keskld figurativus < ld figurare kuju andma) • kujundlik

figuratsioon <figuratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld figuratio kujundamine < figurare kuju andma) • muus heliteose muusikalise faktuuri mitmekesistamine harmoonia-, meloodia- v rütmielementide teisendamisega

figureerima <figur|`eerima -eerib 28 v> (pr figurer < ld figurare kuju andma) • tegelasena v tegurina esinema

figuriin <figur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr figurine < it figurina < ld figura kuju) • kunst väike kuju; kõrvalkuju, eriti maastikumaalis; moepilt, kostüümimudel

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

foneidoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< fono- + kr eidos kuju, vorm + -skoop) • tehn, lgv aparaat, mis optiliselt näitab hääle võnkumist, helivärvinguid

formatsioon <formatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr formation < ld formatio kujundamine, kuju)
1. aj, fil ühiskondlik-majanduslik arenguaste marksismi ajaloofilosoofias
2. geol ühesugustes tingimustes tekkinud kivimikompleks
3. bot taimkatte liigituse põhiüksusi, koosneb taimeassotsiatsioonidest

fotogramm-meetria <+ m`eetria 1 s> (< fotogramm + -meetria), fototopograafia <+ gr`aafia 1 s> (< foto- + topograafia) • geod objektide asendi, mõõtmete ja kuju määramine nende fotokujutiste järgi, tulemust kasut plaanide ja kaartide valmistamiseks

frenoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr phrēn mõistus, vaim + -loogia) • õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi

füllood <füll|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr phyllon leht + eidos kuju) • bot lehekujuliseks lamendunud leheroots

galioon <gali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl galjoen) • mer XVII–XVIII s purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju v vapiga); kasut laeva käimlana, vahel ka arestikambrina

geodeesia <geod`eesia 1 s> (kr geōdaisia maajagamine < gē maa + daiō jagan) • teadus, mis tegeleb Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

geštaltpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< sks Gestalt kuju + psühholoogia) • psühh kujupsühholoogia, psühholoogiakoolkond, mis lähtub seisukohast, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, kuju e vorm, mida ei saa nagu elavat organismigi kokku panna lihtsalt osi liites; levis a-tel 1912–50

gravimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld gravis raske + -meetria) • geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi kuju ja Maa siseehitusega

hašiš <hašiš -i 2e s> (ar ḥashīsh rohi) • india kanepi lehtedest v õisikuist valmistatav narkootilise toimega droog; enamasti kanepitaime vaik, mis on kokku pressitud erineva kuju ja suurusega tükkideks, kuid esineb ka pulbrilisel kujul; tarvit suitsetamiseks, närimiseks v joogina, tekitab kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone. Vt ka marihuaana, kannabis

hemimorfiit <+ morf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hemi- + kr morphē kuju) • miner kalamiini erim, tsinksilikaat

hinduism <hindu|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl Hinduism < prs hindu indialane < pn Hind India) • relig India traditsiooniline usund, brahmanismi nüüdisaegne kuju, läbinud mitu arenguetappi

hüperboolne <hüperb`ool|ne -se 2 adj> • hüperboolikujuline; liialdav, liialduslik
hüperboolne geomeetria • Vene matemaatiku N. Lobatševski (1792–1856) loodud mitteeukleidiline geomeetria
hüperboolne paraboloid • eh hüpar, koorikkonstruktsioonide sagedane kuju

idee <id`ee 26i s> (< kr idea kuju, laad, vorm, mõiste) • fil mõte, juhtmõte, olemuslik printsiip, aade; kunst, kirj teose peamine, kandev mõte, lähtepunktiks olev kujutlus; piltl kavatsus, mõte, plaan

ideo- (< kr idea kuju, laad, vorm, mõiste) • mõiste-

idokraas (< kr eidos kuju + krasis segu) → vesuviaan

iidol <`iidol -i 2e s> (< kr eidōlon kuju, pilt) • relig puuslik, inim- v loomakuju, mida kultuslikult kummardatakse nagu jumalat; piltl austamise v jumaldamise objekt, ebajumal

