[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 80 artiklit
безвыходно Н väljumata; безвыходно сидит дома ei käi üldse (kodunt) väljas
безотлучно Н pidevalt, väljas ~ ära käimata, (kuhugi) lahkumata; безотлучно находиться дома kuhugi lahkumata ~ väljas käimata kodus viibima
больно II Н madalk. liiga; vägagi; вода больно холодная vesi on kole külm, уж больно ты умён vaat kus tark väljas, больно хитёр vägagi kaval
быть 350 Г несов.
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
вне предлог с род. п. millest väljas, väljaspool mida; вне опасности väljaspool (häda)ohtu, вне закона väljaspool seadust, объявить кого вне закона keda lindpriiks kuulutama, вне очереди väljaspool järjekorda, вне всякого сомнения kahtlemata, väljaspool igasugust kahtlust, вне игры sport suluseis(us);
◊ (быть) вне себя endast väljas olema
◊ (быть) вне себя endast väljas olema
вон I Н kõnek. välja, ära; выйти вон välja ~ ära minema;
◊ вон из головы nagu peast pühitud; дух вон из кого kõnek. vedru väljas, sussid püsti kellel; из рук вон плохо kõnek. väga halvasti; из ряда вон (выходящий) erakordne, ainulaadne; из кожи вон лезть kõnek. nahast välja pugema
◊ вон из головы nagu peast pühitud; дух вон из кого kõnek. vedru väljas, sussid püsti kellel; из рук вон плохо kõnek. väga halvasti; из ряда вон (выходящий) erakordne, ainulaadne; из кожи вон лезть kõnek. nahast välja pugema
выставить 278*a (повел. накл. выстави и выставь, выставьте) Г сов. → несов. выставлять
‣ что (välja) tõstma; мы выставили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, выставить рамы aknaid eest ära tõstma ~ võtma, выставить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma ~ panema;
‣ кого madalk. välja viskama ~ ajama; выставить за дверь (toast) välja viskama;
‣ кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было выставлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину выставили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, выставить часовых tunnimehi paigutama ~ postile panema, выставить команду meeskonda välja panema;
‣ кого esitama, üles seadma; выставить требование nõudmist esitama, выставить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;
‣ кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он выставил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, выставить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;
‣ что, кому välja panema (hindeid); ученикам выставили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;
‣ что peale märkima ~ kirjutama; выставить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;
‣ что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; выставить вина кому veini välja tegema kellele, выставить угощение кому kostitama keda;
‣ что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; выставить голову в окно pead aknast välja pistma, выставить подбородок lõuga ette ajama
‣ что (välja) tõstma; мы выставили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, выставить рамы aknaid eest ära tõstma ~ võtma, выставить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma ~ panema;
‣ кого madalk. välja viskama ~ ajama; выставить за дверь (toast) välja viskama;
‣ кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было выставлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину выставили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, выставить часовых tunnimehi paigutama ~ postile panema, выставить команду meeskonda välja panema;
‣ кого esitama, üles seadma; выставить требование nõudmist esitama, выставить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;
‣ кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он выставил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, выставить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;
‣ что, кому välja panema (hindeid); ученикам выставили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;
‣ что peale märkima ~ kirjutama; выставить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;
‣ что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; выставить вина кому veini välja tegema kellele, выставить угощение кому kostitama keda;
‣ что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; выставить голову в окно pead aknast välja pistma, выставить подбородок lõuga ette ajama
город 4 С м. неод. linn; lastek. kodu (liikumismängudes); портовый город sadamalinn, провинциальный город provintsilinn, промышленный город tööstuslinn, центр города kesklinn, südalinn, в черте города linna piires, выехать за город rohelisse sõitma, выехать из города linnast välja sõitma, жить за городом linnast väljas elama;
◊ ни к селу ни к городу asja ees, teist taga, heast peast; sobimatult, ebasobival ajal
◊ ни к селу ни к городу asja ees, teist taga, heast peast; sobimatult, ebasobival ajal
грязно Н räpaselt, mustalt; ropult; on porine ~ must ~ räpane; грязно жить räpaselt ~ mustalt elama, на улице грязно väljas on porine, здесь грязно siin on must ~ räpane
двор I 2 С м. неод.
