[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
бояться 257 Г несов.
‣ кого-чего, за кого-что, с инф. kartma, pelgama keda-mida, hirmul olema, hirmu tundma kelle-mille pärast; бояться трудностей raskusi kartma, бояться за свою жизнь oma elu pärast kartma ~ värisema ~ hirmul olema, боюсь простудиться kardan külmetada, боюсь, что он не придёт kardan, et ta ei tule ~ jääb tulemata, боюсь сказать (ma) ei julge öelda, ma võin (kergesti) eksida;
‣ чего mitte taluma, kartma; таблетки боятся сырости tabletid kardavad ~ ei talu niiskust;
◊ дело мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat
‣ кого-чего, за кого-что, с инф. kartma, pelgama keda-mida, hirmul olema, hirmu tundma kelle-mille pärast; бояться трудностей raskusi kartma, бояться за свою жизнь oma elu pärast kartma ~ värisema ~ hirmul olema, боюсь простудиться kardan külmetada, боюсь, что он не придёт kardan, et ta ei tule ~ jääb tulemata, боюсь сказать (ma) ei julge öelda, ma võin (kergesti) eksida;
‣ чего mitte taluma, kartma; таблетки боятся сырости tabletid kardavad ~ ei talu niiskust;
◊ дело мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat
вздрагивать 168b Г несов. → сов. вздрогнуть от чего, без доп. vappuma, võppuma, rappuma; tõmblema; värisema; он вздрагивает при малейшем шорохе ta võpatab väiksemagi sahina peale, её лицо вздрагивает tema nägu tõmbleb, голос вздрагивает hääl väriseb, вздрагивать от холода külmast värisema ~ võdisema
дребезжать 180 Г несов. klirisema, põrisema, plärisema, tärisema, tirisema; värisema, võbisema; стекло дребезжит klaas kliriseb, старый рояль дребезжит vana klaver pläriseb, голос дребезжит hääl väriseb ~ võbiseb
дрожать 180 Г несов.
‣ от чего, без доп. värisema, vappuma, võbisema, lõdisema, värelema; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, дрожать всем телом kogu kehast värisema, голос дрожит hääl väriseb, дрожмя дрожать madalk. nagu haavaleht värisema, üle keha värisema, свет дрожит на стене valgus väreleb seinal;
‣ за кого-что, над кем-чем, перед кем-чем ülek. värisema; дрожать за свою шкуру madalk. oma naha pärast värisema, дрожать над детьми laste pärast värisema;
◊ дрожать как осиновый лист kõnek. nagu haavaleht värisema; дрожать над (каждой) копейкой kõnek. halv. iga kopikat ~ penni näpu vahel veeretama, kopikakoi olema
‣ от чего, без доп. värisema, vappuma, võbisema, lõdisema, värelema; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, дрожать всем телом kogu kehast värisema, голос дрожит hääl väriseb, дрожмя дрожать madalk. nagu haavaleht värisema, üle keha värisema, свет дрожит на стене valgus väreleb seinal;
‣ за кого-что, над кем-чем, перед кем-чем ülek. värisema; дрожать за свою шкуру madalk. oma naha pärast värisema, дрожать над детьми laste pärast värisema;
◊ дрожать как осиновый лист kõnek. nagu haavaleht värisema; дрожать над (каждой) копейкой kõnek. halv. iga kopikat ~ penni näpu vahel veeretama, kopikakoi olema
дрожь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) värin, võbin, lõdin, judin, vappumine, värelus; его охватила дрожь ta hakkas üleni värisema, дрожь пробежала по спине judinad jooksid mööda selga, дрожь берёт ~ бьёт ~ пронимает ~ пробирает кого , в дрожь кидает ~ бросает кого värinad tulevad peale, lõdin tuleb peale kellel
задёргаться 164 Г сов.
‣ tõmblema ~ tukslema ~ värisema hakkama; щека задёргалась põsk hakkas tõmblema;
‣ ülek. kõnek. ära piinatud ~ vaevatud ~ kurnatud olema
‣ tõmblema ~ tukslema ~ värisema hakkama; щека задёргалась põsk hakkas tõmblema;
‣ ülek. kõnek. ära piinatud ~ vaevatud ~ kurnatud olema
задрожать 180 Г сов. без доп., от чего värisema ~ vabisema ~ võbisema ~ võbelema ~ värelema ~ vappuma hakkama; она задрожала всем телом ta hakkas üle kogu keha värisema, земля задрожала от взрывов plahvatused panid maa värisema, пламя свечи задрожало küünlaleek hakkas võbelema ~ hubisema ~ vubisema, зал задрожал от аплодисментов saal lõi kiiduavaldustormist vappuma
запрыгать 164b Г сов.
