[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
заимообразно Н laenu näol, laenuna, laenuks, laenuliselt; он получил деньги заимообразно ta sai (selle) raha laenuks
заказ 1 С м. неод. tellimus; tellimine; ваш заказ готов teie tellimus (tellitud asi) on valmis, специальный заказ eritellimus, заказ на оборудование seadmete ~ sisseseade tellimus, по заказу tellimise peale, tellimisel, обувь на заказ tellitud jalatsid, давать заказы кому kõnek. kelle käest tellima, я получил заказ на книгу от кого kes tellis minu käest raamatu
заслуга 69 С ж. неод. teene; заслуги перед народом teened rahva ees, rahvale osutatud teened, наградить по заслугам teenete kohaselt autasustama, получил по заслугам sai, mida otsis ~ mis oli ära teeninud, медаль «За боевые заслуги» medal «Lahinguteenete eest», считать своей заслугой, ставить себе в заслугу oma teeneks pidama
зачёт 1 С м. неод. arvestus, arvestamine; студент сдал все зачёты üliõpilasel on kõik arvestused tehtud, он получил зачёт ta sai arvestuse kätte, поставить кому зачёт (kelle arvestusvastust) arvestatuks lugema, в командном зачёте sport võistkonnaarvestuses
изрядный 126 П (кр. ф. изряден, изрядна, изрядно, изрядны) kõnek. tubli, (päris, üsna) korralik, kena(ke), suur; van. hea, silmapaistev; изрядная сумма kenake summa, изрядный холод üsna külm ilm, он получил изрядное воспитание ta on saanud hea kasvatuse
кол 2 С м. неод.
‣ (предл. п. ед. ч. о коле, на колу, мн. ч. 49) vai, talb, teivas, varb; вбивать колья в землю vaiu maasse lööma ~ rammima, забивной кол mäend. rammvai;
‣ kõnek. üks (hindena); он получил кол по математике ta sai matemaatikas ühe;
◊ хоть кол на голове теши кому madalk. löö või maha, räägi kellele nagu seinale; стоит колом в горле у кого, кому kõnek. (1) ei lähe kellel kurgust alla, (2) kellel on millest kõrini; ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole kodu ega kotust, kellel ei ole rege ega ratast
‣ (предл. п. ед. ч. о коле, на колу, мн. ч. 49) vai, talb, teivas, varb; вбивать колья в землю vaiu maasse lööma ~ rammima, забивной кол mäend. rammvai;
‣ kõnek. üks (hindena); он получил кол по математике ta sai matemaatikas ühe;
◊ хоть кол на голове теши кому madalk. löö või maha, räägi kellele nagu seinale; стоит колом в горле у кого, кому kõnek. (1) ei lähe kellel kurgust alla, (2) kellel on millest kõrini; ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole kodu ega kotust, kellel ei ole rege ega ratast
контузия 89 С ж. неод. (näit. sõjas saadud) põrutus, kontusioon; он получил тяжёлую контузию ta sai tugevasti põrutada
направление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
отказ 1 С м. неод.
‣ äraütlemine, keeldumine, loobumine, lahtiütlemine; отказ от наследства pärandusest äraütlemine ~ loobumine, отказ в помощи ~ от оказания помощи abistamast ~ abiandmisest keeldumine, отказ в иске jur. hagi rahuldamata jätmine, отказ от иска jur. hagist loobumine, ответить отказом на просьбу palvele eitavalt vastama, получить отказ eitavat vastust saama, я получил отказ mulle öeldi ära;
‣ tõrge (mehhanismis, ka sõj.); полный отказ täistõrge, отказ мотора mootoritõrge, mootori ülesütlemine, машина работает без отказа masin töötab tõrgeteta ~ veatult ~ laitmatult;
‣ muus. keelumärk, bekaar;
◊ до отказа ~ до отказу (1) pilgeni, puupüsti; (2) viimse võimaluseni, lõpuni
‣ äraütlemine, keeldumine, loobumine, lahtiütlemine; отказ от наследства pärandusest äraütlemine ~ loobumine, отказ в помощи ~ от оказания помощи abistamast ~ abiandmisest keeldumine, отказ в иске jur. hagi rahuldamata jätmine, отказ от иска jur. hagist loobumine, ответить отказом на просьбу palvele eitavalt vastama, получить отказ eitavat vastust saama, я получил отказ mulle öeldi ära;
‣ tõrge (mehhanismis, ka sõj.); полный отказ täistõrge, отказ мотора mootoritõrge, mootori ülesütlemine, машина работает без отказа masin töötab tõrgeteta ~ veatult ~ laitmatult;
‣ muus. keelumärk, bekaar;
◊ до отказа ~ до отказу (1) pilgeni, puupüsti; (2) viimse võimaluseni, lõpuni
что-то II Н kõnek.
‣ miskipärast, millegipärast; что-то холодно miskipärast ~ millegipärast on külm, kuidagi külm on, что-то руки трясутся miskipärast ~ millegipärast käed värisevad;
‣ umbes; я получил что-то около ста рублей sain umbes sada rubla ~ saja rubla ümber;
‣ pisut, natuke
‣ miskipärast, millegipärast; что-то холодно miskipärast ~ millegipärast on külm, kuidagi külm on, что-то руки трясутся miskipärast ~ millegipärast käed värisevad;
‣ umbes; я получил что-то около ста рублей sain umbes sada rubla ~ saja rubla ümber;
‣ pisut, natuke