‣ õu, hoov; въехать во двор õue ~ hoovi sõitma, вход со двора sissepääs on õue kaudu ~ hoovi poolt, задний двор tagahoov, на дворе темно kõnek. õues ~ väljas on pime, гостиный двор kaubahoov, монетный двор rahapaja, müntla, постоялый двор sissesõiduhoov, проходной двор läbisõiduhoov, скотный двор karjaõu;
‣ talund, talupere; деревня из пяти дворов külas on viis talu ~ suitsu;
◊ ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole maad ega maja, ei ole kodu ega kotust; приходиться ~ прийтись ~ быть ко двору kõnek. кому sobima, meeldima, kohane olema
‣ õu, hoov; въехать во двор õue ~ hoovi sõitma, вход со двора sissepääs on õue kaudu ~ hoovi poolt, задний двор tagahoov, на дворе темно kõnek. õues ~ väljas on pime, гостиный двор kaubahoov, монетный двор rahapaja, müntla, постоялый двор sissesõiduhoov, проходной двор läbisõiduhoov, скотный двор karjaõu;
‣ talund, talupere; деревня из пяти дворов külas on viis talu ~ suitsu;
◊ ни кола ни двора у кого kõnek. kellel ei ole maad ega maja, ei ole kodu ega kotust; приходиться ~ прийтись ~ быть ко двору kõnek. кому sobima, meeldima, kohane olema
дотемна Н kõnek. enne pimedat, videvikus; pimedani; выехать дотемна enne pimedat ~ videvikus välja sõitma, гулять дотемна pimedani väljas kõndima
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
загородный 126 П linnast väljas olev, linnalähedane, linnaäärne; maa-; загородная прогулка jalutuskäik linnast välja, загородный лес linnaäärne mets, загородный дом maamaja, загородная резиденция maaresidents
заимка 72 С ж. неод.
‣ aj. tühimaatalu, tühimaale asunu maatükk;
‣ aj. (без мн. ч.) maatüki esmavaldusse võtmine;
‣ saimka (eraldi paiknev asula v. asulast väljas olev maja Siberis)
‣ aj. tühimaatalu, tühimaale asunu maatükk;
‣ aj. (без мн. ч.) maatüki esmavaldusse võtmine;
‣ saimka (eraldi paiknev asula v. asulast väljas olev maja Siberis)
запариться 269 Г сов. → несов. запариваться
‣ kõnek. auru käes pehmeks ~ puhtaks minema;
‣ до чего, без доп. madalk. leiliga endale liiga tegema;
‣ madalk. endal võhma välja võtma; я совсем запарился mul on võhm täitsa väljas
‣ kõnek. auru käes pehmeks ~ puhtaks minema;
‣ до чего, без доп. madalk. leiliga endale liiga tegema;
‣ madalk. endal võhma välja võtma; я совсем запарился mul on võhm täitsa väljas
измориться 285 Г сов. madalk. end ära vaevama ~ kurnama, endal võhma välja võtma; совсем изморился võhm on täitsa väljas
капель I 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) (sulava lume) tilkumine ~ tilgad; на дворе капель väljas on sula
люди 90 (род. и вин. п. людей, твор. п. людьми) С од. мн. ч. (ед. ч. человек м. р.)
‣ inimesed, rahvas; молодые люди (1) noored (inimesed), noorrahvas, (2) noormehed, люди науки teadlasrahvas, люди доброй воли hea tahte inimesed, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, присматриваться к людям inimesi jälgima;
‣ teised, võõrad; люди работают, а он бездельничает teised teevad tööd, tema lööb lulli;
‣ aj. (talu-, mõisa-) teenijad, teenijaspere, teenijasrahvas;
◊ выходить ~ выйти ~ выбиваться ~ выбиться в люди haljale oksale jõudma; идти ~ пойти в люди van. võõraid teenima minema; жить в людях van. võõraste juures teenima; выводить ~ вывести кого в люди keda heale järjele aitama; на людях teiste ~ võõraste nähes; бывать в людях, показываться на людях väljas ~ inimeste hulgas ~ seltskonnas käima
‣ inimesed, rahvas; молодые люди (1) noored (inimesed), noorrahvas, (2) noormehed, люди науки teadlasrahvas, люди доброй воли hea tahte inimesed, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, присматриваться к людям inimesi jälgima;
‣ teised, võõrad; люди работают, а он бездельничает teised teevad tööd, tema lööb lulli;
‣ aj. (talu-, mõisa-) teenijad, teenijaspere, teenijasrahvas;
◊ выходить ~ выйти ~ выбиваться ~ выбиться в люди haljale oksale jõudma; идти ~ пойти в люди van. võõraid teenima minema; жить в людях van. võõraste juures teenima; выводить ~ вывести кого в люди keda heale järjele aitama; на людях teiste ~ võõraste nähes; бывать в людях, показываться на людях väljas ~ inimeste hulgas ~ seltskonnas käima
мести 368 Г несов. что
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
мокрота 52 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. rõskus, niiskus, märgus, ligedus; lörts; на дворе мокрота väljas on rõske ~ märg
морозить Г несов.