‣ kargama ~ karglema ~ hüppama ~ hüplema ~ keksima hakkama; дети запрыгали около матери lapsed hakkasid ema ümber kekslema, коляска запрыгала по мостовой kaless hakkas teel rappuma, сердце запрыгало от радости ülek. süda hakkas rõõmust hüppama;
‣ värisema ~ vappuma hakkama; подбородок запрыгал lõug hakkas värisema
‣ kargama ~ karglema ~ hüppama ~ hüplema ~ keksima hakkama; дети запрыгали около матери lapsed hakkasid ema ümber kekslema, коляска запрыгала по мостовой kaless hakkas teel rappuma, сердце запрыгало от радости ülek. süda hakkas rõõmust hüppama;
‣ värisema ~ vappuma hakkama; подбородок запрыгал lõug hakkas värisema
затрепетать 203b Г сов. от чего, перед кем-чем, без доп. värisema hakkama; pekslema ~ lipendama ~ lehvima ~ hubisema ~ värelema ~ võbelema ~ võbisema hakkama; затрепетать от счастья õnnest värahtama, флаг затрепетал на ветру lipp lõi tuules plaksuma, пламя затрепетало leek hakkas hubisema, птица затрепетала крыльями lind hakkas tiibadega rapsima
затрясти II 363 Г сов. кого-что raputama ~ sakutama hakkama; (без 1 и 2 л.) rappuma ~ vappuma ~ värisema hakkama ~ panema; я изо всех сил затряс яблоню raputasin õunapuud täiest ~ kõigest jõust, затрясти кого за плечи keda õlgadest sakutama, озноб снова затряс его tal hakkasid jälle külmavärinad, teda haaras jälle vappekülm, его затрясло от злости ta hakkas vihast värisema
затрястись 363 Г сов. от чего, без доп. värisema ~ rappuma ~ põruma hakkama; руки затряслись от страха käed hakkasid hirmust värisema, затрястись всем телом kogu kehast värisema hakkama, затрястись от смеха naerust vappuma, телега затряслась по пыльной дороге kõnek. vanker hakkas tolmusel teel rappuma;
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
лист I ед. ч. 2, мн. ч. 49, 2 С м. неод. (puu)leht; сложный лист bot. liitleht, игловидный лист bot. nõeljas leht, почковидный лист bot. neerjas leht, пальчаторассечённый лист bot. sõrmlõhine leht, дубовые листья tammelehed, лавровый лист kok. loorberileht, -lehed;
◊ приставать ~ пристать как банный лист к кому madalk. halv. nagu uni peale käima, nagu vihaleht külge kleepuma kellele; дрожать ~ трястись как осиновый лист kõnek. nagu haavaleht värisema
◊ приставать ~ пристать как банный лист к кому madalk. halv. nagu uni peale käima, nagu vihaleht külge kleepuma kellele; дрожать ~ трястись как осиновый лист kõnek. nagu haavaleht värisema
лихорадить Г несов.
‣ 270b palavikus olema; külmavärinaid ~ vappekülma tundma; больной лихорадит haige on palavikus ~ väriseb palavikust;
‣ 270a кого безл. värisema ~ vappuma panema (palaviku kohta); külmavärinaid tekitama;
‣ 270a кого-что, без доп. ülek. kõnek. palavikku ajama (normaalset töörütmi häirima)
‣ 270b palavikus olema; külmavärinaid ~ vappekülma tundma; больной лихорадит haige on palavikus ~ väriseb palavikust;
‣ 270a кого безл. värisema ~ vappuma panema (palaviku kohta); külmavärinaid tekitama;
‣ 270a кого-что, без доп. ülek. kõnek. palavikku ajama (normaalset töörütmi häirima)
над, надо предлог с твор. п.
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
надрожаться 181 Г сов. kõnek.
