[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 86 artiklit
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
варить 307 Г несов. что
‣ keetma, valmistama; варить варенье moosi keetma, варить мыло seepi keetma, варить обед lõunat tegema ~ valmistama;
‣ pruulima; варить пиво õlut pruulima ~ tegema;
‣ seedima (mao kohta);
‣ kõnek. (kokku) keevitama;
‣ tehn. sulatama; варить сталь terast sulatama;
◊ голова варит у кого kõnek. kelle pea lõikab ~ jagab; vrd. сварить
‣ keetma, valmistama; варить варенье moosi keetma, варить мыло seepi keetma, варить обед lõunat tegema ~ valmistama;
‣ pruulima; варить пиво õlut pruulima ~ tegema;
‣ seedima (mao kohta);
‣ kõnek. (kokku) keevitama;
‣ tehn. sulatama; варить сталь terast sulatama;
◊ голова варит у кого kõnek. kelle pea lõikab ~ jagab; vrd. сварить
выделывать 168а Г несов. → сов. выделать что
‣ töötlema; viimistlema; valmistama; выделывать кожу nahka töötlema, выделывать тонкую проволоку peent traati valmistama;
‣ kõnek. toime panema, tegema; выделывать фокусы ~ номера tükke ~ trikke tegema
‣ töötlema; viimistlema; valmistama; выделывать кожу nahka töötlema, выделывать тонкую проволоку peent traati valmistama;
‣ kõnek. toime panema, tegema; выделывать фокусы ~ номера tükke ~ trikke tegema
выплетать 169a Г несов. → сов. выплести
‣ что, из чего (põimingust) välja harutama; выплетать ленту из косы patsist paela välja harutama;
‣ что punuma, punumise teel valmistama; старик выплетал корзины vanamees punus korve
‣ что, из чего (põimingust) välja harutama; выплетать ленту из косы patsist paela välja harutama;
‣ что punuma, punumise teel valmistama; старик выплетал корзины vanamees punus korve
выполнять 255 Г несов. → сов. выполнить что
‣ täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
‣ tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
‣ täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
‣ tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
вырабатывать 168a Г несов. → сов. выработать
‣ что tootma, valmistama; завод вырабатывает запчасти tehas valmistab tagavaraosi;
‣ что välja töötama, koostama; вырабатывать инструкцию juhendit välja töötama;
‣ täitma; рабочий каждый день вырабатывал 110 процентов нормы tööline täitis iga päev normi 110-protsendiliselt;
‣ что töötlema, viimistlema;
‣ что, в ком, у кого kasvatama, arendama; вырабатывать в себе выдержку endas vastupidavust kasvatama, вырабатывать голос häält koolitama, организм вырабатывает иммунитет organismis tekib immuunsus;
‣ что kõnek. (tööga) välja teenima; он вырабатывает десять рублей в день ta teenib kümme rubla päevas;
‣ что mäend. (ära, tühjaks) kaevandama
‣ что tootma, valmistama; завод вырабатывает запчасти tehas valmistab tagavaraosi;
‣ что välja töötama, koostama; вырабатывать инструкцию juhendit välja töötama;
‣ täitma; рабочий каждый день вырабатывал 110 процентов нормы tööline täitis iga päev normi 110-protsendiliselt;
‣ что töötlema, viimistlema;
‣ что, в ком, у кого kasvatama, arendama; вырабатывать в себе выдержку endas vastupidavust kasvatama, вырабатывать голос häält koolitama, организм вырабатывает иммунитет organismis tekib immuunsus;
‣ что kõnek. (tööga) välja teenima; он вырабатывает десять рублей в день ta teenib kümme rubla päevas;
‣ что mäend. (ära, tühjaks) kaevandama
вытиснить 285*a Г сов. → несов. вытиснять что, на чём sisse pressima; trük. surutrükkima, surutrükitehnikas valmistama
готовить 277 Г несов.
‣ кого-что (ette) valmistama, tegema, välja õpetama; готовить речь kõnet ette valmistama, готовить сюрприз üllatust valmistama, готовить обед lõunat tegema ~ valmistama, она хорошо готовит ta oskab hästi toitu valmistada ~ süüa teha, готовить специалистов eriteadlasi ~ oskustöölisi välja õpetama;
‣ что, кому-чему liter. tõotama, (kaasa) tooma; vrd. сготовить
‣ кого-что (ette) valmistama, tegema, välja õpetama; готовить речь kõnet ette valmistama, готовить сюрприз üllatust valmistama, готовить обед lõunat tegema ~ valmistama, она хорошо готовит ta oskab hästi toitu valmistada ~ süüa teha, готовить специалистов eriteadlasi ~ oskustöölisi välja õpetama;
‣ что, кому-чему liter. tõotama, (kaasa) tooma; vrd. сготовить
готовиться 277 Г несов.