ikonoduul <ikonod|`uul -uuli -`uuli 22e s> (uuskr eikonodoulos < kr eikōn kuju, pilt + doulos ori) • relig (püha)pildikummardaja Bütsantsis VIII–IX s toimunud nn pilditülis, vastand ikonoklast. Vt ka ikonolaatria

ikonograafia <+ gr`aafia 1 s> (< keskkr eikonographia ikoonimaalimine < kr eikōn kuju, pilt + -graafia)
1. kunst kunstiteaduse haru, mis uurib kindla isiku v süžee (keskaegses kunstis usuteema) motiivide, sümbolite ja atribuutika kujutamise reeglistikku
2. relig pühapiltide ajaloo kirjeldamine

ikonoklasm <ikonokl|`asm -asmi -`asmi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + klasma purustamine < klaō teen katki, purustan) • aj pühapiltidevastane liikumine Bütsantsis VIII–IX s; relig nn pildirüüste; visuaalse (eelkõige staatilise kunsti) ühiskondlik, poliitiline, religioosne, filosoofiline vm taunimine ja taunitavate taieste eesmärgipärane hävitamine; piltl pühaks peetavate tõekspidamiste ründamine

ikonoklast <+ kl`ast klasti kl`asti 22e s> (keskkr eikonoklastēs < kr eikōn kuju, pilt + klaō teen katki, purustan) • aj, relig pildipurustaja, pildirüüstaja VIII–IX s Bütsantsis, vastand ikonoduul

ikonolaatria <+ l`aatria 1 s> (keskkr eikonolatria < kr eikōn kuju, pilt + -laatria), ikonoduulia <ikonod`uulia 1 s> (< kr eikōn + douleia orjus, keskkr austamine, kummardamine) • relig pühapiltide austamine, pühakute piltide ees palvetamine

ikonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr eikōn kuju, pilt + -loogia) • kunst kunstiteaduse haru, mis tegeleb kunstiteose sümboolika ja tähenduse uurimisega

ikonomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr eikōn kuju, pilt + -meeter) • fot raampildiotsija, fotoaparaadi osa, millega määratakse kindlaks pildistatava piirid

ikonoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + -skoop) • el teatav televisoonisaatetoru, optilist kujutist moodustavat valguskiirgust elektrisignaaliks muundav elektronkiiretoru

ikonostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + stasis seis, seismiskoht) • relig pildisein, ikoonidega sein õigeusu kirikus altariruumi ees

ikoon <ik`oon ikooni ik`ooni 22e s> (kr eikōn kuju, pilt)
1. relig pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis kultusesemena õigeusu kirikukunstis
2. info väike piltkujutis kuvaril vajaliku objekti või toimingu (hiirega) valimiseks
3. semiootikas: motiveeritud märk, tähistatavaga teatud sarnasust omav märk, vt ka indeks, sümbol

impulsitehnika <+ tehnika 1 s> (< impulss + tehnika) • el elektrotehnika haru, mis hõlmab elektriimpulsside tekitamise, neile vajaliku kuju andmise, nende eraldamise ning mõõtmise meetodeid ja vahendeid

informalism <informal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< in- + ld forma kuju, vorm) • kunst abstraktsionismi vool 1940ndate lõpu Euroopas; loobuti piiritletud vormidest ja kindlatest kompositsioonireeglitest, et väljenduda vabalt ja spontaanselt

jood <j`ood joodi j`oodi 22e s> (pr iode < kr ioeidēs kannikesevärvi, purpurne, sinililla < ion kannike + eidos kuju), tähis I • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 53, aatomm 126,90; mustjashallid metalliläikega kristallid; saadakse pms merevetikaist; kasut meditsiinis, tehnikas jm

kaleidoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr kalos ilus + eidos kuju, välimus + -skoop) • pms mänguasjana kasutatav torukujuline optikariist, milles värvilised klaasitükikesed annavad peeglite abil vahelduvaid kirevaid kujundeid; piltl kirju vaheldus, lõpmatult vahelduv rida pilte v mitmekesiseid muljeid

kaliiber <kal`iib|er -ri 2e s> (pr calibre)
1. tulirelva rauaõõne, kuuli, mürsu, traadi vm läbimõõt
2. skaalata ja liikuvate osadeta mõõteriist toote mõõtmete, kuju v osade vastastikuse paigutuse kontrollimiseks
3. kahte vastakuti paiknevasse valtsi tehtud sisselõigetest moodustunud ava, mis annab valtsitavale tootele ettenähtud profiili
4. piltl suurusjärk, mõõtmed, ulatus

kanefoor <kanef|`oor -oori -`oori 22e s> (kr kanēphoros < kaneon korv + pherō kannan)
1. aj korvikandja, Muinas-Kreeka suursugune neitsi, kes jumalate auks korraldatud pidustustel kandis pühi esemeid
2. arhit, kunst korvi pea kohal hoidva tütarlapse kuju(tis)

karakter <kar`akter -i 2e s> (kr charaktēr märk, tähis) • iseloom; iseloomutüüp; kirj selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju, ka kirjandusteose tegelane üldse
karakterdraama • kirj, teater näidend, milles pinge tuleneb peategelase iseloomu ja ümbruse vastuolust
karakternäitleja • teater selgepiirilisi karaktereid esitav näitleja

karüogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< karüo- + -gramm) • biol kuju ja suuruse põhjal reastatud raku metafaassete kromosoomide pilt

kata <kata 16 s> (jpn kata kuju, eeskuju, viis) • sport standardiseeritud harjutuskava karates, mis sisaldab kujuteldava vastasega või vastastega võitluse liigutusi

koloss <kol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr kolossos hiiglaslik kuju) • hiiglasuur ese, ehitis, olend, jumala v valitseja raidkuju vms

konkretiseerima <konkretis|`eerima -eerib 28 v> • konkreetset kuju andma, konkreetseks muutma; konkreetselt väljendama, täpsustama, kindlakujulise näite varal ilmestama

konstituent <konstitu|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld constituere rajama) • farm koostis, ravimile kuju andev aine; mat element; lgv lause moodustaja

korrelatsiooniväli <+ väli välja v`älja 24u s> • stat statistikas kahe tunnuse arvväärtuste ühise jaotumuse graafiline esitus; võimaldab kujutada korrelatiivse seose olemasolu, kuju, tugevust ja suunda

kouss <k`ouss kousi k`oussi 22e s> (holl kous sukk) • mer metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas v ava kuju säilitamiseks purjes, trossisilm

kristalliseeruma <kristallis`eeruma 27 v> , kristalluma <krist`alluma 27 v> • keem, geol kristallideks muutuma; piltl selget kuju omandama, välja kujunema, vormuma

krüpteerima <krüpt|`eerima -eerib 28 v> , krüptima <kr`üptima krüptib 28 v> (< kr kryptos salajane) • info andmetele kõrvaliste jaoks loetamatut kuju andma

lagomorfid pl <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< kr lagōs jänes + morphē kuju) • zool jäneselised (Lagomorpha) (selts imetajate klassist)

layout [leiaut] (ingl planeerimine)
1. paigutus, kompositsioon
2. trük küljendamine, küljendus
3. küljend, teksti (ja graafika) küljendatud kuju

madonna <mad´onna 16 s> (it „mu emand“) • relig jumalaema nimetus, ka tema kuju v pilt; aj daami kõnetlussõna Itaalias; piltl ülimalt vooruslik naine

marmosett <marmos|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl marmoset < pr marmouset groteskne kuju, poisike) • zool Brasiilias ekvatoriaalsetes vihmametsades elavate küünisahvlaste perekonda kuuluv ahv (Callithrix jacchus)

