[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 26 artiklit
поползти 363 Г сов.
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
‣ roomama ~ ronima hakkama; kõnek. venima hakkama; поезд пополз в гору rong roomas mäkke, время поползло медленно aeg hakkas venima;
‣ ülek. looklema ~ väänlema (hakkama);
‣ ülek. kõnek. levima ~ kanduma (hakkama); по городу поползли слухи linnas levis kuuldus(i)
потащиться 311 Г сов. kõnek.
‣ järele lohisema (hakkama);
‣ (aeglaselt) minema ~ sõitma ~ venima (hakkama); потащиться черепашьим шагом teosammul venima, потащиться на телеге куда vankriga kuhu logistama
‣ järele lohisema (hakkama);
‣ (aeglaselt) minema ~ sõitma ~ venima (hakkama); потащиться черепашьим шагом teosammul venima, потащиться на телеге куда vankriga kuhu logistama
вытянуться 339* Г сов. → несов. вытягиваться
‣ (välja, ära, pikaks) venima; резинка вытянулась kummipael on välja veninud, озеро вытянулось на несколько километров järv on mitu kilomeetrit pikk, вытянуться цепочкой haneritta ~ riburatta asuma, их лица вытянулись ülek. nende näod venisid pikaks;
‣ kõnek. pikaks kasvama ~ sirguma ~ venima; дети за лето вытянулись lapsed on suvega pikaks kasvanud ~ veninud;
‣ kõnek. end (täies pikkuses) välja sirutama; end sirgeks lööma ~ ajama; он вытянулся в струнку ta ajas enda tikksirgeks, вытянуться на диване sohvale siruli viskama
‣ (välja, ära, pikaks) venima; резинка вытянулась kummipael on välja veninud, озеро вытянулось на несколько километров järv on mitu kilomeetrit pikk, вытянуться цепочкой haneritta ~ riburatta asuma, их лица вытянулись ülek. nende näod venisid pikaks;
‣ kõnek. pikaks kasvama ~ sirguma ~ venima; дети за лето вытянулись lapsed on suvega pikaks kasvanud ~ veninud;
‣ kõnek. end (täies pikkuses) välja sirutama; end sirgeks lööma ~ ajama; он вытянулся в струнку ta ajas enda tikksirgeks, вытянуться на диване sohvale siruli viskama
приползти 363 Г сов. → несов. приползать
‣ к кому-чему juurde roomama; куда roomates kohale jõudma;
‣ куда ülek. kõnek. kohale venima
‣ к кому-чему juurde roomama; куда roomates kohale jõudma;
‣ куда ülek. kõnek. kohale venima
тянуться 339 Г
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
дотянуться 339 Г сов. → несов. дотягиваться до кого-чего
‣ ulatuma, küündima (ka ülek.); ребёнок с трудом дотянулся до игрушки laps ulatas vaevalt mänguasja võtma;
‣ kõnek. kohale venima ~ jõudma; venima milleni (aja kohta)
‣ ulatuma, küündima (ka ülek.); ребёнок с трудом дотянулся до игрушки laps ulatas vaevalt mänguasja võtma;
‣ kõnek. kohale venima ~ jõudma; venima milleni (aja kohta)
ползти 363 Г несов.
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
проползти 363 Г сов. → несов. проползать
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
‣ что, без доп. (teatud aja jooksul, teatud vahemaad maha) roomama (ühes suunas); проползти через дорогу üle tee roomama, проползти двести метров kakssada meetrit (ära) roomama;
‣ во что (roomates) sisse pääsema, sisse ~ läbi roomama; проползти в щель pilust sisse ~ läbi roomama;
‣ kõnek. vaevu ~ aeglaselt ~ teosammul edasi liikuma ~ venima
протянуться 339 Г сов. → несов. протягиваться
‣ (ette v. välja) sirutuma, ulatuma, küündima, küünituma, kulgema; в окно протянулась рука läbi akna sirutati ~ sirutus käsi (sisse), от буксира к пароходу протянулись два троса kaks köit olid tõmmatud puksiirilt laevale;
‣ kõnek. laiuma; ulatuma, pika rivina asetuma; до самых ворот протянулась еловая аллея kuuserivi ~ kuuseallee ulatus ~ kulges väravateni;
‣ на чём kõnek. end siruli viskama; протянуться на диване end diivanile pikali viskama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. venima, kestma; доклад долго не протянется ettekanne ei kesta kaua, сколько ещё протянется эта работа kui kaua seda tööd veel teha tuleb ~ see töö veel aega võtab
‣ (ette v. välja) sirutuma, ulatuma, küündima, küünituma, kulgema; в окно протянулась рука läbi akna sirutati ~ sirutus käsi (sisse), от буксира к пароходу протянулись два троса kaks köit olid tõmmatud puksiirilt laevale;
‣ kõnek. laiuma; ulatuma, pika rivina asetuma; до самых ворот протянулась еловая аллея kuuserivi ~ kuuseallee ulatus ~ kulges väravateni;
‣ на чём kõnek. end siruli viskama; протянуться на диване end diivanile pikali viskama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. venima, kestma; доклад долго не протянется ettekanne ei kesta kaua, сколько ещё протянется эта работа kui kaua seda tööd veel teha tuleb ~ see töö veel aega võtab
влечься 378 Г несов.