‣ к чему (ette) valmistuma milleks; готовиться к экзаменам eksamiteks valmistuma, готовилась гроза lähenes äike, õhus oli tunda äikest;
‣ valmista(ta)ma
‣ к чему (ette) valmistuma milleks; готовиться к экзаменам eksamiteks valmistuma, готовилась гроза lähenes äike, õhus oli tunda äikest;
‣ valmista(ta)ma
делать 164a Г несов. кого-что, кем-чем, из чего, кому-чему, для кого-чего, каким tegema; sooritama; valmistama; делать всё охотно kõike meelsasti tegema, что он делает? mida ta (ometi) teeb? делать ошибки vigu tegema, делать покупки sisseoste tegema, делать выбор valikut tegema, делать долги võlgu tegema, делать предложение кому kellele abieluettepanekut tegema, делать различие vahet tegema, делать упрёки etteheiteid tegema, делать обход med. visiite tegema, делать кого несчастным keda õnnetuks tegema, делать опыты katseid tegema ~ sooritama, делать поворот pööret tegema ~ sooritama, делать вывод järeldust tegema, järeldama, делать усилие jõudu pingutama, jõupingutusi tegema, делать уроки koolitükke õppima, (kodus) koolitööd tegema, делать бумагу paberit valmistama, делать стулья toole valmistama, делать гимнастику võimlema, делать наблюдения vaatlema, делать обобщения üldistama, делать взнос sisse maksma, делать упор на чём rõhutama mida, делать снимки pildistama, делать ссылку на что viitama millele, делать знаки märku andma, делать сцену stseeni korraldama, делать секретарём sekretäriks võtma ~ määrama, машина делает 100 км в час auto sõidab 100 kilomeetrit tunnis, что (ж, же) делать, нечего делать pole (midagi) parata, что мы ни делали mida me ka iganes ette võtsime;
◊ делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что... tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd. сделать
◊ делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema; делать глазки silma tegema; делать ~ сделать хорошую ~ весёлую мину при плохой игре halva mängu juures head nägu tegema; делать ~ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; делать ~ сделать ставку на кого-что kellele-millele lootma, panust tegema ~ asetama; делать ~ сделать вид ~ лицо , что... tegema näo, et...; от нечего делать igavusest; vrd. сделать
допрыгаться 164 Г сов. до чего, без доп. kõnek. (halva tagajärjeni) hüppama; ülek. endale ebameeldivusi valmistama; ну что, допрыгался? said, mis tahtsid, said nüüd
досаждать 165b Г несов. → сов. досадить I кому, чем pahandama keda, meelepaha ~ pahameelt tegema ~ valmistama kellele; kiusama, tüütama; он мне досаждал своими неуместными вопросами ta pahandas ~ tüütas mind oma kohatute küsimustega
заготовить 278a Г сов. → несов. заготавливать, заготовлять что, для кого-чего (aegsasti) valmistama, valmis tegema ~ panema ~ seadma; varuma; мы заготовили всё необходимое для эксперимента me seadsime ~ panime kõik katseks valmis, заготовить документы dokumente ~ pabereid muretsema ~ valmis panema, заготовить овощи на зиму talveks köögivilja varuma
изготовлять 255 Г несов. → сов. изготовить что
‣ tegema, valmistama, tootma; изготовлять всё своими руками kõike ise ~ oma kätega tegema, изготовлять обед kõnek. lõunat tegema ~ keetma, изготовлять инструмент tööriistu valmistama;
‣ ette valmistama, valmis seadma
‣ tegema, valmistama, tootma; изготовлять всё своими руками kõike ise ~ oma kätega tegema, изготовлять обед kõnek. lõunat tegema ~ keetma, изготовлять инструмент tööriistu valmistama;
‣ ette valmistama, valmis seadma
карбюрировать 171a Г сов. и несов. что tehn. karbureerima (vedelkütusest ja õhust põlevsegu valmistama)
кушанье 113 С с. неод. toit, söök, sööm; готовить кушанье toitu valmistama, стол уставлен кушаньями laud on söökide all lookas
ладить Г несов.
‣ 270b с кем-чем hästi läbi saama, sobima, heal jalal ~ heas vahekorras olema; он ладит со всеми ta saab kõigiga hästi läbi;
‣ 270a что madalk. (töö)korda seadma ~ panema; valmistama, tegema; ладить сани rege ~ saani sõidukorda panema, ладить бочку tünni tegema;
‣ 270a с инф. madalk. kavatsema;
‣ 270a что madalk. üht ja sama korrutama, jorutama
‣ 270b с кем-чем hästi läbi saama, sobima, heal jalal ~ heas vahekorras olema; он ладит со всеми ta saab kõigiga hästi läbi;
‣ 270a что madalk. (töö)korda seadma ~ panema; valmistama, tegema; ладить сани rege ~ saani sõidukorda panema, ладить бочку tünni tegema;
‣ 270a с инф. madalk. kavatsema;
‣ 270a что madalk. üht ja sama korrutama, jorutama
легировать 171a Г сов. и несов. что tehn. legeerima (metallisulamit valmistama, metallile teisi metalle lisama); легировать сталь terast legeerima
мучение 115 С с. неод. piin, kannatus; адские мучения põrgupiin(ad), душевные мучения hingepiin, испытывать ~ терпеть мучения piina tundma, piinlema, kannatama, vaevlema, одно мучение с тобой kõnek. sinuga on igavene häda, причинять мучения piina valmistama
наготовить 278a Г сов. → несов. наготавливать kõnek.
‣ что, чего (mingit hulka) varuma ~ tagavaraks muretsema ~ hankima; наготовить топлива kütust varuma;
‣ что madalk. valmis seadma ~ panema;
‣ что, чего, на кого (palju toitu) valmistama, valmis keetma ~ praadima ~ küpsetama (vm.)
‣ что, чего (mingit hulka) varuma ~ tagavaraks muretsema ~ hankima; наготовить топлива kütust varuma;
‣ что madalk. valmis seadma ~ panema;
‣ что, чего, на кого (palju toitu) valmistama, valmis keetma ~ praadima ~ küpsetama (vm.)
наготовиться 278 Г сов. чего, на кого, обычно с отриц. kõnek. vajalikku hulka tegema ~ valmistama; на вас не наготовишься teile ei jõua küllalt valmis teha
наделать 164a Г сов. что, чего
‣ (suurt hulka) tegema ~ valmistama; наделать игрушек hulgaliselt mänguasju tegema;
‣ ülek. millega hakkama saama, mida tegema; наделать дел kõnek. rumalusi tegema, наделать хлопот palju tüli tegema, что вы наделали! mis te küll teinud olete!
‣ (suurt hulka) tegema ~ valmistama; наделать игрушек hulgaliselt mänguasju tegema;
‣ ülek. millega hakkama saama, mida tegema; наделать дел kõnek. rumalusi tegema, наделать хлопот palju tüli tegema, что вы наделали! mis te küll teinud olete!