materialiseeruma <materialis`eeruma 27 v> • materiaalset (2), ainelist kuju omandama; rahaks v muuks varanduseks muutuma

mesomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< meso- + kr morphē kuju, vorm) • anat üks kolmest Ameerika psühholoogi W. H. Sheldoni määratletud kehaehitustüübist; atleetlik, tugev lihaseline tüüp. Vt ka ektomorf, endomorf

metaboolne <metab`ool|ne -se 2 adj> (< kr metabolē vahetus, muutus) • muutuslik, kuju muutev
metaboolsed putukad pl • zool täis- v vaegmoondega arenevad putukad

metamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr metamorphōsis)
1. ümberkujundus, muundus; muutus, teisenemine
2. zool moone, kaudne arenemine, mil munast kooruv noorloom (vastne) erineb tunduvalt täisealisest
3. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel
4. muus variatsiooniline muusikateos XX s

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

morfeem <morf|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr morphème < kr morphē kuju, vorm) • lgv väikseim tähenduslik keeleüksus (nt juur, liide, tunnus, muutelõpp)

morfiin <morf|`iin -iini -`iini 22e s> , morfium <m`orfium -i 19~2e s> (< pn Morpheus, Vana-Kreeka unejumal < kr morphē kuju, vorm) • farm unimagunast v oopiumist ekstraheeritud alkaloid, looduslik narkootiline opiaat (morfiinisisaldus oopiumis on 4–21%); tugev valuvaigisti, mis kuritarvitamisel võib põhjustada füüsilist ja vaimset sõltuvust

morfimine <m`orfimi|ne -se -st 12 s> (ingl morphing < kr morphē kuju, vorm) • info protsess, mis tekitab ühe pildi sujuva ülemineku teiseks

-morfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr morphē kuju, välimus, vorm) • -kujulisus, -morfsus

-morfne <+ m`orf|ne -se 2 adj> (< kr morphē kuju, vorm) • -kujuline, -taoline, -sarnane

morfo-, morf- (< kr morphē kuju, vorm) • vormiga seotud, vormi-

morfogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< morfo- + -geen) • füsiol, med koe v elundi kuju mõjutav aine

morfogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< morfo- + genees) • biol vormiteke, organismide vormi v kuju tekkelugu (vt ka organogenees); geol pinnavormide teke

morfoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • lgv, ka biol morfoloogia eriteadlane, kuju v välimuse uurija

morfoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • morfoloogiasse puutuv, sellele omane; kuju- e vormiõpetuslik

müomorfid pl <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< müo- + kr morphē kuju) • zool hiirelised, näriliste seltsi alamselts

noop <n`oop noobi n`oopi 22e s> (rts knopp) • ped lugema õpetamisel keelendi analüüsi ja sünteesi materialiseerimise vahend; selle kuju ja värvus sümboliseerivad keelendi olulisi tunnuseid

nukliid <nukl|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ingl nuclide < nukl- + kr eidos kuju) • füüs kindla massiarvu ja järjenr-ga aatomituumaliik; ühesuguse järjenr-ga nukliide nimet isotoopideks

nümfeiidid pl <nümfe|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr nymphē neitsi, neiu + eidos kuju, vorm) • bot ujulehtedega veetaimed, nt vesiroosid, vesikupud

objektiveerima <objektiv|`eerima -eerib 28 v> • esendama, objektina käsitama; objektiivset kuju andma, objektiivsele uurimisele kättesaadavaks tegema

objektiveeruma <objektiv`eeruma 27 v> • objektiivset kuju omandama, objektiks muutuma

