[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
баламутить 274a Г несов. kõnek.
‣ что sogastama, sogaseks tegema; баламутить воду vett soga(sta)ma;
‣ кого-что, чем ülek. halv. ärevile ajama, üles ärritama; vrd. взбаламутить
‣ что sogastama, sogaseks tegema; баламутить воду vett soga(sta)ma;
‣ кого-что, чем ülek. halv. ärevile ajama, üles ärritama; vrd. взбаламутить
взбаламутить 274a Г сов. кого-что, чем madalk.
‣ (üles) ärritama, ärevusse ajama, ärevaks tegema;
‣ sogastama, sogaseks tegema; vrd. баламутить
‣ (üles) ärritama, ärevusse ajama, ärevaks tegema;
‣ sogastama, sogaseks tegema; vrd. баламутить
взбудоражить 271a Г сов. → несов. взбудораживать кого-что kõnek. rahutuks tegema, ärevile ajama, erutama, (üles) ärritama; взбудоражить весь дом kogu maja jalule ajama
встревожить 271a Г сов. кого rahutuks tegema, erutama; häirima, ärritama; это известие встревожило его see teade tegi ta rahutuks, встревожить пчёл mesilasi ärritama
гнев 1 С м. неод. (без мн. ч.) viha; в порыве ~ в припадке гнева vihahoos, вспышка гнева vihapurse, выместить гнев на ком kelle peale viha välja valama, вводить кого в гнев keda vihastama, ärritama, впасть в гнев vihastama, vihastuma, сдерживать гнев viha tagasi hoidma;
◊ не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
◊ не во гнев будь сказано (võtke) heaks või (pange) pahaks, ärge pange pahaks, kui ütlen; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость jälle armulikuks muutuma kelle vastu
дёргать 164a Г несов.
‣ кого-что, за что tõmbama, tirima, sikutama, rebima; kitkuma, (välja) tõmbama; дёргать соседа за рукав naabrit käisest tõmbama, дёргать зуб kõnek. hammast välja tõmbama, кто тебя за язык дёргал? kõnek. kes sul käskis suud paotada? дёргать лён lina kitkuma;
‣ чем, без доп., кого kõnek. tõmblema; он судорожно дёргает плечами ta õlad tõmblevad kramplikult, его дёргает судорога teda kisub krampi;
‣ rääksuma;
‣ кого ülek. kõnek. torkima, ärritama, tülitama, häirima, vintsutama
‣ кого-что, за что tõmbama, tirima, sikutama, rebima; kitkuma, (välja) tõmbama; дёргать соседа за рукав naabrit käisest tõmbama, дёргать зуб kõnek. hammast välja tõmbama, кто тебя за язык дёргал? kõnek. kes sul käskis suud paotada? дёргать лён lina kitkuma;
‣ чем, без доп., кого kõnek. tõmblema; он судорожно дёргает плечами ta õlad tõmblevad kramplikult, его дёргает судорога teda kisub krampi;
‣ rääksuma;
‣ кого ülek. kõnek. torkima, ärritama, tülitama, häirima, vintsutama
злить 285a (без страд. прич.) Г несов. кого vihastama, viha tegema, vihale ajama, ärritama; не зли меня! ära aja mind vihale! ära vihasta mind! это злит его see teeb talle viha; vrd. разозлить, обозлить
кровь 91 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) veri; артериальная кровь arteriveri, arteriaalveri, венозная кровь veeniveri, venoosne veri, запёкшаяся кровь hüübinud ~ tardunud veri, группа крови veregrupp, переливание крови vereülekanne, заражение крови veremürgi(s)tus, пускать кровь aadrit laskma, остановить кровь verd ~ verejooksu sulgema, истекать кровью verest tühjaks jooksma, кровь пошла носом nina hakkas verd jooksma, ninast tuleb verd;
◊ кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek. ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter. kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter. veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter. oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
◊ кровь бродит ~ играет ~ кипит в ком kelle veri keeb ~ vemmeldab; кровь бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis veri näkku; кровь бросилась ~ кинулась ~ ударила в голову кому kõnek. kellel lõi veri pähe; кровь говорит ~ заговорила в ком (1) tundmused mängivad kellel, (2) veri lööb välja, veri on paksem kui vesi; кровь за кровь veri nõuab verehinda; кровь от крови veri kelle verest, kelle lihast ja luust; кровь с молоком rõõsk ja roosa, õitsva jumega; кровь стынет ~ леденеет (в жилах) у кого liter. kellel veri tarretab soontes; пить ~ сосать чью кровь kelle verd imema; портить себе кровь kõnek. ennast ärritama ~ piinama, oma närve rikkuma; лить ~ проливать ~ пролить чью кровь liter. kelle verd valama; проливать ~ пролить свою кровь за кого-что liter. kelle-mille eest oma verd valama; (хоть) кровь из носу madalk. kas või pulk pooleks, kas või nui neljaks, maksku mis maksab; (это у него) в крови (see on tal) veres; узы крови liter. veresidemed, -sugulus; кровью добывать что verehinnaga saama ~ saavutama mida; обагрять ~ обагрить руки чьей кровью liter. oma käsi kelle verega määrima; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd
побесить 319a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что kõnek. (viivuks, korraks) vihale ~ marru ~ raevu ajama, (veidi) ärritama
разбередить 289 Г сов.