надсадить 313a Г сов. → несов. надсаживать что madalk. ära katkestama ~ venitama ~ rebestama; надсадить живот kõhtu ära venitama;
◊ надсадить ~ надсаживать горло häält kähedaks karjuma; надсадить ~ надсаживать душу ~ сердце кого hingepiina valmistama kellele, kelle südant vaevama ~ valutama panema
◊ надсадить ~ надсаживать горло häält kähedaks karjuma; надсадить ~ надсаживать душу ~ сердце кого hingepiina valmistama kellele, kelle südant vaevama ~ valutama panema
нажечь 377 Г сов. → несов. нажигать
‣ что, чего (teatud hulka) ära põletama ~ põletamisega valmistama; нажечь за зиму много дров talve jooksul hulga puid ära põletama, нажечь угля (hulga) sütt miilima ~ miilis põletama;
‣ что tulitama ~ õhkuma ~ hõõguma panema; нажжённое морозом и ветром лицо pakasest ja tuulest tulitav nägu;
‣ что kõnek. tuliseks ~ hõõguvkuumaks ajama;
‣ что sisse põletama; нажечь тавро märki sisse põletama
‣ что, чего (teatud hulka) ära põletama ~ põletamisega valmistama; нажечь за зиму много дров talve jooksul hulga puid ära põletama, нажечь угля (hulga) sütt miilima ~ miilis põletama;
‣ что tulitama ~ õhkuma ~ hõõguma panema; нажжённое морозом и ветром лицо pakasest ja tuulest tulitav nägu;
‣ что kõnek. tuliseks ~ hõõguvkuumaks ajama;
‣ что sisse põletama; нажечь тавро märki sisse põletama
налить 327 (кр. ф. страд. прич. прош. вр. ж. р. налита) Г сов. → несов. наливать
‣ что, чего, чем, во что sisse ~ täis ~ peale ~ maha kallama ~ valama; налить бочку водой tünni vett täis valama ~ veega täitma, налить воды на пол vett maha ajama, налить супу в тарелку suppi taldrikusse tõstma, налитые кровью глаза verd täisvalgunud silmad, он был налит кипящей злобой ta oli püha viha täis, налит силой täies jõus;
‣ küpsema, küpseks saama, valmima (puu- ja teravilja kohta);
‣ что, чего (mingit hulka valmis) valama, valuga ~ valamisega tegema ~ valmistama; налить пушек suurtükke valama
‣ что, чего, чем, во что sisse ~ täis ~ peale ~ maha kallama ~ valama; налить бочку водой tünni vett täis valama ~ veega täitma, налить воды на пол vett maha ajama, налить супу в тарелку suppi taldrikusse tõstma, налитые кровью глаза verd täisvalgunud silmad, он был налит кипящей злобой ta oli püha viha täis, налит силой täies jõus;
‣ küpsema, küpseks saama, valmima (puu- ja teravilja kohta);
‣ что, чего (mingit hulka valmis) valama, valuga ~ valamisega tegema ~ valmistama; налить пушек suurtükke valama
наработать 164a Г сов. → несов. нарабатывать что, чего kõnek.
‣ (mingit hulka) tegema ~ valmistama; наработать деталей (masina)osi valmistama ~ valmis tegema;
‣ (tööga) teenima; наработать денег raha teenima
‣ (mingit hulka) tegema ~ valmistama; наработать деталей (masina)osi valmistama ~ valmis tegema;
‣ (tööga) teenima; наработать денег raha teenima
наслаждать 169a Г несов. → сов. насладить кого-что, чем liter. naudingut valmistama, heameelt tegema; наслаждать чей взор kellele silmarõõmu tegema, наслаждать свой слух музыкой muusikat nautima, muusikaga oma kõrvu hellitama
настоять II 257 (страд. прич. прош. вр. настоянный) Г сов. → несов. настаивать II что, чего, на чём nastoikat ~ tõmmist ~ ekstrakti tegema ~ valmistama; настоять водку на вишне kirsiviina tegema, настоять подорожник teeleheekstrakti tegema
неприятность 90 С ж. неод. pahandus, ebameeldivus; причинять неприятности ebameeldivusi valmistama, pahandust tegema
обкатать 165a Г сов. → несов. обкатывать что
‣ siledaks ~ tasaseks tegema ~ sõitma; (siledaks) rullima; lihvima, ülek. ka ette valmistama, teed siluma; обкатать ледяную гору liumäge siledaks ~ libedaks sõitma, волны обкатали камень lained on kivi siledaks lihvinud;
‣ (mootorit, masinat) sisse töötama ~ sõitma;
‣ в чём kõnek. milles veeretama; обкатать в муке jahus veeretama
‣ siledaks ~ tasaseks tegema ~ sõitma; (siledaks) rullima; lihvima, ülek. ka ette valmistama, teed siluma; обкатать ледяную гору liumäge siledaks ~ libedaks sõitma, волны обкатали камень lained on kivi siledaks lihvinud;
‣ (mootorit, masinat) sisse töötama ~ sõitma;
‣ в чём kõnek. milles veeretama; обкатать в муке jahus veeretama
обстряпать 164a Г сов. → несов. обстряпывать
‣ кого-что kõnek. (kõigile) toitu valmistama;
‣ что ülek. madalk. jutti ~ joonde ajama; обстряпать дельце asja joonde ajama
‣ кого-что kõnek. (kõigile) toitu valmistama;
‣ что ülek. madalk. jutti ~ joonde ajama; обстряпать дельце asja joonde ajama
огорчение 115 С с. неод. kurvastus, meelehärm, meelekibedus, tusk; доставлять огорчение kurvaks tegema, причинить огорчение кому kellele meelehärmi valmistama ~ tegema, пережить много огорчений palju meelekibedust läbi elama ~ tunda saama, чувство огорчения kibedustunne
огорчить 287a Г сов. → несов. огорчать кого-что, чем kurvaks tegema, kurvastama, meelehärmi ~ meelekibedust ~ tuska tegema ~ valmistama; огорчить друга отказом sõbra meelt keeldumisega kurvaks tegema
озаботить 274a Г сов. → несов. озабочивать кого-что muret tegema ~ valmistama kellele, muretsema ~ muret tundma panema keda; вы чем-то озабочены te olete millegipärast mures, miski teeb teile muret
освоить 268 Г сов. → несов. осваивать что
‣ omandama, ära ~ kätte õppima; освоить мастерство meisterlikkust omandama, освоить новые приёмы работы uusi töövõtteid omandama ~ kätte õppima, освоить новые машины uutel masinatel töötama õppima;
‣ üles harima, kasutusele võtma, rakendama; hõlvama; освоить залежные земли jäätmaid üles harima ~ kasutusele võtma, освоить строительную площадку ehitusplatsi ette valmistama, освоить космос kosmost hõlvama;