‣ van., liter. aeglaselt liikuma, venima; ülek. kõrgst. mööduma; влекутся дни päevad mööduvad;
‣ к кому-чему kelle-mille poole ~ ligi tõmbuma ~ hoiduma; сердце моё влеклось к людям mind tõmbas inimeste poole, mu süda igatses inimesi;
‣ страд. к влечь 1.
‣ van., liter. aeglaselt liikuma, venima; ülek. kõrgst. mööduma; влекутся дни päevad mööduvad;
‣ к кому-чему kelle-mille poole ~ ligi tõmbuma ~ hoiduma; сердце моё влеклось к людям mind tõmbas inimeste poole, mu süda igatses inimesi;
‣ страд. к влечь 1.
волочиться 310 Г несов. kõnek.
‣ lohisema; (liikuda) venima; волочиться по полу mööda põrandat lohisema;
‣ за кем van. (naiste) ümber keerlema, kellele külge lööma
‣ lohisema; (liikuda) venima; волочиться по полу mööda põrandat lohisema;
‣ за кем van. (naiste) ümber keerlema, kellele külge lööma
доползти 363 Г сов. → несов. доползать до чего, без доп. milleni roomama; ülek. kõnek. kohale venima (s. t. aeglaselt liikuma); змея доползла до дерева и скрылась под ним madu roomas puu juurde ja kadus selle alla
проволочиться 311 Г сов.
‣ (mööda maad) järele lohisema;
‣ kõnek. mööda venima;
‣ (буд. вр. также 287) за кем kõnek. van. (teatud aeg naistele v. naisterahvale) järele jooksma, (naisi) taga ajama, kurameerima
‣ (mööda maad) järele lohisema;
‣ kõnek. mööda venima;
‣ (буд. вр. также 287) за кем kõnek. van. (teatud aeg naistele v. naisterahvale) järele jooksma, (naisi) taga ajama, kurameerima
протащиться 311 Г сов. → несов. протаскиваться kõnek.
‣ end vedama ~ lohistama, loivama kuhu;
‣ (без несов.) lohisema; venima; сани протащились ещё пять метров saan lohises veel viis meetrit edasi, мы протащились всю ночь venisime aeglaselt öö läbi
‣ end vedama ~ lohistama, loivama kuhu;
‣ (без несов.) lohisema; venima; сани протащились ещё пять метров saan lohises veel viis meetrit edasi, мы протащились всю ночь venisime aeglaselt öö läbi
рак I 18 С м. од. vähk; речной рак zool. jõevähk (Astacus), раки zool. vähid, koorikloomad (Crustacea), ползти, как рак nagu tigu venima, ползти раком neljakäpakil roomama, красный как рак vähkpunane, punane nagu keedetud vähk;
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek. nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek. teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk. siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek. nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek. teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk. siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
расколотиться 316 Г сов. → несов. расколачиваться
‣ madalk. puruks ~ katki ~ lõhki minema;
‣ (tagumisest) õhemaks minema; liistul suureks venima; сапоги расколотились saapad on liistul suureks veninud
‣ madalk. puruks ~ katki ~ lõhki minema;
‣ (tagumisest) õhemaks minema; liistul suureks venima; сапоги расколотились saapad on liistul suureks veninud
растянуться 339 Г сов. → несов. растягиваться
‣ välja ~ pikaks ~ pikale ~ ära venima (ka ülek.); перчатки растянулись sõrmikud on välja veninud, резинка растянулась kumm on välja veninud, обоз растянулся на километр voor oli kilomeetri pikkuseks veninud, собрание растянулось на два часа koosolek venis kahele tunnile ~ kahe tunni peale;
‣ kõnek. end siruli viskama ~ välja sirutama; täies pikkuses maha ~ pikali kukkuma; растянуться на диване end diivanile siruli viskama, растянуться во весь рост nii pikk kui lai maha kukkuma
‣ välja ~ pikaks ~ pikale ~ ära venima (ka ülek.); перчатки растянулись sõrmikud on välja veninud, резинка растянулась kumm on välja veninud, обоз растянулся на километр voor oli kilomeetri pikkuseks veninud, собрание растянулось на два часа koosolek venis kahele tunnile ~ kahe tunni peale;
‣ kõnek. end siruli viskama ~ välja sirutama; täies pikkuses maha ~ pikali kukkuma; растянуться на диване end diivanile siruli viskama, растянуться во весь рост nii pikk kui lai maha kukkuma
сбрестись 367 Г сов. → несов. сбредаться (без 1 и 2 л.) kõnek. lonkides ~ longerdades ~ vantsides kokku tulema, (pikapeale hulgaliselt) kokku venima ~ loivama
тащиться 310 (действ. прич. наст. вр. тащащийся и тащащийся) Г несов. kõnek.