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
морозно Н külmalt; on külm ~ pakane; на дворе морозно väljas ~ õues on külm ~ pakane
моросить 297b Г несов. tibutama, tibama, uduvihma sadama, udutama, piserdama; моросит дождь tibutab ~ tibab vihma, на дворе моросит väljas tibab
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
ночь 91 С ж. неод. öö; глубокая ~ глухая ~ поздняя ночь hilisöö, kesköö, зимняя ночь talveöö, осенняя ночь sügisöö, лунная ночь kuupaisteline öö, kuupaisteöö, звёздная ночь tähine öö, тёмная ночь pime öö, ясная ночь selge öö, бессонная ночь unetu öö, белые ночи valged ööd, воробьиная ночь äikeseöö, Варфоломеевская ночь aj. pärtliöö, в ночь öösel, в ночь с понедельника на вторник ööl vastu teisipäeva, в ночь под Новый год uusaastaööl, остаться на ночь ööbima ~ öömajale ~ ööseks jääma, с утра до ночи hommikust õhtuni, всю ночь (напролёт) kogu öö, за ночь öö jooksul, за ночь до чего öö enne mida, читать на ночь enne magama jäämist ~ minemist ~ unerohuks lugema, на ночь глядя hilja õhtul, vastu ööd, ночь на дворе väljas on öö, по ночам öösiti, с наступлением ночи öö saabudes, доброй ~ спокойной ночи head ööd;
◊ не к ночи будь сказано ~ помянуто kõnek. mis sest (küll) vastu ööd rääkida
◊ не к ночи будь сказано ~ помянуто kõnek. mis sest (küll) vastu ööd rääkida
облегчиться 287 Г сов. → несов. облегчаться
‣ kergenema, hõlbustuma, kergemaks minema; нос лодки облегчился paadi nina muutus kergemaks, труд облегчился töö on kergemaks läinud ~ hõlbustunud;
‣ madalk. end tühjendama, väljas ~ asjal käima
‣ kergenema, hõlbustuma, kergemaks minema; нос лодки облегчился paadi nina muutus kergemaks, труд облегчился töö on kergemaks läinud ~ hõlbustunud;
‣ madalk. end tühjendama, väljas ~ asjal käima
обнажиться 287 Г сов. → несов. обнажаться
‣ end paljaks ~ alasti võtma;
‣ paljaks jääma ~ minema (ka ülek.); спина обнажилась selg on paljas, лес обнажился mets on raagus;
‣ nähtavale tulema, paljastuma (ka ülek.); нерв обнажился (hamba)närv on väljas, обнажились тайные замыслы salaplaanid tulid päevavalgele ~ ilmsiks, душа обнажилась hing on valla;
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jääma; фронт обнажился rinne jäi kaitseta
‣ end paljaks ~ alasti võtma;
‣ paljaks jääma ~ minema (ka ülek.); спина обнажилась selg on paljas, лес обнажился mets on raagus;
‣ nähtavale tulema, paljastuma (ka ülek.); нерв обнажился (hamba)närv on väljas, обнажились тайные замыслы salaplaanid tulid päevavalgele ~ ilmsiks, душа обнажилась hing on valla;
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jääma; фронт обнажился rinne jäi kaitseta
объявиться 321 Г сов. → несов. объявляться madalk. (välja) ilmuma, päevavalgele tulema; он наконец-то объявился ta ilmus lõpuks ometi välja, начальник какой объявился! kus (mul) ülemus väljas!
отдуваться 169 Г несов. → сов. отдуться
‣ pungil ~ pungis olema;
‣ (без сов.) hingeldama, lõõtsutama;
‣ (без сов.) за кого madalk. vaeva nägema, rabelema; vastutama; отдуваться за всех kõigi eest väljas olema ~ vatti saama;
◊ отдуваться своими боками madalk. oma nahaga vastutama
‣ pungil ~ pungis olema;
‣ (без сов.) hingeldama, lõõtsutama;
‣ (без сов.) за кого madalk. vaeva nägema, rabelema; vastutama; отдуваться за всех kõigi eest väljas olema ~ vatti saama;
◊ отдуваться своими боками madalk. oma nahaga vastutama
открытый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
перестарок 23 С м. од. kõnek. teatud east väljas ~ millekski liiga ~ ülearu vana inimene (enamasti naise kohta)
побелеть 229b Г сов. от чего, без доп. valgeks minema; лицо побелело как полотно nägu läks kriitvalgeks, он побелел от страха ta läks hirmu pärast näost valgeks, голова совсем побелела pea on täiesti valgeks ~ lumivalgeks läinud, улица побелела tänav on (lumest) valge ~ valgeks muutunud, на улице побелело väljas on valge ~ on valgeks läinud
подмёрзнуть 344b Г сов. → несов. подмерзать
‣ (pisut) jäätuma ~ külmuma, kahutama; лужи подмёрзли lompidel on jääkirme peal, на дворе подмёрзло õues ~ väljas on kahutanud;
‣ pisut külmavõetud ~ külmast kahjustatud olema; овощи подмёрзли juurvili on pisut külmavõetud, külm on juurvilja (pisut) näpistanud
‣ (pisut) jäätuma ~ külmuma, kahutama; лужи подмёрзли lompidel on jääkirme peal, на дворе подмёрзло õues ~ väljas on kahutanud;
‣ pisut külmavõetud ~ külmast kahjustatud olema; овощи подмёрзли juurvili on pisut külmavõetud, külm on juurvilja (pisut) näpistanud
подморозить 272a Г сов. → несов. подмораживать
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
подтаять 259b Г сов. → несов. подтаивать pisut ~ kergelt sulama; мороженое подтаяло jäätis hakkas juba sulama, на улице подтаяло õues ~ väljas kisub ~ võtab sulale ~ sulatab väheke
посветлеть 229b Г сов.