‣ evitama, omaseks tegema, omaks võtma; освоить производство чего mille tootmist evitama, освоить новую технологию uut tehnoloogiat evitama, освоить заимствование laensõna kohandama ~ omaseks tegema
‣ omandama, ära ~ kätte õppima; освоить мастерство meisterlikkust omandama, освоить новые приёмы работы uusi töövõtteid omandama ~ kätte õppima, освоить новые машины uutel masinatel töötama õppima;
‣ üles harima, kasutusele võtma, rakendama; hõlvama; освоить залежные земли jäätmaid üles harima ~ kasutusele võtma, освоить строительную площадку ehitusplatsi ette valmistama, освоить космос kosmost hõlvama;
‣ evitama, omaseks tegema, omaks võtma; освоить производство чего mille tootmist evitama, освоить новую технологию uut tehnoloogiat evitama, освоить заимствование laensõna kohandama ~ omaseks tegema
подготовить 277 Г сов. → несов. подготавливать, подготовлять кого-что, к чему (ette) valmistama; подготовить землю под посев maad külviks ette valmistama, подготовить почву (1) maad ~ mulda ette valmistama, (2) ülek. pinda sondeerima, подготовить учеников к экзамену õpilasi eksamiks (ette) valmistama, подготовить рабочих töölisi välja õpetama, подготовить к печати trükivalmis seadma
подготовиться 277 Г сов. → несов. подготавливаться, подготовляться к чему end ette valmistama, (ette) valmistuma; подготовиться к экзаменам eksameiks valmistuma, подготовиться к севу külviks valmistuma, подготовиться к борьбе võitlema ~ võitluseks valmistuma
подготовка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) ettevalmistus, ettevalmistamine, (välja)koolitus, (välja)koolitamine, õpe, õppus; (ette)valmistumine; ettevalmist(at)us, koolit(at)us; подготовка к выборам valimiseelne ettevalmistus, valimiste ettevalmistamine, valimisteks valmistumine, подготовка к севу külvi ettevalmistamine, külviks valmistumine, подготовка кадров kaadri ettevalmistus ~ ettevalmistamine, kaadriõpe, работник по подготовке кадров kaadriõppetöötaja, подготовка новых рабочих uute tööliste kutseõpe, вести подготовку ette valmistama, общетрудовая подготовка üldtöine ettevalmistus, üldine tööõpe (koolis), военная подготовка sõjaline ettevalmistus ~ õpetus, боевая и политическая подготовка sõj. lahinguline ja poliitiline ettevalmistus, артиллерийская подготовка sõj. suurtükiväe ettevalmistustuli, подготовка данных info andmevalmendus
понаделать 164a Г сов. что, чего kõnek. (aja jooksul) suurt hulka tegema ~ valmistama; понаделать ошибок в диктанте etteütluses palju vigu tegema, понаделать глупостей palju rumalusi tegema
порадовать 171a Г сов. кого-что, чем rõõmustama keda, rõõmu valmistama ~ tegema kellele; vrd. радовать
потешить 271a Г сов. кого-что, чем kõnek.
‣ (mõnda aega) lõbustama, kelle meelt lahutama;
‣ heameelt tegema, rõõmu valmistama; потешить на старости лет кого kellele vanuigi rõõmu tegema ~ keda lohutama
‣ (mõnda aega) lõbustama, kelle meelt lahutama;
‣ heameelt tegema, rõõmu valmistama; потешить на старости лет кого kellele vanuigi rõõmu tegema ~ keda lohutama
почва 51 С ж. неод.
‣ põll. muld; pinnas, maa(pind); болотная почва soomuld, глинистая почва savimuld, savikas muld, savipinnas, песчаная почва liivmuld, -pinnas, подзолистая почва leetmuld, рыхлая почва kobe muld ~ pinnas, суглинистая почва liivsavimuld, супесчаная почва saviliivmuld, торфяная почва turvasmuld, торфянистая почва turvastunud muld, чернозёмная почва mustmuld, плодородная почва viljakas muld ~ maa;
‣ geol., mäend. lamam; põhi; почва залежи lasundi lamam, почва пласта kihindi lamam, почва жилы soone lamam, почва выработки kaeveõõne põhi;
‣ ülek. alus, pinnas, pind; поставить что на научную почву teaduslikule alusele rajama, социальная почва sotsiaalne pinnas, перевести разговор на нейтральную почву juttu neutraalsele pinnale viima, подготовить почву для переговоров läbirääkimistele pinda ette valmistama, на почве чего mille tagajärjel ~ tõttu, mis põhjusel, на почве недоразумения arusaamatuse tõttu, на нервной почве närvidest tingituna, närvide pinnal ~ baasil;
◊ зондировать почву liter. maad kuulama, pinda sondeerima; терять ~ потерять под ногами почву pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; почва уходит из-под ног у кого kellel jalgealune läheb õõnsaks
‣ põll. muld; pinnas, maa(pind); болотная почва soomuld, глинистая почва savimuld, savikas muld, savipinnas, песчаная почва liivmuld, -pinnas, подзолистая почва leetmuld, рыхлая почва kobe muld ~ pinnas, суглинистая почва liivsavimuld, супесчаная почва saviliivmuld, торфяная почва turvasmuld, торфянистая почва turvastunud muld, чернозёмная почва mustmuld, плодородная почва viljakas muld ~ maa;
‣ geol., mäend. lamam; põhi; почва залежи lasundi lamam, почва пласта kihindi lamam, почва жилы soone lamam, почва выработки kaeveõõne põhi;
‣ ülek. alus, pinnas, pind; поставить что на научную почву teaduslikule alusele rajama, социальная почва sotsiaalne pinnas, перевести разговор на нейтральную почву juttu neutraalsele pinnale viima, подготовить почву для переговоров läbirääkimistele pinda ette valmistama, на почве чего mille tagajärjel ~ tõttu, mis põhjusel, на почве недоразумения arusaamatuse tõttu, на нервной почве närvidest tingituna, närvide pinnal ~ baasil;
◊ зондировать почву liter. maad kuulama, pinda sondeerima; терять ~ потерять под ногами почву pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; почва уходит из-под ног у кого kellel jalgealune läheb õõnsaks