-oid <+ `oid oidi `oidi 22e s> (< kr -oeidēs < eidos kuju) • -kujuline, -sugune, sarnane

ortomorfne <+ m`orf|ne -se 2 adj> (< orto- + -morfne) • geogr õigekujuline, kuju mittemoonutav (kasut maapinna kujutiste kohta kaardil)

paignion <p`aignion -i 19~2e s> (kr nali) • aj, kirj eri pikkusega värssidest koosnev figuraalne luuletus, mille kirjapilt meenutab luuletuses kirjeldatava eseme kuju; tekkis hellenismi ajal, leidis kasutust eriti barokkluules

parameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< para- + -meeter) • tunnussuurus, mingit eset v nähtust iseloomustav suurus; mat abimuutuja, mille kaudu avaldatakse sõltumatu ja sõltuva muutuja kokkukuuluvaid väärtusi; mingi geomeetrilise kujundi kuju v asendit iseloomustav arv

pareidoolia <pareid`oolia 1 s> (< par- + kr eidōlon kuju, pilt) • psühh inimese aju sünnipärane omadus näha juhuslikes ilmingutes tähenduslikke kujundeid, nt inimnägusid

penetromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld penetrare sisse tungima + -meeter) • tehn mõõteriist bituumenainete, õlivärvide, rasvade jm konsistentsi määramiseks selle järgi, kui sügavale uuritavasse ainesse vajub mingi kindla aja jooksul standardse kuju ja massiga koonus

pjedestaal <pjedest|`aal -aali -`aali 22e s> (pr piédestal < it piedistallo) • vaasi, kuju v mälestussamba alus; autasustamispoodium; piltl austav seisund, aukoht

pjerroo <pjerr`oo 26 s> (pr pn Pierrot, mehenimi) • teater koomiline unistlev kuju, armunud pajats, pärit XVII s Prantsuse rahvateatrist

plagiotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< kr plagios kaldu olev + kephalē pea) • med kiivaspealisus, pea kuju, mille üks koljupool on suuremahulisem eest, teine koljupool tagant

plasmoodium <plasm`oodium -i 19~2e s> (< plasma + kr eidos kuju)
1. bot limastik, rakukestata protoplasmamass, limaseente vormitu kogumik
2. med malaariat tekitav ainurakne

plastiline <plastili|ne -se -st 12 adj> (< kr plastikos voolimis-, kujundamis-) • plastikasse puutuv, plastika-; painduv, sujuvalt liikuv; ilmekas, kujukas; voolitav, vormitav, kujundatav
plastilised ained pl • poolpehmed ained, mis säilitavad neile antud kuju
plastiline anatoomia • taideanatoomia, anatoomia haru, mis käsitleb inimkeha mõõtmeid, proportsioone ja pindmisi vorme, nende talitluslikku muutumist ning ea- ja sooiseärasusi
plastiline kirurgia • med taastav kirurgia; tegeleb puuduvate kudede v elundite asendamise e siirdamisega, moonutatud kehaosa kuju muutmise ja iluoperatsioonidega, talitlushäirete raviga operatiivsel teel
plastiline operatsioon • med kujunduslõikus, moonutatud v hävinud kehaosa ümberkujundamine v asendamine mujalt võetud elusate kudede varal

platvorm <pl`atv|`orm -ormi -`ormi 22e s> (pr plate-forme < fem plate tasane + forme vorm, kuju)
1. ümbrusest kõrgem alus, lava; kõrgendatud peale- ja mahamineku v -laadimise plats raudteejaamas; perroon
2. tehn lahtine ääristeta ning katuseta raudteevagun v suur lahtine veok; vaguni lahtine otsmine osa
3. geol ulatuslik maakoore osa, mille kristalset aluskorda katavad horisontaalsed settekihid ja kus tektoonilised liikumised on aeglased ja nõrgad
4. info riistvara ja operatsioonisüsteem, millele rajatakse tegelik süsteem
5. piltl partei vm rühmitise ühtne lähtealus, tegevuskava

preformatsiooniteooria <+ te`ooria 1 s> , preformism <preform|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pre- + ld formatio kujundamine, kuju) • biol XVII ja XVIII s tunnustatud ühekülgne arengukäsitlus, mille järgi on sugurakus olemas kõik organismi algmed, mis elu jooksul vaid kasvavad