‣ valgenema, valge(ma)ks ~ heleda(ma)ks minema; волосы посветлели juuksed läksid heledamaks ~ on heledamaks läinud, на улице посветлело väljas läks valgemaks;
‣ selge(ma)ks minema, selgenema, selginema, selgima (ka ülek.); небо посветлело taevas läks selge(ma)ks, раствор посветлел lahus on selginud, глаза посветлели pilk selgines, лицо посветлело ülek. nägu läks rõõmsaks; vrd. светлеть
‣ valgenema, valge(ma)ks ~ heleda(ma)ks minema; волосы посветлели juuksed läksid heledamaks ~ on heledamaks läinud, на улице посветлело väljas läks valgemaks;
‣ selge(ma)ks minema, selgenema, selginema, selgima (ka ülek.); небо посветлело taevas läks selge(ma)ks, раствор посветлел lahus on selginud, глаза посветлели pilk selgines, лицо посветлело ülek. nägu läks rõõmsaks; vrd. светлеть
проболтаться I 165 Г сов. madalk. (teatud aja) ringi lonkima ~ uitama ~ luusima, tolgendama, logelema; он проболтался на улице до вечера ta lonkis õhtuni mööda tänavaid ~ väljas
прогуливать Г несов.
‣ 168a, b vt. прогулять;
‣ 168a кого-что kõnek. jalutama ~ kõndima viima; (aeglasel sammul) kõnnitama ~ talutama ~ käitama, käia ~ kõndida ~ jalutada laskma; прогуливать коня hobust kõnnitama ~ talutama ~ käitama, прогуливать собаку koera jalutama viima, koeraga väljas käima ~ jalutama
‣ 168a, b vt. прогулять;
‣ 168a кого-что kõnek. jalutama ~ kõndima viima; (aeglasel sammul) kõnnitama ~ talutama ~ käitama, käia ~ kõndida ~ jalutada laskma; прогуливать коня hobust kõnnitama ~ talutama ~ käitama, прогуливать собаку koera jalutama viima, koeraga väljas käima ~ jalutama
проморозить 272a Г сов. → несов. промораживать
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
пропасти 364 Г сов. кого-что (teatud aeg v. ajani) karjas käima ~ karja hoidma ~ karjatama; пропасти стадо до глубокой осени (1) karja hilissügiseni väljas pidama, (2) hilissügiseni karjas käima
прохладно
‣ предик. on jahe ~ vilu; на улице прохладно väljas on jahe ~ vilu, ему стало прохладно tal hakkas jahe ~ vilu;
‣ Н ülek. jahedalt, leigelt, ükskõikselt; план встретили прохладно plaan võeti vastu ~ plaanisse suhtuti jahedalt
‣ предик. on jahe ~ vilu; на улице прохладно väljas on jahe ~ vilu, ему стало прохладно tal hakkas jahe ~ vilu;
‣ Н ülek. jahedalt, leigelt, ükskõikselt; план встретили прохладно plaan võeti vastu ~ plaanisse suhtuti jahedalt
разгуляться 254 Г сов. → несов. разгуливаться kõnek.
‣ (без несов.) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
‣ tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
‣ unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
‣ (без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
‣ (без несов.) lõbutsema ~ pummeldama ~ prassima hakkama ~ kukkuma;
‣ tegevusvabadust ~ vaba voli saama; ülek. möllama, mässama, marutsema (loodusnähtuse kohta); фантазия разгулялась mõttelend sai vaba voli ~ piiramatu vabaduse, на улице разгулялась непогода väljas on maru, väljas möllab, ветер разгулялся tuul paisus ~ tugevnes, tõusis marutuul, волны разгулялись lained hakkasid mässama;
‣ unest lahti saama; после кофе он разгулялся kohv tegi ta virgeks;
‣ (без 1 и 2 л.) selginema, selgima, selgeks minema (ilma kohta); погода разгулялась läks selgeks ~ selgines ~ selgis ~ paranes
разношенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г разносить;
‣ прич. → П sissekantud (jalatsid vms.); vormist väljas, lääpas, loppis; разношенная шляпа loppis kaabu ~ kübar
‣ страд. прич. прош. вр. Г разносить;
‣ прич. → П sissekantud (jalatsid vms.); vormist väljas, lääpas, loppis; разношенная шляпа loppis kaabu ~ kübar
распинаться 169 Г несов. за кого-что, перед кем-чем kõnek. halv. ihu ja hingega ~ kõigest väest seisma ~ väljas olema kelle-mille eest
распушить 287a Г сов.