‣ palju ~ kaua külmetama, kaua külma käes lõdisema; надрожаться на морозе kaua ~ kõvasti pakase käes külmetada ~ lõdiseda saama;
‣ palju hirmu tunda saama, kaua hirmust värisema
‣ palju ~ kaua külmetama, kaua külma käes lõdisema; надрожаться на морозе kaua ~ kõvasti pakase käes külmetada ~ lõdiseda saama;
‣ palju hirmu tunda saama, kaua hirmust värisema
натрястись 364 Г сов. kõnek.
‣ kaua ~ palju rappuma ~ rappuda saama; kaua värisema; он натрясся в дороге ta sai teel kaua rappuda, он натрясся от страха ta värises ~ võbises kaua hirmust, ta sai palju hirmu tunda, натрястись от холода külmast (kaua) värisema ~ võbisema;
‣ maha pudenema ~ varisema ~ langema
‣ kaua ~ palju rappuma ~ rappuda saama; kaua värisema; он натрясся в дороге ta sai teel kaua rappuda, он натрясся от страха ta värises ~ võbises kaua hirmust, ta sai palju hirmu tunda, натрястись от холода külmast (kaua) värisema ~ võbisema;
‣ maha pudenema ~ varisema ~ langema
осиновый 119 П haava-; haabne, haavapuust; осиновый лист haavaleht, осиновая лодка haabne vene, осиновая скамейка haavapuust järi;
◊ дрожать как осиновый лист kõnek. kui haavaleht värisema; вбивать ~ вбить ~ забивать ~ забить осиновый кол в могилу kõnek. mida lõplikult maha matma
◊ дрожать как осиновый лист kõnek. kui haavaleht värisema; вбивать ~ вбить ~ забивать ~ забить осиновый кол в могилу kõnek. mida lõplikult maha matma
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
плясать 202a (без страд. прич. наст. вр.) Г несов.
‣ что, без доп. tantsima (enamasti rahvatantsu kohta); плясать русскую vene rahvatantsu tantsima, плясать вприсядку kükktantsu tantsima;
‣ ülek. kõnek. hüplema, värisema, värelema; стрелка компаса пляшет kompassinõel hüpleb;
◊ плясать под чью дудку kõnek. kelle pilli järgi tantsima vrd. сплясать
‣ что, без доп. tantsima (enamasti rahvatantsu kohta); плясать русскую vene rahvatantsu tantsima, плясать вприсядку kükktantsu tantsima;
‣ ülek. kõnek. hüplema, värisema, värelema; стрелка компаса пляшет kompassinõel hüpleb;
◊ плясать под чью дудку kõnek. kelle pilli järgi tantsima vrd. сплясать
подрагивать 168b Г несов.
‣ tõmblema, värisema, võbelema, vappuma; губы нервно подрагивали huuled tõmblesid närviliselt, земля подрагивала от взрывов plahvatused panid maa vappuma, maa vappus plahvatustest;
‣ чем võbistama, väristama; подрагивать плечами õlgu väristama
‣ tõmblema, värisema, võbelema, vappuma; губы нервно подрагивали huuled tõmblesid närviliselt, земля подрагивала от взрывов plahvatused panid maa vappuma, maa vappus plahvatustest;
‣ чем võbistama, väristama; подрагивать плечами õlgu väristama
поплясать 202b Г сов.
‣ что, без доп. kõnek. (mõnda aega) tantsima (enamasti rahvatantsude kohta); ты у меня попляшешь ülek. küll sa mul veel tantsu lööd, küll sa veel tantsid mu käes, küll ma sulle veel teen tuulevarju;
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) värelema ~ värisema ~ hüplema
‣ что, без доп. kõnek. (mõnda aega) tantsima (enamasti rahvatantsude kohta); ты у меня попляшешь ülek. küll sa mul veel tantsu lööd, küll sa veel tantsid mu käes, küll ma sulle veel teen tuulevarju;
‣ ülek. kõnek. (mõnda aega) värelema ~ värisema ~ hüplema
потрясти 364 Г сов.
‣ кого-что, чем raputama; потрясти яблоню õunapuud raputama, потрясти руку kätt raputama, потрясти головой pead raputama ~ vangutama;
‣ несов. потрясать что värisema ~ vappuma ~ vankuma panema; ülek. kõigutama; взрыв потряс здание plahvatus pani hoone vappuma ~ vankuma;
‣ несов. потрясать кого-что, чем ülek. vapustama; потрясти слушателей речью kuulajaid kõnega vapustama
‣ кого-что, чем raputama; потрясти яблоню õunapuud raputama, потрясти руку kätt raputama, потрясти головой pead raputama ~ vangutama;
‣ несов. потрясать что värisema ~ vappuma ~ vankuma panema; ülek. kõigutama; взрыв потряс здание plahvatus pani hoone vappuma ~ vankuma;
‣ несов. потрясать кого-что, чем ülek. vapustama; потрясти слушателей речью kuulajaid kõnega vapustama
потрястись 364 Г сов.
