[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 61 artiklit
беспокоиться 268 Г несов.
‣ о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret ~ rahutust tundma kelle-mille pärast; беспокоиться о детях laste pärast muretsema ~ muret tundma, беспокоиться о здоровье tervise pärast muretsema;
‣ endale tüli tegema; не беспокойтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav
‣ о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret ~ rahutust tundma kelle-mille pärast; беспокоиться о детях laste pärast muretsema ~ muret tundma, беспокоиться о здоровье tervise pärast muretsema;
‣ endale tüli tegema; не беспокойтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav
беспокойство 94 С с. неод.
‣ tüli, tülitamine; простите за беспокойство andestage tülitamast ~ et tülitan, причинять беспокойство кому tüli tegema kellele;
‣ (без мн. ч.) rahutus; им овладело беспокойство teda valdas rahutus, испытывать беспокойство rahutust tundma, вызывать беспокойство rahutuks tegema
‣ tüli, tülitamine; простите за беспокойство andestage tülitamast ~ et tülitan, причинять беспокойство кому tüli tegema kellele;
‣ (без мн. ч.) rahutus; им овладело беспокойство teda valdas rahutus, испытывать беспокойство rahutust tundma, вызывать беспокойство rahutuks tegema
бранч(л)ивый 119 П (кр. ф. бранч(л)ив, бранч(л)ива, бранч(л)иво, бранч(л)ивы) kõnek. tüli noriv, riiakas, tõre; бранч(л)ивая жена riiakas naine, бранч(л)ивый характер riiakas ~ tõre iseloom
доиграться 165 Г сов. до чего, без доп. kõnek. (mingi halva tagajärjeni) mängima ~ jõudma; доигрались до ссоры mängiti, kuni tüli lahti, ну что, доигрались? kas saite nüüd?
доставить 278a Г сов. → несов. доставлять
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
‣ кого-что (kohale) viima, (kätte) toimetama; доставить товар на дом кому kellele kaupa koju viima, доставить самолётом õhuteel ~ lennukiga kohale viima ~ toimetama, доставить посылку в срок saadetist õigeks ajaks kätte toimetama;
‣ что pakkuma, võimaldama, andma, tegema; доставить удовольствие rahuldust pakkuma, доставить много забот ~ хлопот palju tüli tegema, доставить возможность võimaldama, võimalust andma
задираться 169 Г несов. → сов. задраться I
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. üles tõusma ~ kerkima ~ keerduma ~ käärduma; корма судна временами задиралась вверх laeva ahter kerkis aeg-ajalt üles, кора дерева местами задиралась puukoor lipendas ~ narmendas kohati;
‣ (без сов.) kõnek. kellega tüli ~ riidu norima;
‣ страд. к задирать I
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. üles tõusma ~ kerkima ~ keerduma ~ käärduma; корма судна временами задиралась вверх laeva ahter kerkis aeg-ajalt üles, кора дерева местами задиралась puukoor lipendas ~ narmendas kohati;
‣ (без сов.) kõnek. kellega tüli ~ riidu norima;
‣ страд. к задирать I
задиристый 119 П (кр. ф. задирист, задириста, задиристо, задиристы) kõnek.
‣ tüli noriv, riiakas, väljakutsuv; задиристый характер riiakas ~ norija iseloom;
‣ uljas, tormakas, äge, keevaline
‣ tüli noriv, riiakas, väljakutsuv; задиристый характер riiakas ~ norija iseloom;
‣ uljas, tormakas, äge, keevaline
затеять 259a Г сов. → несов. затевать kõnek.