‣ что kohevaks ajama ~ tegema ~ sugema, kohevile ajama; распушить шерсть villa kohevaks näppima, птица распушила перья lind ajas suled puhevile ~ kohevile;
‣ что lahti minema, puhkema; верба распушила почки pajutibud on väljas;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma, kellele sauna andma; vrd. пушить
‣ что kohevaks ajama ~ tegema ~ sugema, kohevile ajama; распушить шерсть villa kohevaks näppima, птица распушила перья lind ajas suled puhevile ~ kohevile;
‣ что lahti minema, puhkema; верба распушила почки pajutibud on väljas;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma, kellele sauna andma; vrd. пушить
растрёпанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г растрепать;
‣ прич. → П (кр. ф. растрёпан, растрёпанна, растрёпанно, растрёпанны) kõnek. sasitud, sassis, sakris, sagrine, kakerjas, tokerjas, räsitud; räbaldunud, katkine, narmendav; растрёпанные волосы sassis ~ sakris juuksed, растрёпанная внешность räsitud välimus, растрёпанная книга kapsaksloetud raamat;
◊ в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
‣ страд. прич. прош. вр. Г растрепать;
‣ прич. → П (кр. ф. растрёпан, растрёпанна, растрёпанно, растрёпанны) kõnek. sasitud, sassis, sakris, sagrine, kakerjas, tokerjas, räsitud; räbaldunud, katkine, narmendav; растрёпанные волосы sassis ~ sakris juuksed, растрёпанная внешность räsitud välimus, растрёпанная книга kapsaksloetud raamat;
◊ в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
ратовать 171a Г несов. за кого-что, против кого-чего liter.
‣ van. sõdima, taplema, vaenuväljal võitlema ~ heitlema;
‣ kelle-mille eest väljas olema ~ võitlema, keda-mida kaitsma; ратовать за правду tõe eest võitlema ~ väljas olema
‣ van. sõdima, taplema, vaenuväljal võitlema ~ heitlema;
‣ kelle-mille eest väljas olema ~ võitlema, keda-mida kaitsma; ратовать за правду tõe eest võitlema ~ väljas olema
ребристый 119 П (кр. ф. ребрист, ребриста, ребристо, ребристы)
‣ nähtaval ~ väljas ribidega ~ roietega ~ küljeluudega ~ küljekontidega, roidekas, ribiline;
‣ tehn. ribi-, ribiline, ribijas; ребристая поверхность ribipind, ребристый радиатор ribiradiaator, ребристое перекрытие ribivahelagi
‣ nähtaval ~ väljas ribidega ~ roietega ~ küljeluudega ~ küljekontidega, roidekas, ribiline;
‣ tehn. ribi-, ribiline, ribijas; ребристая поверхность ribipind, ребристый радиатор ribiradiaator, ребристое перекрытие ribivahelagi
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
сам 153 М (сама, само, сами)
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
светлеть 229b Г несов.
‣ (безл.) koitma, hahetama, valgenema, valge(ma)ks minema; на улице светлеет väljas koidab ~ läheb valgemaks, небо светлеет taevas hahetab ~ hakkab valgenema, светлело koitis;
‣ (без 1 и 2 л.) heleda(ma)ks minema; волосы светлеют juuksed lähevad heledamaks;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. selgemaks ~ rõõmsamaks minema, selginema; взгляд светлеет pilk läheb rõõmsamaks, сознание светлело teadvus selgines, на душе светлело süda läks rõõmsamaks, südamel hakkas kergem, глаза светлели от радости silmad kilgendasid ~ helkisid ~ särasid rõõmust;
‣ helendama, helklema, helkima, heledasti paistma; vrd. посветлеть, просветлеть
‣ (безл.) koitma, hahetama, valgenema, valge(ma)ks minema; на улице светлеет väljas koidab ~ läheb valgemaks, небо светлеет taevas hahetab ~ hakkab valgenema, светлело koitis;
‣ (без 1 и 2 л.) heleda(ma)ks minema; волосы светлеют juuksed lähevad heledamaks;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. selgemaks ~ rõõmsamaks minema, selginema; взгляд светлеет pilk läheb rõõmsamaks, сознание светлело teadvus selgines, на душе светлело süda läks rõõmsamaks, südamel hakkas kergem, глаза светлели от радости silmad kilgendasid ~ helkisid ~ särasid rõõmust;
‣ helendama, helklema, helkima, heledasti paistma; vrd. посветлеть, просветлеть
свой 156a М (своя, своё, свои)
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
себя 162 М (без им. п.) (ise)enese, (ise)enda; как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, он недоволен собой ta pole endaga rahul, рассказывать о себе endast rääkima, испытать на себе iseenda peal ~ omal nahal tunda saama, представьте себе kujutage (endale) ette, kujutlege, держать при себе (1) enda käes hoidma, (2) ülek. enda teada hoidma, недурна собой kena (naine), kenake, päris ilus (naine), дверь открывается от себя ust tuleb lükata, дверь открывается к себе ust tuleb tõmmata, послать подарок от себя enda poolt kingitust saatma, директор у себя direktor on oma kabinetis, про себя endamisi, omaette, mõttes;
◊ быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
◊ быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
сила 51 С ж. неод.