‣ (mõnda aega) rappuma; потрястись на телеге vankriga sõita logistama;
‣ несов. потрясаться van. kõikuma ~ vankuma lööma; põruma, vappuma, värisema; дом потрясся от удара грома maja põrus kõuekärgatusest;
‣ van. vapustatud olema
‣ (mõnda aega) rappuma; потрястись на телеге vankriga sõita logistama;
‣ несов. потрясаться van. kõikuma ~ vankuma lööma; põruma, vappuma, värisema; дом потрясся от удара грома maja põrus kõuekärgatusest;
‣ van. vapustatud olema
продрогнуть 344b Г сов. kõnek. läbi külmuma, külmast lõdisema ~ värisema hakkama; продрогнуть на морозе до костей pakase käes üdini läbi külmuma
продрожать 180 Г сов. (teatud aeg v. ajani) värisema ~ lõdisema ~ vabisema; продрожать целый час на холоде terve tunni külma käes värisema ~ lõdisema
протрястись 364 Г сов.
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) rappuma ~ rappudes sõitma;
‣ madalk. (teel) tühjaks minema (kõhu kohta);
‣ madalk. (raiskamisest) vaeseks jääma;
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) (hirmust) värisema
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) rappuma ~ rappudes sõitma;
‣ madalk. (teel) tühjaks minema (kõhu kohta);
‣ madalk. (raiskamisest) vaeseks jääma;
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) (hirmust) värisema
прошибить 333 Г сов. → несов. прошибать kõnek.
‣ что (sisse, katki, lõhki) lööma ~ virutama; ülek. läbi võtma ~ tungima; прошибить дверь ust sisse lööma, мороз прошиб его до костей külm võttis ta üdini läbi, дрожь прошибла кого kes hakkas üleni värisema, его ничем не прошибёшь teda ei kõiguta ~ ei murra miski;
‣ кого välja ~ nähtavale tulema; пот прошиб кого higiseks võttis kelle, слеза прошибла pisar tuli ~ veeres silma, краска прошибла кого kes punastas üleni, седой волос прошиб juustes on juba halli;
◊ пушкой ~ из пушки не прошибёшь ~ не пробьёшь kõnek. (1) кого где mis (on) puupüsti täis, keda on murdu koos, (2) кого kes (on) hirmus ~ kohutav põikpea ~ puupea; лбом стену не прошибёшь vanas. pea ees müürist läbi ei jookse; цыганский пот прошиб кого kelle võttis külmast lõdisema
‣ что (sisse, katki, lõhki) lööma ~ virutama; ülek. läbi võtma ~ tungima; прошибить дверь ust sisse lööma, мороз прошиб его до костей külm võttis ta üdini läbi, дрожь прошибла кого kes hakkas üleni värisema, его ничем не прошибёшь teda ei kõiguta ~ ei murra miski;
‣ кого välja ~ nähtavale tulema; пот прошиб кого higiseks võttis kelle, слеза прошибла pisar tuli ~ veeres silma, краска прошибла кого kes punastas üleni, седой волос прошиб juustes on juba halli;
◊ пушкой ~ из пушки не прошибёшь ~ не пробьёшь kõnek. (1) кого где mis (on) puupüsti täis, keda on murdu koos, (2) кого kes (on) hirmus ~ kohutav põikpea ~ puupea; лбом стену не прошибёшь vanas. pea ees müürist läbi ei jookse; цыганский пот прошиб кого kelle võttis külmast lõdisema
содрогание 115 С с. неод. värisemine, vappumine, võppumine, vabisemine; võpatus, vära(h)tus, värin, võbin, habin; содрогание стен seinte vappumine, содрогание грунта pinnase ~ maa põrumine, приводить в содрогание värisema ~ võpatama panema, об этом нельзя вспомнить без содрогания sellest mõeldes tuleb hirmuvärin peale
содрогать 169a Г несов. → сов. содрогнуть что värisema ~ vappuma ~ võppuma ~ vabisema ~ võpatama panema
содрогаться 169 Г несов. → сов. содрогнуться värisema, vappuma, võppuma, vabisema; содрогаться всем телом kogu kehast ~ üleni värisema
содрогнуться 337 Г сов. → несов. содрогаться võpatama, vära(h)tama, (järsku korraks) värisema; здание содрогнулось от взрыва hoone vära(h)tas plahvatusest, я содрогнулся от ужаса võpatasin õudusest, minust käis õudusevärin läbi
сотрясти 364 Г сов. → несов. сотрясать что põruma ~ värisema ~ rappuma ~ vappuma ~ vibreerima panema; взрыв сотряс воздух plahvatus pani õhu vappuma
сотрястись 364 Г сов. → несов. сотрясаться põruma, värisema, rappuma, vappuma, vibreerima; сотрястись всем телом kogu kehast värisema ~ vappuma, сотрястись от смеха naerust vappuma
страх I 18 (род. п. ед. ч. страха и страху) С м. неод.