‣ что algatama, alustama; затеять ссору tüli norima ~ alustama ~ algatama, затеять разговор juttu alustama ~ tegema;
‣ что, с инф. kavatsema, ette ~ pähe ~ nõuks võtma; sepitsema; он затеял жениться ta võttis nõuks abielluda, talle tuli pähe naine võtta
‣ что algatama, alustama; затеять ссору tüli norima ~ alustama ~ algatama, затеять разговор juttu alustama ~ tegema;
‣ что, с инф. kavatsema, ette ~ pähe ~ nõuks võtma; sepitsema; он затеял жениться ta võttis nõuks abielluda, talle tuli pähe naine võtta
затруднить 285a Г сов. → несов. затруднять
‣ что raskendama, raskeks tegema, takistama; затруднить дыхание hingamist raskendama, затруднить движение liiklust ~ liikumist takistama;
‣ кого, чем raskesse ~ täbarasse olukorda panema, kimbatusse ajama; tüli tegema; вопрос затруднил гостя küsimus ajas külalise kimbatusse, если вас не затруднит kui see teile tüli ei tee, моя просьба затруднила его tal oli raske (seda) soovi täita, tal oli (selle) soovi täitmisega raskusi
‣ что raskendama, raskeks tegema, takistama; затруднить дыхание hingamist raskendama, затруднить движение liiklust ~ liikumist takistama;
‣ кого, чем raskesse ~ täbarasse olukorda panema, kimbatusse ajama; tüli tegema; вопрос затруднил гостя küsimus ajas külalise kimbatusse, если вас не затруднит kui see teile tüli ei tee, моя просьба затруднила его tal oli raske (seda) soovi täita, tal oli (selle) soovi täitmisega raskusi
искать 199 Г несов.
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
контра II 51 С madalk.
‣ м. и ж. од. kontra, vastane, kontrrevolutsionäär(id);
‣ контры мн. ч. неод. tüli, riid; быть в контрах с кем kellega riius ~ tülis ~ vastamisi olema
‣ м. и ж. од. kontra, vastane, kontrrevolutsionäär(id);
‣ контры мн. ч. неод. tüli, riid; быть в контрах с кем kellega riius ~ tülis ~ vastamisi olema
конфликт 1 С м. неод. konflikt, kokkupõrge, lahkheli, ristriid (-riia), tüli; военный конфликт sõjaline konflikt ~ kokkupõrge, вооружённый конфликт relvakokkupõrge, вступать в конфликт с кем kellega vastamisi ~ tülli minema, уладить конфликт tüli lahendama
конфликтный 126 П konflikt-, konflikti-, kokkupõrke-, lahkheli-, tüli-; конфликтная ситуация konfliktsituatsioon, конфликтное право jur. konfliktiõigus, конфликтное дело tüliküsimus, vaidlusküsimus
мамаев 132 П väljendeis мамаево нашествие humor. Pramburi vägi (kui tuleb hulk tülikaid inimesi); мамаево побоище humor. (1) suur tüli ~ kaklus, (2) tohuvabohu, suur segadus
масса 51 С ж. неод.
‣ mass (inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt; vormitu aine, segu, pulp); атомная масса füüs. aatommass, критическая масса füüs. kriitiline mass, собственная масса füüs. omamass, масса покоя füüs. seisumass, бумажная масса paberit. paberimass, древесная масса paberit. puidumass, воздушные массы meteor. õhumassid, горючая масса топлива kütuse põlevaine, сливаться в одну сплошную массу ühtseks massiks kokku sulama, основная масса peahulk, põhimass, основная масса населения rahvastiku enamik ~ põhiosa;
‣ kõnek. hulk, palju; масса дел palju tegemist, масса народу hulk ~ palju rahvast, доставить массу хлопот palju tüli tegema, у нас масса времени meil on aega laialt;
‣ массы мн. ч. rahvas, rahvahulgad; народные массы rahvahulgad, rahvas, связь с массами side rahvahulkadega, оторваться от масс rahvast eralduma ~ irduma
‣ mass (inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt; vormitu aine, segu, pulp); атомная масса füüs. aatommass, критическая масса füüs. kriitiline mass, собственная масса füüs. omamass, масса покоя füüs. seisumass, бумажная масса paberit. paberimass, древесная масса paberit. puidumass, воздушные массы meteor. õhumassid, горючая масса топлива kütuse põlevaine, сливаться в одну сплошную массу ühtseks massiks kokku sulama, основная масса peahulk, põhimass, основная масса населения rahvastiku enamik ~ põhiosa;
‣ kõnek. hulk, palju; масса дел palju tegemist, масса народу hulk ~ palju rahvast, доставить массу хлопот palju tüli tegema, у нас масса времени meil on aega laialt;
‣ массы мн. ч. rahvas, rahvahulgad; народные массы rahvahulgad, rahvas, связь с массами side rahvahulkadega, оторваться от масс rahvast eralduma ~ irduma
наделать 164a Г сов. что, чего
‣ (suurt hulka) tegema ~ valmistama; наделать игрушек hulgaliselt mänguasju tegema;
‣ ülek. millega hakkama saama, mida tegema; наделать дел kõnek. rumalusi tegema, наделать хлопот palju tüli tegema, что вы наделали! mis te küll teinud olete!