препарировать 171a Г сов. и несов. кого-что
‣ prepareerima, preparaati valmistama ~ tegema;
‣ ülek. ette valmistama; препарировать рукопись для издания käsikirja trükivalmis seadma
‣ prepareerima, preparaati valmistama ~ tegema;
‣ ülek. ette valmistama; препарировать рукопись для издания käsikirja trükivalmis seadma
приготовить 278a Г сов. → несов. приготавливать, приготовлять кого-что, к чему (ette) valmistama, valmis tegema ~ seadma ~ panema; что, чего varuma; приготовить лекарство rohtu ~ ravimit tegema ~ valmistama, приготовить ученика к экзамену õpilast eksamiks ette valmistama, приготовить постель voodit valmis tegema, приготовить обед lõunat valmis tegema, нужно ещё и постирать, и приготовить on tarvis veel pesu ära pesta ja toit valmis teha, приготовить ванну vanni valmis seadma, приготовить лошадей hobuseid valmis panema, приготовить уроки ära õppima, õpitud saama, приготовить слова приветствия tervitussõnu valmis mõtlema, приготовить сюрприз üllatust tegema, приготовить дров на зиму talveks puid varuma
продажа 76 С ж. неод. (без мн. ч.) müümine, müük; розничная продажа, продажа в розницу jaemüük, оптовая продажа, продажа оптом hulgimüük, продажа с аукциона oksjonimüük, oksjonil müümine, продажа в рассрочку järelmaksuga müük, продажа из-под полы kõnek. hõlma alt müümine, быть в продаже müügil olema, поступить в продажу müügile saabuma ~ tulema, делать ~ производить для продажи ~ на продажу müügiks ~ müümiseks ~ müügi jaoks tegema ~ valmistama
произвести 367 Г сов. → несов. производить
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
прокоптить 294 Г сов. → несов. прокапчивать
‣ что, чем nõge ~ tahma täis ajama, suitsuga läbi immutama; прокопчённый котёл nõgine katel;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg) nõge ~ tahma ajama; печка прокоптила до весны ahi ajas kevadeni suitsu sisse;
‣ что (läbi) suitsutama, suitsetama (kõnek.) suitsutamise teel valmistama; прокоптить колбасу vorsti suitsutama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) suitsus hoidma, suitsutama
‣ что, чем nõge ~ tahma täis ajama, suitsuga läbi immutama; прокопчённый котёл nõgine katel;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg) nõge ~ tahma ajama; печка прокоптила до весны ahi ajas kevadeni suitsu sisse;
‣ что (läbi) suitsutama, suitsetama (kõnek.) suitsutamise teel valmistama; прокоптить колбасу vorsti suitsutama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) suitsus hoidma, suitsutama
радовать 171a Г несов. кого-что, чем rõõmustama, rõõmu tegema ~ valmistama; радовать глаз silma rõõmustama, silmarõõmu tegema, сын радует нас своими успехами poeg teeb ~ valmistab meile rõõmu oma edusammudega; vrd. обрадовать, порадовать
радость 90 С ж. неод. rõõm, heameel, meelehea; радость труда töörõõm, радость творчества loomerõõm, радость от встречи kohtumisrõõm, испытывать радость от чего millest rõõmu ~ heameelt tundma, доставлять радость кому чем kellele millega rõõmu ~ heameelt tegema ~ valmistama, делиться с кем своей радостью kellega oma rõõmu jagama, плакать от радости rõõmu pärast ~ suurest rõõmust nutma, с радостью делать что rõõmuga ~ heameelega tegema mida, радость охватила кого keda valdas rõõm, на радость кому kelle rõõmuks, единственная радость ainus rõõm, радости детства lapsepõlverõõmud, на радостях kõnek. suurest rõõmust ~ õnnest, вне себя от радости suurest rõõmust ~ õnnest meeletu ~ segane, радость моя mu silmarõõm ~ südamerõõm
раздосадовать 171a Г сов. кого-что, чем kõnek. pahameelt ~ meelepaha ~ meelehärmi ~ tuska tegema ~ valmistama, tusaseks tegema; неудача раздосадовала всех ebaõnn tegi kõigile tuska
разочаровать 172a Г сов. → несов. разочаровывать кого-что, в ком-чём pettuma panema, pettumust valmistama
распотешить 271a Г сов. кого, чем madalk. lõbustama, palju nalja tegema ~ valmistama, laialt lõbu tegema kellele; распотешить всех своим рассказом oma jutuga teisi lõbustama ~ teistele palju nalja tegema
расход I 1 С м. неод. по чему, на что kulu, kulutus, väljaminek, tarvitus; транспортные расходы veokulud, transpordikulud, эксплуатационные расходы käituskulud, ekspluatatsioonikulud, административно-управленческие расходы halduskulud, почтовые расходы postikulud, непредвиденные расходы ettenägemata kulud, сметный расход maj. eelarveline kulu, расходы производства tootmiskulud, расход сил jõukulu, расход топлива ~ горючего kütusekulu, расход тепла soojuskulu, расходы по хозяйству majapidamiskulud, расходы по сбыту, сбытовые расходы maj. turustuskulud, расходы на содержание ülalpidamiskulud, hoolduskulud, удельный расход erikulu, военные расходы sõjalised kulutused, приход и расход maj. sissetulekud ja väljaminekud, карманные расходы taskuraha, kuluraha, расход воды (1) veekulu, (2) hüdr. vooluhulk, расход воды растениями taimede veekulu ~ veetarvitus, записать в расход maj. kuludesse kandma, ввести в расход кого kõnek. kellele kulutusi valmistama ~ tegema, keda kulutama sundima ~ panema;
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
рафинировать 171a Г сов. и несов. что rafineerima (kõrvalistest lisanditest puhastama; rafinaadi valmistama); рафинировать нефть naftat puhastama, рафинировать сахар rafinaadsuhkrut valmistama
репродуцировать 171a Г сов. и несов. что trük., kunst, fot. reprodutseerima, taastekitama, järele looma, taasesitama, reproduktsioone ~ reprosid valmistama; psühh. (meelespeetut) taastama
рецепт 1 С м. неод.