‣ hirm, õud, õõv, jubedustunne, kartus, pelg, pelgus, kartlikkus; панический страх kabuhirm, paaniline hirm, животный страх metsik ~ loomalik hirm, ночной страх öine hirm, med. hirmvirgumine, страх смерти surmahirm, surmakartus, страх перед болью valukartus, страх испачкаться med. mustus(e)pelgus, (haiguslik) kartus määrduda, чувство страха hirm, pelg, hirmutunne, jubedustunne, со страха hirmust, hirmu pärast, под страхом наказания karistuse kartusel, испытывать страх hirmu tundma, kartma, натерпеться страху kaua hirmu tunda saama ~ hirmus elama, дрожать от страха hirmust värisema, навести страх, нагнать страху hirmu peale ~ nahka ~ naha vahele ajama, внушать страх hirmu(tunnet) sisendama, держать в страхе hirmu all hoidma, страх берёт кого kõnek. kellel poeb hirm naha vahele, kellel tuleb hirm peale, keda valdab hirm;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. koledus, õudus, koledad ~ õudsed asjad; всякие страхи лезут в голову igasugused õudsed asjad tulevad pähe, наговорить страхов про кого kelle hirmujutte rääkima;
◊ страха ради нудейска liter. iroon. hirmust kelle ees, kelle ees värisedes; на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; у страха глаза велики vanas. hirmul on suured silmad
‣ hirm, õud, õõv, jubedustunne, kartus, pelg, pelgus, kartlikkus; панический страх kabuhirm, paaniline hirm, животный страх metsik ~ loomalik hirm, ночной страх öine hirm, med. hirmvirgumine, страх смерти surmahirm, surmakartus, страх перед болью valukartus, страх испачкаться med. mustus(e)pelgus, (haiguslik) kartus määrduda, чувство страха hirm, pelg, hirmutunne, jubedustunne, со страха hirmust, hirmu pärast, под страхом наказания karistuse kartusel, испытывать страх hirmu tundma, kartma, натерпеться страху kaua hirmu tunda saama ~ hirmus elama, дрожать от страха hirmust värisema, навести страх, нагнать страху hirmu peale ~ nahka ~ naha vahele ajama, внушать страх hirmu(tunnet) sisendama, держать в страхе hirmu all hoidma, страх берёт кого kõnek. kellel poeb hirm naha vahele, kellel tuleb hirm peale, keda valdab hirm;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. koledus, õudus, koledad ~ õudsed asjad; всякие страхи лезут в голову igasugused õudsed asjad tulevad pähe, наговорить страхов про кого kelle hirmujutte rääkima;
◊ страха ради нудейска liter. iroon. hirmust kelle ees, kelle ees värisedes; на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; у страха глаза велики vanas. hirmul on suured silmad
тело 96 С с. неод. keha (ka füüs., anat., mat.); surnukeha; ihu; kere (ka tehn.), korpus; газообразное тело gaasiline keha, жидкое тело vedel keha, твёрдое тело tahke keha, небесное тело taevakeha, инородное тело võõrkeha (ka ülek.), тело плода, плодовое тело viljakeha, части тела kehaosad, загорелое тело päevitunud ~ pruun ihu, тело накала el. hõõgkeha, hõõglambi valguskeha, алгебраическое тело mat. algebraline mittekommutatiivne korpus, жировое тело anat. rasvkeha, тело грудины anat. rinnakukeha, тело клапана tehn. klapikere, тело поршня tehn. kolvikere, промежуточное тело mas. vahedetail, vahetükk, vahek, тело шатуна mas. kepsusäär, дрожать всем телом üle keha ~ kogu kehast ~ üleni värisema ~ judisema;