‣ jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
‣ силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
◊ выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
‣ jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
‣ силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
◊ выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
скользко предик. on libe; на улице скользко väljas on libe
сломить 321 Г сов. → несов. сламывать кого-что (maha, katki) murdma (ka ülek.); буря сломила дерево torm murdis puu maha, сломить сопротивление vastupanu murdma, сломить упрямство kangekaelsusest jagu saama, kangekaelsust murdma, неудачи сломили его ebaõnn on ta murdnud, горе сломило его ta on murest murtud;
◊ сломя голову kõnek. tulise ajuga, nii et hing väljas, ülepeakaela; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, kord on niisugune, et vanakurigi murrab oma kaela
◊ сломя голову kõnek. tulise ajuga, nii et hing väljas, ülepeakaela; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, kord on niisugune, et vanakurigi murrab oma kaela
слышимость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kuuldavus; хорошая слышимость hea kuuldavus, вне зоны слышимости kuuldekaugusest väljas
слякотно предик. kõnek. on lobjakane ~ lörtsine ~ porine; на улице слякотно väljas on lörtsine ~ sajab lörtsi
снаружи Н
‣ väljast, väljastpoolt; väljas, väljaspool; мокрый снаружи väljastpoolt märg, запереть дверь снаружи ust väljastpoolt sulgema, внутри было холоднее, чем снаружи sees oli külmem kui väljas;
‣ väliselt, pealt, pealtpoolt, välispidi; это только снаружи так кажется see näib ainult pealt ~ pealtpoolt nii;
‣ в функции предлога с род. п. väljastpoolt; снаружи здания hoone välisküljelt
‣ väljast, väljastpoolt; väljas, väljaspool; мокрый снаружи väljastpoolt märg, запереть дверь снаружи ust väljastpoolt sulgema, внутри было холоднее, чем снаружи sees oli külmem kui väljas;
‣ väliselt, pealt, pealtpoolt, välispidi; это только снаружи так кажется see näib ainult pealt ~ pealtpoolt nii;
‣ в функции предлога с род. п. väljastpoolt; снаружи здания hoone välisküljelt
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
студёно предик. madalk. on pakane ~ käre külm; на дворе студёно väljas on pakane ~ käre külm
теплеть 229b Г несов. sooj(em)aks minema, soojenema (ka ülek.); на улице теплеет väljas läheb soojemaks, теплеет на сердце süda läheb soojaks, глаза теплели silmadesse tuli soojust; vrd. потеплеть
тепло II Н soojalt (ka ülek.); on soe (ka ülek.); одеться тепло soojalt riietuma ~ end riidesse panema, тепло встретить soojalt ~ sõbralikult vastu võtma, на дворе сегодня тепло täna on väljas ~ õues soe, на душе стало тепло süda läks soojaks, südamesse tuli soe tunne, мне тепло mul on soe;
◊ ни тепло, ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole ei sooja ega külma millest
◊ ни тепло, ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole ei sooja ega külma millest
теплынь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. suur soe; leitsak, leitse, lämb; на улице теплынь väljas ~ õues on väga soe
тоже
‣ Н samuti, ka; он тоже уехал ka tema sõitis ära, я тоже приеду ka mina tulen, ma tulen ka;
‣ частица madalk. kah mul, õige mul, vaat kus, kae kus; тоже умник нашёлся kah mul tark väljas
‣ Н samuti, ka; он тоже уехал ka tema sõitis ära, я тоже приеду ka mina tulen, ma tulen ka;
‣ частица madalk. kah mul, õige mul, vaat kus, kae kus; тоже умник нашёлся kah mul tark väljas
торчать 180 Г несов.
‣ ripnema, tolknema; välja ulatuma ~ paistma; püsti ~ turris olema; торчать из воды veest välja paistma ~ ulatuma, из кармана торчала газета taskust paistis ajaleht, из забора торчали гвозди plangust olid naelad väljas, волосы торчат juuksed on püsti ~ turris;
‣ kõnek. tolgendama, töllerdama, koperdama, jalus olema; торчать перед глазами silme all töllerdama, торчать на улице tänaval tolgendama
‣ ripnema, tolknema; välja ulatuma ~ paistma; püsti ~ turris olema; торчать из воды veest välja paistma ~ ulatuma, из кармана торчала газета taskust paistis ajaleht, из забора торчали гвозди plangust olid naelad väljas, волосы торчат juuksed on püsti ~ turris;
‣ kõnek. tolgendama, töllerdama, koperdama, jalus olema; торчать перед глазами silme all töllerdama, торчать на улице tänaval tolgendama
улица 80 С ж. неод.
