[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
ключ I 29 С м. неод.
‣ võti (ka ülek.); ключ от шкафа kapivõti, бородка ключа võtmekeel, связка ключей võtmekimp, запереть на ключ lukku keerama ~ panema, luku taha panema, отпереть ключом võtmega avama, ключи города ~ от города linna võtmed, ключ к решению задачи võti (ülesande lahendamiseks), ключ Морзе morsevõti, ключ к шифру salakirjavõti, скрипичный ключ muus. viiulivõti, басовый ключ muus. bassivõti, теноровый ключ muus. tenorivõti, гаечный ключ tehn. mutrivõti, стрелочный ключ tehn. pöörmevõti, раздвижной ключ tehn. reguleeritav (mutri)võti;
‣ tehn. (juht)lüliti, pöördlüliti; ключ управления juhtlüliti, короткозамыкающий ключ lühistuslüliti, переключающий ключ ümberlüliti;
‣ ehit. lukk; ключ арки kaare lukk, ключ свода võlvi lukk
‣ võti (ka ülek.); ключ от шкафа kapivõti, бородка ключа võtmekeel, связка ключей võtmekimp, запереть на ключ lukku keerama ~ panema, luku taha panema, отпереть ключом võtmega avama, ключи города ~ от города linna võtmed, ключ к решению задачи võti (ülesande lahendamiseks), ключ Морзе morsevõti, ключ к шифру salakirjavõti, скрипичный ключ muus. viiulivõti, басовый ключ muus. bassivõti, теноровый ключ muus. tenorivõti, гаечный ключ tehn. mutrivõti, стрелочный ключ tehn. pöörmevõti, раздвижной ключ tehn. reguleeritav (mutri)võti;
‣ tehn. (juht)lüliti, pöördlüliti; ключ управления juhtlüliti, короткозамыкающий ключ lühistuslüliti, переключающий ключ ümberlüliti;
‣ ehit. lukk; ключ арки kaare lukk, ключ свода võlvi lukk
код 1 С м. неод. kood (leppemärkide süsteem; selle võti); двоичный код kahendkood, binaarkood, duaalkood, телеграфный код telegraafikood, порядковый код sorteerkood, числовой код arvkood
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
повернуться 338 Г сов. → несов. повёртываться, поворачиваться
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
раздвижной 120 П lükand-, lahtilükatav, lahtitõmmatav, kõrvaletõmmatav, laialilükatav, pikendatav; tehn. teleskoop-; раздвижная дверь lükanduks, раздвижная доска lükandtahvel, раздвижной стол lahtitõmmatav laud, раздвижной занавес kõrvaletõmmatav ~ laialilükatav eesriie ~ kardin, раздвижная стойка ehit. lükandpost (lahtilükatav post), reguleeritav tugi, раздвижной ключ tehn. tellitav (mutri)võti, inglisvõti, раздвижная труба tehn. teleskooptoru, раздвижная стойка электросверла mäend. elektripuurmasina teleskooptugi, раздвижной ковш mäend. tõukurseinkopp
свернуться 338 Г сов. → несов. свёртываться I
‣ rulli minema ~ keerduma; keerdu ~ kägarasse ~ könksu tõmbuma; свернуться в трубочку rulli minema, берёста свернулась на огне kasetoht läks ~ keerdus tules rulli, свернуться в клубок ~ клубком ~ калачиком kerra ~ kägarasse tõmbuma, end könksu tõmbama;
‣ tükki ~ kokku minema, kalgenduma, hüübima, koaguleeruma; молоко свернулось piim läks keetes ~ keetmisel kokku, кровь свернулась veri on hüübinud;
‣ ülek. koomale tõmbuma, ahenema; (ajutiselt) seisma jääma ~ katkema; свернуться в колонну sõj. (lahkrivist) rännakukolonni ~ -kolonniks ümber rivistuma, производство свернулось tootmine on (mõneks ajaks) seisatud ~ seisma pandud ~ katkestatud;
‣ на кого-что kõnek. kellele-millele minema (jutu v. mõtte kohta); разговор свернулся на знакомых jutt läks tuttavate peale;
‣ (löögist, tõukest) viltu minema;
‣ madalk. maha kukkuma;
‣ madalk. vedru välja viskama;
‣ kõnek. (keeramisel) katki ~ rikki ~ kõlbmatuks minema; ключ свернулся võti läks keeramisel ~ keerates katki, võtmel on hambad maha keeratud, резьба свернулась keere on maas
‣ rulli minema ~ keerduma; keerdu ~ kägarasse ~ könksu tõmbuma; свернуться в трубочку rulli minema, берёста свернулась на огне kasetoht läks ~ keerdus tules rulli, свернуться в клубок ~ клубком ~ калачиком kerra ~ kägarasse tõmbuma, end könksu tõmbama;
‣ tükki ~ kokku minema, kalgenduma, hüübima, koaguleeruma; молоко свернулось piim läks keetes ~ keetmisel kokku, кровь свернулась veri on hüübinud;
‣ ülek. koomale tõmbuma, ahenema; (ajutiselt) seisma jääma ~ katkema; свернуться в колонну sõj. (lahkrivist) rännakukolonni ~ -kolonniks ümber rivistuma, производство свернулось tootmine on (mõneks ajaks) seisatud ~ seisma pandud ~ katkestatud;
‣ на кого-что kõnek. kellele-millele minema (jutu v. mõtte kohta); разговор свернулся на знакомых jutt läks tuttavate peale;
‣ (löögist, tõukest) viltu minema;
‣ madalk. maha kukkuma;
‣ madalk. vedru välja viskama;
‣ kõnek. (keeramisel) katki ~ rikki ~ kõlbmatuks minema; ключ свернулся võti läks keeramisel ~ keerates katki, võtmel on hambad maha keeratud, резьба свернулась keere on maas
универсальный 126 П (кр. ф. универсален, универсальна, универсально, универсальны) universaal-, üld-, universaalne, üldine, kõikehaarav, mitmekülgne, kõigekülgne; универсальный магазин kaubamaja, универсальная вычислительная машина universaalarvuti, универсальный клей universaalliim, универсальная доверенность üldvolikiri, универсальное средство universaalne vahend, универсальный ключ tehn. universaalvõti, reguleeritav (mutri)võti, универсальная постоянная füüs. universaalne konstant, универсальное правопреемство jur. universaalne õigusjärglus, üldõigusjärglus, универсальные сведения universaalsed ~ üldised ~ kõikehaaravad andmed, универсальный человек universaalne ~ mitmekülgne ~ kõigekülgne inimene
хвать межд. в функции предик. kõnek.
‣ kraps ~ krapsti ~ krauh ~ krauhti haarama, kahmama, krabama, krahmama, rapsama; хвать его за руку krapsti käest kinni haarama, хвать по спине matsti vastu selga lööma;
‣ (ja) äkki; хвать, нет ключа ja äkki -- võti kadunud
‣ kraps ~ krapsti ~ krauh ~ krauhti haarama, kahmama, krabama, krahmama, rapsama; хвать его за руку krapsti käest kinni haarama, хвать по спине matsti vastu selga lööma;
‣ (ja) äkki; хвать, нет ключа ja äkki -- võti kadunud
шифр 1 С м. неод. šiffer (salakirja tingmärgid v. võti; bibl. kohaviit); буквенно-цифровой шифр tärkviit, передать шифром salakirjas edastama ~ edasi andma