◊ входить ~ войти в тело kõnek. kereka(ma)ks ~ tüseda(ma)ks ~ paksemaks ~ paksuks minema, tüsenema, tüsestuma; быть в теле kõnek. kerekas ~ tüse ~ paks ~ korpulentne olema; спадать ~ спасть с телa kõnek. (kaalus) alla ~ maha võtma; еле-еле душа в теле у кого kõnek. vaevalt hing sees, hing niidiga ~ paelaga kaelas; держать кого в чёрном теле kõnek. kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas ~ kõva käe all pidama; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest; душа с телом расстаётся у кого kõnek. eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema
◊ входить ~ войти в тело kõnek. kereka(ma)ks ~ tüseda(ma)ks ~ paksemaks ~ paksuks minema, tüsenema, tüsestuma; быть в теле kõnek. kerekas ~ tüse ~ paks ~ korpulentne olema; спадать ~ спасть с телa kõnek. (kaalus) alla ~ maha võtma; еле-еле душа в теле у кого kõnek. vaevalt hing sees, hing niidiga ~ paelaga kaelas; держать кого в чёрном теле kõnek. kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas ~ kõva käe all pidama; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest; душа с телом расстаётся у кого kõnek. eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema
трепет 1 С м. неод. (без мн. ч.) värin, hubin (ka ülek.), vubin, vabin, võbin, judin, võdin, värelus; hirmujudin, hirmuvärin; трепет листьев lehtede vabin, трепет сердца südamevärin, трепет огня leegihubin, с трепетом в голосе väriseval häälel, värisevi hääli, häälevärinal, наводить ~ нагонять трепет на кого kellele hirmujudinaid ~ hirmuvärinaid peale ajama, бросать ~ кидать в трепет värisema panema, kellele hirmu naha vahele ajama, испытывать трепет перед кем kelle ees värisema ~ hirmu tundma
трепетать 203b Г несов.
‣ без доп., от чего, чем, за кого-что, перед кем-чем värisema (ka ülek.), judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema; трепетать от страха hirmust värisema ~ võdisema, трепетать всем телом üle keha värisema, трепетать от гнева raevust värisema, трепетать за детей laste pärast värisema ~ hirmul olema, трепетать перед начальством ülemuste ees värisema, трепетать крыльями tiibadega vehkima, листва трепещет lehed vabisevad, пламя трепетало leek hubises ~ väreles, вдали трепетали огни eemal veiklesid tuled, душа ~ сердце трепещет süda väriseb ~ puperdab, флаги трепещут lipud lehvivad ~ lakatavad;
‣ ülek. keema, pulbitsema; : всё трепещет жизнью kõikjal pulbitseb elu
‣ без доп., от чего, чем, за кого-что, перед кем-чем värisema (ka ülek.), judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema; трепетать от страха hirmust värisema ~ võdisema, трепетать всем телом üle keha värisema, трепетать от гнева raevust värisema, трепетать за детей laste pärast värisema ~ hirmul olema, трепетать перед начальством ülemuste ees värisema, трепетать крыльями tiibadega vehkima, листва трепещет lehed vabisevad, пламя трепетало leek hubises ~ väreles, вдали трепетали огни eemal veiklesid tuled, душа ~ сердце трепещет süda väriseb ~ puperdab, флаги трепещут lipud lehvivad ~ lakatavad;
‣ ülek. keema, pulbitsema; : всё трепещет жизнью kõikjal pulbitseb elu
трепетаться 203 Г несов. kõnek.
‣ värisema, judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema;
‣ visklema, siplema
‣ värisema, judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema;
‣ visklema, siplema
трепыхать 169b Г несов. kõnek.