‣ retsept (arstitäht; valmistamisõpetus; ka ülek.); выписать рецепт retsepti kirjutama, выдаётся только по рецепту врача väljastatakse ainult arstitähega, приготовить лекарство по рецепту retsepti järgi ravimit ~ rohtu valmistama ~ tegema, рецепт супа supiretsept;
‣ kõnek. koostis
‣ retsept (arstitäht; valmistamisõpetus; ka ülek.); выписать рецепт retsepti kirjutama, выдаётся только по рецепту врача väljastatakse ainult arstitähega, приготовить лекарство по рецепту retsepti järgi ravimit ~ rohtu valmistama ~ tegema, рецепт супа supiretsept;
‣ kõnek. koostis
сготовить 278a Г сов. что kõnek. valmistama, valmis tegema; сготовить обед lõunat valmis tegema; vrd. готовить
сделать 164a Г сов. кого-что, из кого-чего, кем-чем, каким tegema, valmistama; talitama, toimima; сделать доклад ettekannet tegema, ettekandega esinema, сделать вывод järeldust tegema, järeldama, сделать замечание märkust tegema, сделать заявление avaldust tegema, avaldusega esinema, сделать выбор valima, valikut tegema, сделать обобщение üldistama, üldistust tegema, сделать оговорку mööndust tegema, möönma, сделать остановку peatust tegema, сделать открытие avastust tegema, сделать ошибку eksima, viga tegema, сделать поворот pööret tegema, сделать покупки sisseoste tegema, сделать визит külastama, visiiti tegema, väisama, сделать подарок kinkima, kingitust tegema, сделать попытку katsetama, katset tegema, сделать сообщение sõnavõtuga esinema, сделать сравнение võrdlema, сделать ссылку viitama, сделать внушение (1) sisendama, (2) suulist märkust tegema, сделать усилие (jõudu) pingutama, ponnistama, сделать уступки järele andma, järeleandmisi tegema, сделать комплимент komplimenti tegema, meelitusi ütlema, сделать шаг вперёд sammu ette astuma, сделать ничью viiki mängima ~ tegema;
◊ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; сделать глазки кому kõnek. kellele silmi tegema; сделать кислую мину kõnek. haput nägu tegema; сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; сделай(те) одолжение ~ милость van. olge nii kena ~ lahke; vrd. делать
◊ сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; сделать глазки кому kõnek. kellele silmi tegema; сделать кислую мину kõnek. haput nägu tegema; сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; сделай(те) одолжение ~ милость van. olge nii kena ~ lahke; vrd. делать
смена 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) vahetumine, vahetus, vaheldumine, vaheldus, (välja)vahetamine, asendamine, asendus; смена часовых tunnimeeste vahetus, смена дня и ночи öö ja päeva vahetumine, смена направления приливо-отливного течения geogr. loodetevahetus, tõusu-mõõna vahetus, смена зубов hambavahetus, hambamurre, смена впечатлений muljete vaheldumine, смена температуры temperatuurivaheldus;
‣ vahetus; ночная смена öine vahetus, öövahetus, дневная смена päevane vahetus, päevavahetus, работать в две смены kahes vahetuses töötama, две смены белья kaks vahetust ~ kaks komplekti (puhast) pesu, готовить себе достойную смену endale väärilist vahetust ette valmistama ~ välja õpetama, на смену кому-чему kelle-mille asemele
‣ (без мн. ч.) vahetumine, vahetus, vaheldumine, vaheldus, (välja)vahetamine, asendamine, asendus; смена часовых tunnimeeste vahetus, смена дня и ночи öö ja päeva vahetumine, смена направления приливо-отливного течения geogr. loodetevahetus, tõusu-mõõna vahetus, смена зубов hambavahetus, hambamurre, смена впечатлений muljete vaheldumine, смена температуры temperatuurivaheldus;
‣ vahetus; ночная смена öine vahetus, öövahetus, дневная смена päevane vahetus, päevavahetus, работать в две смены kahes vahetuses töötama, две смены белья kaks vahetust ~ kaks komplekti (puhast) pesu, готовить себе достойную смену endale väärilist vahetust ette valmistama ~ välja õpetama, на смену кому-чему kelle-mille asemele
создать 227 Г сов. → несов. создавать что looma, rajama, asutama, moodustama; valmistama, tegema; koostama; üles ehitama; esile kutsuma, tekitama; создать условия для работы töötingimusi looma, создать благополучную почву soodsat pinda ~ pinnast looma, создать теорию teooriat looma, создать симфонию sümfooniat looma, создать настроение tuju looma, создать государство riiki rajama, создать партию parteid rajama ~ asutama, создать общество ühingut ~ seltsi asutama, создать комиссию komisjoni moodustama, создать армию sõjaväge asutama ~ formeerima, создать курсы kursusi korraldama ~ organiseerima, создать роман romaani kirjutama, создать план plaani koostama, создать конструкцию (1) tarindit ~ konstruktsiooni välja mõtlema, (2) kujustama, disainima, создать новую жизнь uut elu ehitama, создать обстановку для работы töötingimusi looma, создать впечатление muljet tekitama ~ jätma, создать шум müra tegema ~ tekitama, создать затруднения raskusi tekitama ~ valmistama, создать общественное мнение ühiskondlikku arvamust kujundama, создать авторитет кому autoriteeti võitma ~ saavutama ~ tagama