‣ что (haava) osatama (ka ülek.);
‣ кого-что ülek. haiget tegema, rahutuks ~ ärevaks tegema; üles ärritama разбередить душу südamele haiget tegema, встреча с ним разбередила меня temaga kohtumine tegi mind ärevaks ~ rahutuks;
‣ ülek. õhutama, kehutama, ergutama, paisutama; разбередить злобу viha õhutama, разбередить самолюбие enesearmastust kehutama; vrd. бередить
‣ что (haava) osatama (ka ülek.);
‣ кого-что ülek. haiget tegema, rahutuks ~ ärevaks tegema; üles ärritama разбередить душу südamele haiget tegema, встреча с ним разбередила меня temaga kohtumine tegi mind ärevaks ~ rahutuks;
‣ ülek. õhutama, kehutama, ergutama, paisutama; разбередить злобу viha õhutama, разбередить самолюбие enesearmastust kehutama; vrd. бередить
разволновать 172 Г сов. кого-что, чем kõnek. (tugevasti, kõvasti) erutama, (väga, hirmus) rahutuks tegema; üles ärritama, vihale ajama; это известие меня разволновало see teade tegi mind väga rahutuks
разгорячить 287a Г сов. кого-что, чем
‣ kuumaks ~ palavaks ajama ~ kütma (keha kohta);
‣ ülek. üles kütma ~ ärritama, ägestama, ägedaks tegema; спор разгорячил его vaidlus küttis ta üles; vrd. горячить
‣ kuumaks ~ palavaks ajama ~ kütma (keha kohta);
‣ ülek. üles kütma ~ ärritama, ägestama, ägedaks tegema; спор разгорячил его vaidlus küttis ta üles; vrd. горячить
раздражить 287a Г сов. → несов. раздражать кого-что, чем
‣ ärritama, närviliseks tegema, närvi ajama, irriteerima; раздражить глаз silma ärritama, раздражить рану haava ärritama, раздражить неуместными шутками kohatute naljadega ärritama;
‣ kõnek. erutama, äratama; раздражить аппетит isu äratama
‣ ärritama, närviliseks tegema, närvi ajama, irriteerima; раздражить глаз silma ärritama, раздражить рану haava ärritama, раздражить неуместными шутками kohatute naljadega ärritama;
‣ kõnek. erutama, äratama; раздражить аппетит isu äratama
растравить 320 Г сов. → несов. растравливать, растравлять
‣ кого-что üles ärritama; osatama, valusalt puudutama (kõnek. ka ülek.); растравить рану haava osatama (kõnek. ka ülek.), растравить старое горе ammust muret uuesti torkima, растравить сердце südant valusalt riivama ~ puudutama;
‣ кого kõnek. (üles) õrritama, vihale ajama; растравить собаку koera õrritama;
‣ что sisse söövitama; растравить рисунок mustrit ~ joonist sisse söövitama
‣ кого-что üles ärritama; osatama, valusalt puudutama (kõnek. ka ülek.); растравить рану haava osatama (kõnek. ka ülek.), растравить старое горе ammust muret uuesti torkima, растравить сердце südant valusalt riivama ~ puudutama;
‣ кого kõnek. (üles) õrritama, vihale ajama; растравить собаку koera õrritama;
‣ что sisse söövitama; растравить рисунок mustrit ~ joonist sisse söövitama
растревожить 271a Г сов. → несов. растревоживать кого-что, чем kõnek.
‣ (väga) ärevile ajama; растревожить всех неприятным сообщением kõiki ebameeldiva teatega ärevile ajama, растревожить душу südant ärevaks tegema;
‣ (valusalt) osatama (ka ülek.); растревожить больное место haiget kohta ärritama ~ valusalt osatama, растревожить муравейник sipelgapesa kihevile ajama
‣ (väga) ärevile ajama; растревожить всех неприятным сообщением kõiki ebameeldiva teatega ärevile ajama, растревожить душу südant ärevaks tegema;
‣ (valusalt) osatama (ka ülek.); растревожить больное место haiget kohta ärritama ~ valusalt osatama, растревожить муравейник sipelgapesa kihevile ajama
травить I 321 Г несов.
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
‣ кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
‣ кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
‣ что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
‣ что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
‣ кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
‣ кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
‣ что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
‣ что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