profiil <prof|`iil -iili -`iili 22e s> (pr profil < it profilo)
1. (näo) külgvaade
2. (läbi)lõige, ristlõige, nt maastiku, tee vm ja püsttasandi lõikejoon; lattmaterjali ristlõike kuju (nt T-profiil)
3. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik tegevusala; omapära

prognaatia <progn`aatia 1 s> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugsus, näokolju kuju, mille puhul lõualuude eesosad ja lõikehambad ulatuvad tugevasti ette; põhiliselt omane negriidsetele rassidele, vastand ortognaatia; zool (putukapeal) allasuunduvate suiste esinemine

pseudomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pseudo- + -morfism), pseudomorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pseudo- + kr morphōsis kujundamine)
1. miner kristallide vormi säilimine nende sisemisele keemilisele muutumisele vaatamata
2. geol mitmesuguse tekkega süvendite täitumine uute kivimite, setete v mineraalidega, nii et süvendite kuju osaliselt v täielikult säilib

pultšinell <pultšin|`ell -elli -`elli 22e s> (it pulcinella < ld pullicenus tibu < pullus), polišinell <polišin|`ell -elli -`elli 22e s> (pr polichinelle < it pulecenella mrd) • teater koomiline, hrl küürakas pikaninaline kuju Itaalia rahvakomöödias

püromorfiit <+ morf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< püro- + kr morphē vorm, kuju) • miner heksagonaalses süngoonias kristallunud rohekas v punakas mineraal, pliifosfaat

rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)

rekonstrueerima <rekonstru|`eerima -eerib 28 v> (< re- + konstrueerima) • millegi algupärast kuju v olukorda taaslooma; täiesti uuesti organiseerima, uutel alustel ümber korraldama

rekonstruktsioon <rekonstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr reconstruction < re- + ld construere ehitama)
1. hävinud ehitise, seadme, fossiilse looma v taime, ka keelevormide, ajalooallika jne tõenäolise kuju taastuletamine, endise kuju taastamine
2. rekonstrueerimise tulemus, taastuletatu, uuesti konstrueeritu; põhjalik ümberkorraldus uute põhimõtete järgi

reorganiseeruma <+ organis`eeruma 27 v> (< reorganiseerima) • ümber korralduma, uut kuju saama

rinoplastika <+ plastika 1 s> (< rino- + plastika) • med nina kuju kirurgiline taastamine v parandamine

risopood <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< riso- + kr pous, gen podos jalg) biol
1. juurkulend, liikuv ja kuju muutev protoplasmasopistis juurjalgseil ainurakseil ja vabalt liikuvail rakkudel (nt valgeil verelibledel)
2. pl juurjalgsed

röntgendefektoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< röntgen + defektoskoopia) • tehn meetod pms metallesemete defektide avastamiseks ning nende asukoha, mõõtmete ja kuju määramiseks eset röntgenikiirtega läbi valgustades

sfinks <sf`inks sfinksi sf`inksi 22e s> (kr pn Sphinx)
1. müt Vana-Egiptuse skulptuuris vaaraod v päikesejumalat sümboliseeriv inimese peaga lõvi kuju, kuningavõimu sümbol; Kreeka müt-s naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend
2. zool karvutu kassi tõug
3. piltl mõistatuslik olend, arusaamatu inimene

siluett <silu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr silhouette < pn É. de Silhouette, Prantsuse riigitegelane, 1709–67) • varipilt, terava kontuuriga tasapinnaline kujutis; heledamal taustal tumedana paistev kuju

skafotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< kr skaphē lootsik + kephalē pea) • med lodipealisus, kiiljas kolju kuju

skeem <sk`eem skeemi sk`eemi 22e s> (kr schēma kuju) • üldjooneline kava, kavand; millegi abstraktne v lihtsustatud kujutis; tingmärkide abil esitatav graafiline kujutis, mis väljendab objekti siseehitust (struktuuriskeem), talitluse põhimõtet (põhimõtteskeem) vm