‣ (suurt hulka) tegema ~ valmistama; наделать игрушек hulgaliselt mänguasju tegema;
‣ ülek. millega hakkama saama, mida tegema; наделать дел kõnek. rumalusi tegema, наделать хлопот palju tüli tegema, что вы наделали! mis te küll teinud olete!
начаться 222 (прош. вр. начался, началась, началось, начались) Г сов. → несов. начинаться чем, с чего, без доп. algama, algust saama, (peale) hakkama; концерт начался в семь часов kontsert algas kell seitse, ссора началась с пустяков tüli hakkas ~ tõusis tühjast-tähjast, началась война algas ~ puhkes sõda
неполадки 72 С мн. ч. неод. (ед. ч. неполадка ж.) kõnek.
‣ viga, rike, häire, viperus; неполадки в машине autorike, -viga, masinarike, -rikked;
‣ lahkheli, tüli, pahandus; у нас в семье неполадки meie peres on lahkhelid
‣ viga, rike, häire, viperus; неполадки в машине autorike, -viga, masinarike, -rikked;
‣ lahkheli, tüli, pahandus; у нас в семье неполадки meie peres on lahkhelid
несогласие 115 С с. неод.
‣ lahkarvamus, lahkuminek (arvamustes), lahknemine, lahknevus; geol. põiksus, diskordantsus; несогласие в убеждениях veendumuste lahkuminek ~ lahknevus, подтвердить своё несогласие oma eriarvamust kinnitama, угловое несогласие geol. nurkpõiksus;
‣ lahkheli, tüli;
‣ mittenõustumine, keeldumine; в знак несогласия keeldumise märgiks
‣ lahkarvamus, lahkuminek (arvamustes), lahknemine, lahknevus; geol. põiksus, diskordantsus; несогласие в убеждениях veendumuste lahkuminek ~ lahknevus, подтвердить своё несогласие oma eriarvamust kinnitama, угловое несогласие geol. nurkpõiksus;
‣ lahkheli, tüli;
‣ mittenõustumine, keeldumine; в знак несогласия keeldumise märgiks
неудобство 94 С с. неод.
‣ ebamugavus; мириться с неудобствами ebamugavustega leppima, доставить массу неудобств кому kellele palju tüli tegema;
‣ (без мн. ч.) piinlikkus, kohmetus; чувствовать неудобство от мысли о чём millise mõtte juures piinlikkust ~ kohmetust tundma
‣ ebamugavus; мириться с неудобствами ebamugavustega leppima, доставить массу неудобств кому kellele palju tüli tegema;
‣ (без мн. ч.) piinlikkus, kohmetus; чувствовать неудобство от мысли о чём millise mõtte juures piinlikkust ~ kohmetust tundma
неурядица 80 С ж. неод. kõnek.
‣ (без мн. ч.) korralagedus, korratus, segadus; в доме полная неурядица majas on täielik korralagedus, majas on kõik pilla-palla;
‣ (обычно мн. ч.) lahkheli, riid, tüli; семейные неурядицы perekonnatüli(d)
‣ (без мн. ч.) korralagedus, korratus, segadus; в доме полная неурядица majas on täielik korralagedus, majas on kõik pilla-palla;
‣ (обычно мн. ч.) lahkheli, riid, tüli; семейные неурядицы perekonnatüli(d)
обременять 255 Г несов. → сов. обременить кого-что, чем liter. (üle) koormama, ülek. ka koormaks ~ tüliks olema, tüli tegema, tüütama; обременять память mälu koormama, обременять просьбами кого palumisega ~ palvetega ~ ülesannetega üle koormama keda, обременять наставлениями moraalilugemisega ~ soovitustega tüütama
отяготить 296a Г сов. → несов. отягощать кого-что, чем liter. raskeks tegema, koormama, ülek. ka kellele koormaks olema; отяготить руки покупками van. käsi ostudega koormama, отяготить память mälu koormama, я боюсь вас отяготить ma ei taha teid tülitada ~ teile tüli teha
перебранка 72 С ж. неод. kõnek. sõnavahetus, riid, tüli, sõimlus, riidlemine; вступить в перебранку sõnavahetusse astuma
передряга 69 С ж. неод. kõnek.