‣ siplema, visklema, pekslema, tõmblema; lipendama, liplema, lipnema, liperdama;
‣ värisema, vabisema, värelema, võbelema, vubisema, hubisema;
‣ чем vehkima, lehvitama, siputama; трепыхать крыльями tiibadega vehkima, трепыхать ногами jalgu siputama, jalgadega rapsima
‣ siplema, visklema, pekslema, tõmblema; lipendama, liplema, lipnema, liperdama;
‣ värisema, vabisema, värelema, võbelema, vubisema, hubisema;
‣ чем vehkima, lehvitama, siputama; трепыхать крыльями tiibadega vehkima, трепыхать ногами jalgu siputama, jalgadega rapsima
трепыхаться 169 Г несов. kõnek.
‣ siplema, visklema, pekslema, tõmblema; lipendama, liplema; рыба трепыхается на берегу kala viskleb kaldal, сердце трепыхается в груди süda peksab rinnus, флаги трепыхались на ветру lipud lipendasid ~ lakatasid tuules, паруса трепыхаются purjed plagisevad;
‣ värisema, vabisema, värelema, võbisema, võbelema, vubisema, hubisema; пламя трепыхалось leek võbises ~ hubises
‣ siplema, visklema, pekslema, tõmblema; lipendama, liplema; рыба трепыхается на берегу kala viskleb kaldal, сердце трепыхается в груди süda peksab rinnus, флаги трепыхались на ветру lipud lipendasid ~ lakatasid tuules, паруса трепыхаются purjed plagisevad;
‣ värisema, vabisema, värelema, võbisema, võbelema, vubisema, hubisema; пламя трепыхалось leek võbises ~ hubises
трусить 273b Г несов. кого-чего, перед кем-чем, без доп. kartma, pelgama, arg olema, hirmu tundma, värisema; трусить наказания karistust kartma, трусить отца isa kartma ~ pelgama, isa ees hirmu tundma, трусить на экзамене eksamil kartma ~ värisema, трусить перед учителем õpetajat pelgama
труситься 298 Г несов. madalk.
‣ (välja, maha) pudenema, varisema; мука трусится jahu pudeneb maha;
‣ от чего värisema, võdisema, lõdisema; труситься под дождём vihma käes lõdisema;
‣ страд. к трусить I
‣ (välja, maha) pudenema, varisema; мука трусится jahu pudeneb maha;
‣ от чего värisema, võdisema, lõdisema; труситься под дождём vihma käes lõdisema;
‣ страд. к трусить I
тряска 72 С ж. неод. (без мн. ч.) raputamine, värisema ~ vappuma ~ vabisema panemine; rappumine, vappumine, värisemine, vabisemine, loksumine; дорожная тряск sõidurappumine;
◊ задать тряску кому madalk. kellele kere ~ kitli peale ~ koosat andma, keda läbi tuuseldama
◊ задать тряску кому madalk. kellele kere ~ kitli peale ~ koosat andma, keda läbi tuuseldama
трясти 364 Г несов. кого-что, за что, чем, без доп. raputama, loksutama, väristama, värisema ~ vappuma ~ vaplema ~ vabisema panema, põrutama; трясти яблоню õunapuud raputama, трясти руку кому kõnek. kelle kätt raputama (teretamisel), трясти кого за плечо keda õlast raputama, трясти головой pead raputama ~ väristama, трясти стол lauda väristama ~ võngutama, трясти ногой jalga väristama, трясти хвостом sabaga vehkima, трясти сено heina kaarutama, трясти ковры vaipu ropsima, меня трясёт от холода värisen ~ võbisen külmast, его трясёт лихорадка tal on (palavikust) külmavärinad ~ vappekülm, телега трясёт vanker põrutab, поезд трясёт rong loksutab
трястись 364 Г несов. от чего, над кем-чем, за кого-что, перед кем-чем rappuma, loksuma, värisema (kõnek. ka ülek.), vappuma, vaplema, vabisema, põruma; трястись в седле sadulas rappuma, трястись на телеге vankris rappuma ~ loksuma, vankriga logistama, трястись от страха hirmust värisema, трястись от холода külmast värisema, трястись всем телом üle keha värisema, vappuma, трястись над ребёнком kõnek. lapse pärast värisema ~ kartma, трястись над каждой копейкой kõnek. iga kopika pärast värisema, трястись за свою шкуру kõnek. oma naha pärast värisema, трястись перед начальником ülemuse ees värisema, трястись от смеха naerust vappuma ~ vabisema, голос трясётся hääl väriseb, колени трясутся põlved värisevad, руки и ноги трясутся käed-jalad värisevad (ka ülek.), голова трясётся pea väriseb ~ tudiseb, земля трясётся maa väriseb ~ vappub;
◊ поджилки трясутся у кого kõnek. kelle(l) püksid sõeluvad püüli
◊ поджилки трясутся у кого kõnek. kelle(l) püksid sõeluvad püüli
хвост 2 С м. неод.