skulptuur <skulpt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld sculptura < sculpere välja raiuma v lõikama) kunst
1. raidkunst, kujutava kunsti liik, mille peamine väljendusvahend on mingi jäiga v plastse materjali kolmemõõtmeline vorm
2. kolmemõõtmeline kunstiteos, kuju
skulptuurkompositsioon • mitmest skulptuurist koosnev kunstiteos, mis moodustab ühtse terviku
skulptuurmonument • skulptuurina valmistatud mälestusmärk

somatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr sōma keha + -loogia) • antr antropoloogia osa, mis käsitleb inimese kehaosade kuju, mõõtmeid ning proportsioone sõltuvalt kuuluvusest mingisse inimrühma (nt eri vanuses lapsed jne)

spaleer <spal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it spalliera) • pidulikul vastuvõtul auvalves seisjate read kahel pool käiku v teed
spaleerpuu • aiand võrepuu, puu, millele on võra kujundamisega (oksad seotakse nöörist v lattidest rööptoestiku külge) ja külgvõrsete kärpimisega antud hrl lapik kuju; (kahte) viirgu istutatud spaleerpuud moodustavad spaleeri

staatua <st`aatua 1 s> (ld statua kuju < statuere seisma panema) • kunst püstkuju, inimese (v looma) kolmemõõtmeline (raid)kuju

staminoodium <stamin`oodium -i 19~2e s> (< ld stamen niit, tolmukas + kr eidos kuju) • bot kõlutolmukas, steriilne tolmukas, milles tolmuterade arenemine on kängu jäänud v seda ei toimu üldse

statuaarne <statu`aar|ne -se 2 adj> (< ld statua kuju) • (raid)kujutaoline, ümarplastikale omane

statuett <statu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr statuette < ld statua kuju) • kunst väike staatua, kujuke

statuur <stat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld statura) • hrv (inim)keha kuju; pikkus, kasv

subjekt <subj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld subiectum < subicere alla panema)
1. tegevuse kandja; isik
2. fil tunnetusprotsessi objektile vastandatud praktilise tegevuse v tunnetuse teostaja
3. jur õigussuhtes osaleja
4. lgv grammatiline v loogiline alus
5. piltl halvustavalt: tüüp, kuju, tegelane
grammatiline subjekt • lgv alus

sukuub <suk|`uub -uubi -`uubi 22e s> (ld succuba < succubare all lamama) • müt deemon, kes võtab kauni naise kuju, et võrgutada mehi (eriti munki) ja astuda seksuaalvahekorda, kui mees magab. Vt ka inkuub

sünaptosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr synapsis kokkupuude, ühendus + sauros sisalik), sünapsiidid pl <sünaps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr synapsis ühendus, side + eidos kuju) • paleont kujult ja eluviisilt mitmekesiste, permist hiliskriidini elanud roomajate alamklass (Synapsida), nt suured kilpkonnalaadsed ja kiskjad (plesiosaurused), mereloomad ning väikesed pms taimtoidulised roomajad

zoomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< zoo- + -morfism) • müt jumalatele v inimestele (vägilastele) loomade kuju omistamine. Vt ka antropomorfism

taksoodium <taks`oodium -i 19~2e s> (< taxos jugapuu + kr eidos kuju) • bot sooküpress, heitlehiste v pooligihaljaste suurte pikaealiste okaspuude jäänukperekond (Taxodium); 3 liiki parasvöötmes ja lähistroopikas

tarokk <tar|`okk -oki -`okki 22e s> (it tarocco < tara taara), taro <taro 17~16 s> (pr tarot < it) • seitsmekuningamäng, mäng ja ennustamismenetlus eriliste kaartidega (78 kaarti); Euroopas tuntud juba XIV s, tänapäevase kuju sai XVI s

tekstikriitika <+ kriitika 1 s> (< tekst + kriitika) • tekstoloogia osa, mis tegeleb tekstide kriitilise kontrollimisega ja algupärase kuju kindlakstegemisega