‣ vintsutus, räbal olukord, sekeldus; попасть в передрягу kitsikusse ~ täbarusse sattuma;
‣ pahandus, tüli, riid; семейные передряги perekonnatülid
‣ vintsutus, räbal olukord, sekeldus; попасть в передрягу kitsikusse ~ täbarusse sattuma;
‣ pahandus, tüli, riid; семейные передряги perekonnatülid
перепалка 72 С ж. неод. kõnek.
‣ tulevahetus;
‣ ülek. (häälekas) vaidlus; tüli; вступать в перепалку vaidlusse astuma, vaidlema hakkama, словесная перепалка äge sõnavahetus
‣ tulevahetus;
‣ ülek. (häälekas) vaidlus; tüli; вступать в перепалку vaidlusse astuma, vaidlema hakkama, словесная перепалка äge sõnavahetus
переругивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. sõimlemine, sõimlus, sõim, riidlemine, riid, tülitsemine, tüli
повод I 1 С м. неод. aje, ajend, tõuge, tõugend, sund, motiiv, impulss; ettekääne; послужить поводом ajendiks olema, повод для ссоры tüli põhjus, без всякого повода ilma igasuguse põhjuseta, дать повод кому что делать kellele põhjust ~ alust andma mida teha, разговор по поводу новой книги kõnelus uue raamatu üle, беспокоить по всякому ~ любому поводу igal võimalikul ~ tühisemalgi ~ ükskõik mis põhjusel tülitama, придираться по любому поводу igast pisiasjast kinni hakkama
подстрекать 169a Г несов. → сов. подстрекнуть кого-что, к чему üles ässitama ~ kihutama, õssitama, kihutustööd tegema; подстрекать к ссоре tüli õhutama, подстрекать любопытство uudishimu üles kruvima, подстрекать честолюбие auahnust proovile panema
потушить I 311a Г сов. что kustutama, ülek. ka summutama, maha suruma; потушить пожар tulekahju kustutama, потушить свечку küünalt kustutama, потушить гнев viha maha suruma, потушить свет tuld surnuks tegema, потушить ссору tüli lõpetama ~ summutama
причинить 285a Г сов. → несов. причинять что, кому-чему tegema, tekitama, põhjustama; причинить боль valu tegema, причинить горе muret tegema ~ tooma, причинить огорчение kurvastama, kurba meelt tegema, причинить беспокойство tülitama, tüli tegema, причинить вред kahju tekitama, kahjustama, причинить убытки (materiaalset) kahju tekitama, причинить обиду solvama
произойти 374 (действ. прич. прош. вр. происшедший и произошедший) Г сов. → несов. происходить (без 1 и 2 л.)