соорудить 289 Г сов. → несов. сооружать что püstitama, ehitama, rajama; kõnek. humor. tegema, meisterdama, valmistama; korraldama, organiseerima; соорудить здание hoonet püstitama, соорудить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, соорудить мост silda rajama, соорудить яичницу kõnek. munarooga valmistama, соорудить пир kõnek. pidu korraldama ~ püsti ajama ~ püsti panema
состряпать 164a Г сов. что, без доп
‣ kõnek. süüa tegema, sööki valmistama ~ valmis tegema; состряпать обед lõunat valmis tegema, состряпать пирог pirukat valmis küpsetama;
‣ ülek. madalk. halv. kokku klopsima, valmis soperdama, ligadi-logadi tegema; состряпать полку riiulit kokku klopsima, состряпать обвинение süüdistust kokku klopsima, состряпать статью kirjatükki valmis soperdama, состряпать заявление avaldust valmis viskama, состряпать стишок värsikest valmis sehkendama, состряпать свадьбу pulmi kuidagimoodi ära pidama; vrd. стряпать
‣ kõnek. süüa tegema, sööki valmistama ~ valmis tegema; состряпать обед lõunat valmis tegema, состряпать пирог pirukat valmis küpsetama;
‣ ülek. madalk. halv. kokku klopsima, valmis soperdama, ligadi-logadi tegema; состряпать полку riiulit kokku klopsima, состряпать обвинение süüdistust kokku klopsima, состряпать статью kirjatükki valmis soperdama, состряпать заявление avaldust valmis viskama, состряпать стишок värsikest valmis sehkendama, состряпать свадьбу pulmi kuidagimoodi ära pidama; vrd. стряпать
сработать Г сов. → несов. срабатывать
‣ (без несов. ) 164a что madalk. valmistama, valmis tegema;
‣ 164b (без доп.) (heas) töökorras olema, töötama; аппарат хорошо сработал aparaat oli heas töökorras, предохранитель сработал kaitse ~ kaitseseade rakendus
‣ (без несов. ) 164a что madalk. valmistama, valmis tegema;
‣ 164b (без доп.) (heas) töökorras olema, töötama; аппарат хорошо сработал aparaat oli heas töökorras, предохранитель сработал kaitse ~ kaitseseade rakendus
ссучить 311a, 288 Г сов. → несов. ссучивать что kokku keerutama, keerutamisega valmistama, korrutama; ссучить пряжу lõnga korrutama; vrd. сучить
сформовать 172a Г сов. что tehn.
‣ vormima; сформовать вручную käsitsi vormima;
‣ valuvormi valmistama ~ tegema; vrd. формовать
‣ vormima; сформовать вручную käsitsi vormima;
‣ valuvormi valmistama ~ tegema; vrd. формовать
творить II 285a Г несов. что (sisse) segama; творить тесто tainast (sisse) segama ~ üles panema, творить известь lupja kustutama, lubjasegu valmistama; vrd. растворить II
терзать 165a Г несов. кого-что, чем
‣ lõhki ~ puruks ~ katki kiskuma ~ rebima; терзать на части tükkideks rebima (ka ülek.), волк терзает добычу hunt kisub oma saagi lõhki;
‣ ülek. piinama, vaevama, kannatusi valmistama; меня терзает страх hirm piinab mind, терзать душу südant piinama ~ vaevama; vrd. растерзать
‣ lõhki ~ puruks ~ katki kiskuma ~ rebima; терзать на части tükkideks rebima (ka ülek.), волк терзает добычу hunt kisub oma saagi lõhki;
‣ ülek. piinama, vaevama, kannatusi valmistama; меня терзает страх hirm piinab mind, терзать душу südant piinama ~ vaevama; vrd. растерзать
тешить 271a Г несов. кого-что, чем
‣ meelt lahutama, lõbustama, lõbu tegema, head meelt valmistama; rahuldama; тешить гостей kõnek. külalisi lõbustama, külaliste meelt lahutama, тешить взор silmarõõmu valmistama, тешить своё самолюбие enesearmastust rahuldama;
‣ lohutama, rahustama; тешить себя мыслью, что всё наладится lohutama end mõttega, et kõik saab ~ läheb korda, тешить себя надеждой lootust hellitama
‣ meelt lahutama, lõbustama, lõbu tegema, head meelt valmistama; rahuldama; тешить гостей kõnek. külalisi lõbustama, külaliste meelt lahutama, тешить взор silmarõõmu valmistama, тешить своё самолюбие enesearmastust rahuldama;
‣ lohutama, rahustama; тешить себя мыслью, что всё наладится lohutama end mõttega, et kõik saab ~ läheb korda, тешить себя надеждой lootust hellitama
тяготить 296a Г несов.