tekstoloogia <+ l`oogia 1 s> (< tekst + -loogia) • lgv filoloogia haru, mis uurib vanade tekstide ajalugu, tegeleb nende algse kuju kindlaksmääramisega ja trükis avaldamisega

termobimetall <+ met|`all -alli -`alli 22e s> (< termo- + bi- + metall) • tehn kahest väga erineva joonpaisumisteguriga metallikihist koosnev elastne element, mille kuju temperatuurist sõltuvalt muutub

tetramorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< tetra- + kr morphē kuju) kunst, aj
1. arvatavasti Süüriast pärit varakeskaja ja Bütsantsi kunstis esinev tiibadega olend, kellel on neli nägu (ingli, härja, lõvi ja kotka)
2. varakristlikus kunstis nelja evangelisti sümboolne kujutis – neljapealine v neljatiivaline ingel

theravada [theravaada] (paali theravāda < sanskr sthaviravāda vanemate õpetus) • relig Lõuna-Aasia budismi (hinajaana) koolkond, levinud pms Sri Lankal, Myanmaris, Kambodžas, Tais ja Laoses; õpetus ja rituaalid said lõpliku kuju XII–XIII s

tolerants <toler|`ants -antsi -`antsi 22e s> (< ld tolerantia kannatlikkus, taluvus)
1. tehn mingi parameetri lubatav hälve; rakendatakse pms mõõtmete, kuju ja asendi vajaliku täpsuse normimiseks
2. mündi puhasmetallisisaldus

transfiguratsioon <transfiguratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld transfiguratio (kuju) muutmine, teisendamine) • relig Issanda-muutmine, Kristuse kirgastamine jüngrite ees

triöör <tri|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr trieur sorteerija < trier sorteerima) • põll sortimismasin, mis eraldab kuju järgi seemnetest v teraviljast umbrohuseemned ning poolikud ja väikesed terad

tsüstiidid pl <tsüst|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kystis põis + eidos kuju) • paleont merikerad, vanaaegkonna meredes elanud okasnahksete klassi kuulunud algelised loomad (Cystoidea), elasid kambriumist devonini

tüpaaž <tüp|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (vn типаж < kr typos kuju) • isikute kindlapiiriline karakter ning selle väljakujunenud esitamisviis kunsti- v kirjandusteoses

türeo- (< uusld thyr(e)oidea kilpnääre < kr (chondros) thyreoeidēs < thyreos piklik kilp + eidos kuju), täishääliku ees tür-, türo- • kilpnäärme-

tüüp <t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr typos jäljend, kuju, eeskuju)
1. algkuju, põhivorm; mingite ühiste tunnuste v omaduste järgi eristatav rühm; eeskuju, endasarnaseid esindav näidis; kirj, kunst üldistatud kuju kirjanduses ja kunstis
2. trük trükitüüp, trükitähe v ‑märgi reljeefse peegelpildis kujutisega risttahukas; trüki- või paljundusmenetluse liik; trükikujutis

univorm <univ|`orm -ormi -`ormi 22e s> (< ld uniformis ühetaoline < uni- + forma vorm, kuju) • tekst vorm, munder

veermaht <v`eerm|`aht -ahti -`ahti 22e s> (sks pn Wehrmacht kaitsejõud) • sõj, aj hitlerliku Saksamaa relvajõudude Wehrmachti eesti keele pärane kuju a-tel 1935–45

vermiformne <vermif`orm|ne -se 2 adj> (< ld vermis uss + forma kuju, vorm), vermikulaarne <vermikul`aar|ne -se 2 adj> (keskld vermicularis < ld dem vermiculus ussike) • ussikujuline, usjas, uss-, ussi-

xoanon [ks·oanon] (kr kuju, skulptuur) • kunst Kreeka varasest ajajärgust pärinev plokkidest kuju, hrl jumalakuju, enamasti puust ja metalliga kaetud, vahel üle värvitud