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
умаяться 259 Г сов. → несов. умаиваться madalk. väga ära väsima, end väga väsitama ~ kurnama ~ piinama; он умаялся tal on võhm väljas, она умаялась детьми lapsed on ta sootuks ära väsitanud ~ ära vaevanud
умыться 347 Г сов. → несов. умываться чем (nägu, silma, käsi) puhtaks pesema, end puhtaks pesema (ka ülek.); умыться холодной водой end külma veega pesema, он быстро умылся ta pesi kiiresti silmad ~ silmnäo puhtaks, лес умылся дождём vihm pesi metsa puhtaks;
◊ умыться ~ умываться кровью madalk. (1) (nii et) veri väljas ~ lendab, verest nõretama, (2) за что verd valama
◊ умыться ~ умываться кровью madalk. (1) (nii et) veri väljas ~ lendab, verest nõretama, (2) за что verd valama
утихнуть 344b Г сов. → несов. утихать vaikse(ma)ks ~ rahuliku(ma)ks ~ tasase(ma)ks jääma, vaibuma, vaikima, vait ~ vakka ~ vaiki jääma, rahunema, raugema, soikuma; голоса утихли hääled jäid vaiksemaks ~ vaibusid, смех утих naer lakkas, деревня утихла külas jäi kõik ~ küla jäi vaikseks, на улице утихло tänav soikus, tänaval ~ väljas jäi vaikseks, ветер утих tuul vaibus ~ rauges, стрельба утихла laskmine jäi järele ~ vaibus, боль утихла valu jäi vähemaks ~ andis järele, больной утих haige rahunes ~ jäi rahulikuks
уходиться 313 Г сов. madalk.
‣ väga ära väsima, võhmal olema; он совсем уходился tal on võhm täiesti väljas;
‣ maha rahunema, taltuma, taltsa(ma)ks muutuma
‣ väga ära väsima, võhmal olema; он совсем уходился tal on võhm täiesti väljas;
‣ maha rahunema, taltuma, taltsa(ma)ks muutuma
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
холодать 165b Г несов.
‣ (безл.) külmemaks ~ jahedamaks minema ~ tõmbuma, jahenema (ilma kohta); на дворе холодает väljas läheb külmaks;
‣ külma tundma; холодать и голодать kõnek. külma ja nälga tundma; vrd. похолодать
‣ (безл.) külmemaks ~ jahedamaks minema ~ tõmbuma, jahenema (ilma kohta); на дворе холодает väljas läheb külmaks;
‣ külma tundma; холодать и голодать kõnek. külma ja nälga tundma; vrd. похолодать
хорошо Н
‣ (сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
‣ в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
‣ в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
‣ Н → С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima
‣ (сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
‣ в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
‣ в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
‣ Н → С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima
чувство 94 С с. неод.
‣ meel, aisting; пять чувств человека inimese viis meelt, органы чувств meeleelundid, чувство вкуса maitsmismeel, maitsmisaisting, чувство зрения nägemismeel, nägemisaisting, чувство слуха kuulmismeel, kuulmisaisting, чувство юмора huumorimeel, эстетическое чувство ilumeel, kunstimeel, esteetiline meel;
‣ (обычно мн. ч.) meelemärkus, teadvus; лишиться чувств meelemärkust ~ teadvust kaotama, minestama, упасть без чувств minestusse langema, прийти в чувство meelemärkusele ~ teadvusele tulema, привести в чувство teadvusele tooma, minestusest üles äratama;
‣ чего tunne, tundmus; чувство холода külmatunne, чувство боли valutunne, valu, чувство одиночества üksindustunne, чувство отвращения vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, antipaatia, чувство меры mõõdutunne, чувство долга kohusetunne, чувство ответственности vastutustunne, чувство такта taktitunne, чувство гордости uhkustunne, uhkus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, первое чувство kõnek. esimene armastus, большое чувство kõnek. suur armastus ~ tunne, скрывать свои чувства oma tundmusi ~ tundeid varjama, воспылать чувством tundelõõmas põlema, tunnetes lõõmama, питать нежные чувства к кому keda armastama, kelle vastu tundeid hellitama, потерять чувство стыда häbitunnet kaotama, говорить с чувством emotsionaalselt rääkima;
‣ tajumine, taju, tundmine, adumine; чувство природы loodustaju, чувство времени (1) ajataju, (2) aja(stu) tundmine, ajastuvaist;
◊ шестое чувство kuues meel; чувство локтя ühistunne, küünarnukitunne, sõbramehe toetus; в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