‣ кого-что (raskusega) rõhuma, koormama, vaevama, segama, koormaks olema (ka ülek.), raskusi valmistama; служба не тяготит его teenistus ei ole talle koormav, нас тяготило его присутствие ta juuresolek rõhus meid ~ oli meile koormav, заботы тяготят mured rõhuvad ~ on koormaks kaelas;
‣ над кем, на ком van. (raskelt) painama, lasuma
‣ кого-что (raskusega) rõhuma, koormama, vaevama, segama, koormaks olema (ka ülek.), raskusi valmistama; служба не тяготит его teenistus ei ole talle koormav, нас тяготило его присутствие ta juuresolek rõhus meid ~ oli meile koormav, заботы тяготят mured rõhuvad ~ on koormaks kaelas;
‣ над кем, на ком van. (raskelt) painama, lasuma
угодить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. угождать
‣ кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema ~ talitama ~ toimima, kellele meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama; угодить его желаниям tema soove täitma ~ rahuldama, на её вкус трудно угодить tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha ~ täita, всем ~ на всех не угодишь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;
‣ (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda ~ trehvata ~ tabada oskama; угодить камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma ~ tabama ~ trehvata ~ põrutada oskama, угодить в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma ~ trehvama ~ sattuda ~ trehvata oskama, угодить в тюрьму vangi ~ kinni kukkuma, пуля угодила ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку угодило mis kätte juhtus ~ pihku puutus;
‣ (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья угодили в отца pojad on isasse läinud;
◊ угодить в самую точку naelapea pihta tabama ~ minema, täkkesse ~ täppi minema, märki ~ kümnesse tabama; угодить пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu ~ märgist mööda laskma
‣ кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema ~ talitama ~ toimima, kellele meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama; угодить его желаниям tema soove täitma ~ rahuldama, на её вкус трудно угодить tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha ~ täita, всем ~ на всех не угодишь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;
‣ (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda ~ trehvata ~ tabada oskama; угодить камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma ~ tabama ~ trehvata ~ põrutada oskama, угодить в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma ~ trehvama ~ sattuda ~ trehvata oskama, угодить в тюрьму vangi ~ kinni kukkuma, пуля угодила ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку угодило mis kätte juhtus ~ pihku puutus;
‣ (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья угодили в отца pojad on isasse läinud;
◊ угодить в самую точку naelapea pihta tabama ~ minema, täkkesse ~ täppi minema, märki ~ kümnesse tabama; угодить пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu ~ märgist mööda laskma
уготовить 278a Г сов. → несов. уготавливать, уготовлять что, для кого, кому valmistama, valmis seadma, tagama, kindlustama; судьба уготовила ему подарок saatusel oli tema jaoks varuks kingitus, saatus tegi talle kingituse, ему уготовили печальную участь tema osaks oli kurb saatus
устроить 268 Г сов. → несов. устраивать
‣ что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; устроить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его устроила selline ~ sellisena on ta kord juba loodud;
‣ что korraldama, organiseerima, korda seadma ~ tegema ~ ajama; устроить свою жизнь oma elu korraldama, устроить дела asju korda ajama, устроить выставку näitust korraldama ~ organiseerima, устроить собрание koosolekut korraldama ~ organiseerima ~ tegema, устроить приём vastuvõttu korraldama, устроить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama ~ põhjustama, устроить скандал kõnek. skandaali tegema, устроить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, устрой мне это дело aja mul see asi korda ~ joonde ~ jutti (kõnek.);
‣ кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не устроит see ei rahulda mind;
‣ кого-что, куда hankima, muretsema; устроить кого на работу kellele töökohta muretsema ~ leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, устроить кого в гостиницу kellele hotellikohta ~ võõrastemajakohta muretsema, устроить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, устроить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima ~ kombineerima;
◊ устроить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema
‣ что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; устроить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его устроила selline ~ sellisena on ta kord juba loodud;
‣ что korraldama, organiseerima, korda seadma ~ tegema ~ ajama; устроить свою жизнь oma elu korraldama, устроить дела asju korda ajama, устроить выставку näitust korraldama ~ organiseerima, устроить собрание koosolekut korraldama ~ organiseerima ~ tegema, устроить приём vastuvõttu korraldama, устроить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama ~ põhjustama, устроить скандал kõnek. skandaali tegema, устроить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, устрой мне это дело aja mul see asi korda ~ joonde ~ jutti (kõnek.);
‣ кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не устроит see ei rahulda mind;
‣ кого-что, куда hankima, muretsema; устроить кого на работу kellele töökohta muretsema ~ leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, устроить кого в гостиницу kellele hotellikohta ~ võõrastemajakohta muretsema, устроить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, устроить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima ~ kombineerima;
◊ устроить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema
утешить 271a Г сов. → несов. утешать кого-что
‣ чем, в чём lohutama, trööstima, troostima; утешить страдающую мать kannatavat ema lohutama ~ trööstima;
‣ чем kõnek. kellele rõõmu ~ meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama
‣ чем, в чём lohutama, trööstima, troostima; утешить страдающую мать kannatavat ema lohutama ~ trööstima;
‣ чем kõnek. kellele rõõmu ~ meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama
утруднить 285a Г сов. → несов. утруднять
‣ что raskendama, raskemaks ~ keerukamaks muutma ~ tegema; утруднить задачу ülesannet raskendama ~ raskemaks tegema ~ keerukamaks muutma;
‣ кого-что kõnek. tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; если вас не утруднит kui see teile tüli ei tee, kui teil ei ole raske
‣ что raskendama, raskemaks ~ keerukamaks muutma ~ tegema; утруднить задачу ülesannet raskendama ~ raskemaks tegema ~ keerukamaks muutma;
‣ кого-что kõnek. tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; если вас не утруднит kui see teile tüli ei tee, kui teil ei ole raske
утруждать 169a Г несов. → сов. утрудить кого-что, чем tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; утруждать кого просьбой keda palvega tülitama, утруждать себя endale tüli tegema, утруждать голову pead vaevama, утруждать своим присутствием oma kohalolekuga teisi häirima ~ tülitama
формовать 171a Г несов. что vormima; valuvormi valmistama; формовать глину savi vormima, формовать кирпич tellist ~ telliskivi tegema, формовать слепок jäljendit tegema; vrd. сформовать
хлопотливо Н toimekalt; agaralt, agarasti, askeldades; хлопотливо готовить обед agarasti lõunat valmistama
чинить II 285a Г несов. что van. toimetama, korraldama; tegema, valmistama; чинить препятствия takistusi tegema, takistama, чинить суд и расправу над кем kellega julmalt arveid õiendama, чинить скандал skandaali tegema ~ korraldama, чинить зверства metsikusi tegema ~ korda saatma ~ toime panema; vrd. учинить
экипирoвать 172a Г сов. и несов.
‣ кого-что varustama, ekipeerima; mehitama; экипирoвать экспедицию ekspeditsiooni varustama;
‣ что raudt. (vagunit, vedurit sõiduks) ette valmistama; экипирoвать вагоны vaguneid ette valmistama;
‣ kõnek. ihu- ja jalavarje muretsema, riideid selga muretsema
‣ кого-что varustama, ekipeerima; mehitama; экипирoвать экспедицию ekspeditsiooni varustama;
‣ что raudt. (vagunit, vedurit sõiduks) ette valmistama; экипирoвать вагоны vaguneid ette valmistama;
‣ kõnek. ihu- ja jalavarje muretsema, riideid selga muretsema