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
холод 4 (род. п. ед. ч. холода и холоду) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
шкура 51 С ж.
‣ неод. nahk; nahat. toornahk; шкура оленя põdra(toor)nahk, свиная шкура sea(toor)nahk, медвежья шкура karunahk;
‣ од. vulg. nahahoidja; täinahk, täi (ka sõimusõna);
‣ од. vulg. saatanahing, saatananahk (kirumissõna);
◊ спасать свою шкуру kõnek. oma nahka päästma; испытать ~ почувствовать на своей ~ собственной шкуре kõnek. omal nahal tunda saama; быть ~ очутиться в чьей шкуре kõnek. kelle nahas olema; влезть ~ попасть в чью шкуру kõnek. kelle nahas olema ~ olla katsuma; волк в овечьей шкуре hunt lambanahas; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; драть ~ сдирать ~ содрать шкуру, драть ~ содрать две ~ три шкуры, драть ~ содрать семь шкур с кого kõnek. kelle seljast mitut nahka võtma ~ koorima; шкура барабанная madalk. (1) täinahk (sõimusõna), (2) kroonutäi, kroonukrobi, nahk; лезть из шкуры вoн kõnek. (kas või) nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma; спускать ~ спустить шкуру с кого kõnek. kellelt nahka maha võtma, kellele naha peale andma; дрожать за свою шкуру kõnek. oma naha pärast värisema
‣ неод. nahk; nahat. toornahk; шкура оленя põdra(toor)nahk, свиная шкура sea(toor)nahk, медвежья шкура karunahk;
‣ од. vulg. nahahoidja; täinahk, täi (ka sõimusõna);
‣ од. vulg. saatanahing, saatananahk (kirumissõna);
◊ спасать свою шкуру kõnek. oma nahka päästma; испытать ~ почувствовать на своей ~ собственной шкуре kõnek. omal nahal tunda saama; быть ~ очутиться в чьей шкуре kõnek. kelle nahas olema; влезть ~ попасть в чью шкуру kõnek. kelle nahas olema ~ olla katsuma; волк в овечьей шкуре hunt lambanahas; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; драть ~ сдирать ~ содрать шкуру, драть ~ содрать две ~ три шкуры, драть ~ содрать семь шкур с кого kõnek. kelle seljast mitut nahka võtma ~ koorima; шкура барабанная madalk. (1) täinahk (sõimusõna), (2) kroonutäi, kroonukrobi, nahk; лезть из шкуры вoн kõnek. (kas või) nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma; спускать ~ спустить шкуру с кого kõnek. kellelt nahka maha võtma, kellele naha peale andma; дрожать за свою шкуру kõnek. oma naha pärast värisema
ярость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ raev, ägedus, meeletus, pöörasus; порыв ~ припадок ~ приступ ярости raevuhoog, vihapuhang, vihavahk, raevusööst, входить ~ приходить в ярость raevu sattuma, pööraseks minema, märatsema hakkama, дрожать от ярости vihast värisema, приводить в ярость märatsema ~ vihast vahutama panema, raevu ~ marru ajama, hirmsat ~ pöörast viha tegema, быть вне себя от ярости marus ~ raevus ~ tulivihane ~ vihast pime olema, ярость ветра tuule ägedus ~ raevukus, ярость огня tule raevukus ~ ägedus;
‣ kirglikkus, ägedus, tulisus, tulihingelisus
‣ raev, ägedus, meeletus, pöörasus; порыв ~ припадок ~ приступ ярости raevuhoog, vihapuhang, vihavahk, raevusööst, входить ~ приходить в ярость raevu sattuma, pööraseks minema, märatsema hakkama, дрожать от ярости vihast värisema, приводить в ярость märatsema ~ vihast vahutama panema, raevu ~ marru ajama, hirmsat ~ pöörast viha tegema, быть вне себя от ярости marus ~ raevus ~ tulivihane ~ vihast pime olema, ярость ветра tuule ägedus ~ raevukus, ярость огня tule raevukus ~ ägedus;
‣ kirglikkus, ägedus, tulisus, tulihingelisus