‣ meel, aisting; пять чувств человека inimese viis meelt, органы чувств meeleelundid, чувство вкуса maitsmismeel, maitsmisaisting, чувство зрения nägemismeel, nägemisaisting, чувство слуха kuulmismeel, kuulmisaisting, чувство юмора huumorimeel, эстетическое чувство ilumeel, kunstimeel, esteetiline meel;
‣ (обычно мн. ч.) meelemärkus, teadvus; лишиться чувств meelemärkust ~ teadvust kaotama, minestama, упасть без чувств minestusse langema, прийти в чувство meelemärkusele ~ teadvusele tulema, привести в чувство teadvusele tooma, minestusest üles äratama;
‣ чего tunne, tundmus; чувство холода külmatunne, чувство боли valutunne, valu, чувство одиночества üksindustunne, чувство отвращения vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, antipaatia, чувство меры mõõdutunne, чувство долга kohusetunne, чувство ответственности vastutustunne, чувство такта taktitunne, чувство гордости uhkustunne, uhkus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, первое чувство kõnek. esimene armastus, большое чувство kõnek. suur armastus ~ tunne, скрывать свои чувства oma tundmusi ~ tundeid varjama, воспылать чувством tundelõõmas põlema, tunnetes lõõmama, питать нежные чувства к кому keda armastama, kelle vastu tundeid hellitama, потерять чувство стыда häbitunnet kaotama, говорить с чувством emotsionaalselt rääkima;
‣ tajumine, taju, tundmine, adumine; чувство природы loodustaju, чувство времени (1) ajataju, (2) aja(stu) tundmine, ajastuvaist;
◊ шестое чувство kuues meel; чувство локтя ühistunne, küünarnukitunne, sõbramehe toetus; в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
шкурный 126 П madalk. ahnitsemis-, ahnitsejalik, omakasupüüdlik; у него шкурные интересы ta on omakasu peal väljas, tal on ainult omakasupüüdlikud huvid
шумно Н
‣ mühisedes, mühades, mürisedes, kohisedes, kohades, kahisedes, sahisedes, pahisedes, sumisedes, mühaga, mürinaga, kohinaga, kohaga, kahinaga, sahinaga, pahinaga, suminaga;
‣ kärarikkalt, mürarikkalt, lärmakalt; on kärarikas ~ mürarikas ~ lärmikas ~ lärmakas; на улице очень шумно tänaval ~ väljas on suur müra;
‣ ülek. kõmuliselt, täis kõmu ~ kumu, sensatsiooniliselt
‣ mühisedes, mühades, mürisedes, kohisedes, kohades, kahisedes, sahisedes, pahisedes, sumisedes, mühaga, mürinaga, kohinaga, kohaga, kahinaga, sahinaga, pahinaga, suminaga;
‣ kärarikkalt, mürarikkalt, lärmakalt; on kärarikas ~ mürarikas ~ lärmikas ~ lärmakas; на улице очень шумно tänaval ~ väljas on suur müra;
‣ ülek. kõmuliselt, täis kõmu ~ kumu, sensatsiooniliselt
эгоистический 129 П egoistlik, isekas, omakasupüüdlik, omakasu peal väljas; эгоистическая натура isekas ~ egoistlik loomus, эгоистический поступок egoistlik ~ omakasupüüdlik tegu
экзо- часть сложных слов ekso-, välis-, väljas-
ясно Н (сравн. ст. яснее)
‣ eredalt, heledalt, heledasti, kirkalt, säravalt, sädelevalt; ясно светит солнце päike särab ~ paistab heledalt;
‣ selgelt, selgesti (ka ülek.); ясно говорить selgelt ~ selgesti rääkima, ясно слышать selgesti kuulma, коротко и ясно lühidalt ja selgelt;
‣ в функции предик. on selge; сегодня ясно täna on väljas selge (ilm), на небе ясно taevas on selge, всё ясно без слов kõik on sõnadetagi selge, совершенно ясно, что ... on täiesti selge, et ...;
‣ в функции частицы kõnek. selge see, kindla peale; пойдёшь со мной? ясно, пойду kas sa tuled minuga kaasa? selge, et tulen, kindla peale tulen;
◊ ясно как (божий) день päev(a)selge, ilmselge
‣ eredalt, heledalt, heledasti, kirkalt, säravalt, sädelevalt; ясно светит солнце päike särab ~ paistab heledalt;
‣ selgelt, selgesti (ka ülek.); ясно говорить selgelt ~ selgesti rääkima, ясно слышать selgesti kuulma, коротко и ясно lühidalt ja selgelt;
‣ в функции предик. on selge; сегодня ясно täna on väljas selge (ilm), на небе ясно taevas on selge, всё ясно без слов kõik on sõnadetagi selge, совершенно ясно, что ... on täiesti selge, et ...;
‣ в функции частицы kõnek. selge see, kindla peale; пойдёшь со мной? ясно, пойду kas sa tuled minuga kaasa? selge, et tulen, kindla peale tulen;
◊ ясно как (божий) день päev(a)selge, ilmselge