‣ komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);
‣ lohisema; тащиться по земле mööda maad lohisema;
‣ ringi kolama, kolistama; охота тебе тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna ~ kolistada
‣ komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);
‣ lohisema; тащиться по земле mööda maad lohisema;
‣ ringi kolama, kolistama; охота тебе тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna ~ kolistada
затянуться 339 Г сов. → несов. затягиваться
‣ без доп., во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
‣ kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
‣ во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
‣ чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
‣ kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
‣ (pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
‣ без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
‣ без доп., во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
‣ kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
‣ во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
‣ чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
‣ kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
‣ (pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
‣ без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
потянуться 339 Г сов. → несов. потягиваться
‣ end sirutama, ringutama;
‣ (без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
‣ (без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad
‣ end sirutama, ringutama;
‣ (без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
‣ (без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad
раздаться II 228 (прош. вр. раздался, раздалось и раздалось, раздались и раздались) Г сов. → несов. раздаваться II
‣ kahele poole taanduma, tagasi astuma ~ võtma; толпа раздалась, чтобы дать дорогу rahvahulk taandus teed andmaks kahele poole ~ taandus kahele poole, et teed anda;
‣ laienema, avarduma, laiemaks ~ avaramaks minema; ущелье раздалось mäekuru laienes ~ läks laiemaks;
‣ kõnek. laiemaks ~ välja venima; туфли раздались kingad on välja veninud;
‣ kõnek. laiemaks ~ paksemaks ~ tüsedamaks minema, juurde võtma; парень раздался в плечах noormees on õlakamaks läinud, она сильно раздалась ta on tublisti juurde võtnud ~ priskemaks läinud
‣ kahele poole taanduma, tagasi astuma ~ võtma; толпа раздалась, чтобы дать дорогу rahvahulk taandus teed andmaks kahele poole ~ taandus kahele poole, et teed anda;
‣ laienema, avarduma, laiemaks ~ avaramaks minema; ущелье раздалось mäekuru laienes ~ läks laiemaks;
‣ kõnek. laiemaks ~ välja venima; туфли раздались kingad on välja veninud;
‣ kõnek. laiemaks ~ paksemaks ~ tüsedamaks minema, juurde võtma; парень раздался в плечах noormees on õlakamaks läinud, она сильно раздалась ta on tublisti juurde võtnud ~ priskemaks läinud
черепаха 69 С ж.
‣ од. kilpkonn; zool. болотная черепаха euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis), черепахи kilpkonnalised (Testudines), kilpkonnad, морские черепахи merikilpkonnalised (Chelonoidea), тащиться как черепаха nagu tigu ~ teosammul venima;
‣ неод. (без мн. ч.) kilbised, (kilpkonna) kilbi plaadid; kilpkonnaluu;
‣ неод. (без мн. ч.) kilpkonnaluust ese(med)
‣ од. kilpkonn; zool. болотная черепаха euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis), черепахи kilpkonnalised (Testudines), kilpkonnad, морские черепахи merikilpkonnalised (Chelonoidea), тащиться как черепаха nagu tigu ~ teosammul venima;
‣ неод. (без мн. ч.) kilbised, (kilpkonna) kilbi plaadid; kilpkonnaluu;
‣ неод. (без мн. ч.) kilpkonnaluust ese(med)