‣ toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь произошло? mis siin juhtus? произошло несчастье juhtus õnnetus, пожар произошёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, произошла ссора tekkis tüli ~ riid, произошло недоразумение tekkis arusaamatus;
‣ от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него произошло большое потомство tal on palju järglasi
‣ toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь произошло? mis siin juhtus? произошло несчастье juhtus õnnetus, пожар произошёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, произошла ссора tekkis tüli ~ riid, произошло недоразумение tekkis arusaamatus;
‣ от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него произошло большое потомство tal on palju järglasi
развязаться 198 Г сов. → несов. развязываться
‣ (seosest, sõlmest) lahti minema ~ tulema ~ hargnema ~ harunema; vallanduma, valla pääsema (ka ülek.); мешок развязался kotisuu läks lahti, узел развязался sõlm läks lahti;
‣ lahenema; конфликт развязался мирно kokkupõrge ~ tüli lahenes rahulikult;
‣ с кем-чем kõnek. ülek. lahti saama, pääsema, vabanema; vabu käsi ~ vaba voli saama; развязаться с долгами võlgadest lahti saama ~ vabanema;
‣ madalk. ülek. end lõdvaks ~ lõnksu laskma;
◊ язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti
‣ (seosest, sõlmest) lahti minema ~ tulema ~ hargnema ~ harunema; vallanduma, valla pääsema (ka ülek.); мешок развязался kotisuu läks lahti, узел развязался sõlm läks lahti;
‣ lahenema; конфликт развязался мирно kokkupõrge ~ tüli lahenes rahulikult;
‣ с кем-чем kõnek. ülek. lahti saama, pääsema, vabanema; vabu käsi ~ vaba voli saama; развязаться с долгами võlgadest lahti saama ~ vabanema;
‣ madalk. ülek. end lõdvaks ~ lõnksu laskma;
◊ язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti
раздор 1 С м. неод. tüli, riid; семейные раздоры perekonnatüli(d), жить в раздоре riius elama, сеять раздор tüli külvama ~ tekitama;
◊ яблоко раздора tüliõun
◊ яблоко раздора tüliõun
раздуть 346 Г сов. → несов. раздувать что
‣ laiali puhuma; раздуть пепел tuhka laiali puhuma, раздуть ноздри (nina)sõõrmeid laiali ajama, ветер раздул тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ lõkkele puhuma (ka ülek.), hõõgvele puhuma; ülek. õhutama; раздуть огонь tuld lõkkele puhuma, раздуть вражду vihavaenu õhutama;
‣ täis puhuma; раздуть воздушный шарик õhupalli täis puhuma;
‣ безл. kõnek. üles paistetama ~ tursuma, punduma; щёку раздуло põsk läks paistesse ~ paistetas üles, живот раздуло kõht on pundunud;
‣ ülek. kõnek. üles ~ suureks puhuma, (ülemäära) suureks paisutama ~ ajama; раздуть ссору tüli suureks puhuma, раздуть штаты koosseisu(sid) suureks paisutama;
◊ раздуть ~ раздувать кадило madalk. (1) mida üles puhuma, millest suurt numbrit tegema, tolmu üles keerutama, (2) mida suure hooga käima panema, õiget hoogu sisse saama millele
‣ laiali puhuma; раздуть пепел tuhka laiali puhuma, раздуть ноздри (nina)sõõrmeid laiali ajama, ветер раздул тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ lõkkele puhuma (ka ülek.), hõõgvele puhuma; ülek. õhutama; раздуть огонь tuld lõkkele puhuma, раздуть вражду vihavaenu õhutama;
‣ täis puhuma; раздуть воздушный шарик õhupalli täis puhuma;
‣ безл. kõnek. üles paistetama ~ tursuma, punduma; щёку раздуло põsk läks paistesse ~ paistetas üles, живот раздуло kõht on pundunud;
‣ ülek. kõnek. üles ~ suureks puhuma, (ülemäära) suureks paisutama ~ ajama; раздуть ссору tüli suureks puhuma, раздуть штаты koosseisu(sid) suureks paisutama;
◊ раздуть ~ раздувать кадило madalk. (1) mida üles puhuma, millest suurt numbrit tegema, tolmu üles keerutama, (2) mida suure hooga käima panema, õiget hoogu sisse saama millele
рознь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ vaen, tüli, lahkheli; viha; взаимная рознь vastastikune vaen ~ vihkamine, национальная рознь rahvastevaheline ~ rahvustevaheline vaen, сеять рознь vaenu külvama, рознь между кем ~ с кем tüli ~ vaen kelle vahel;
‣ в функции предик. кто кому, что чему kõnek. vahe on vahel; человек человеку рознь inimese ja inimese vahel on vahe, работа работе рознь töö ja töö vahel on vahe
‣ vaen, tüli, lahkheli; viha; взаимная рознь vastastikune vaen ~ vihkamine, национальная рознь rahvastevaheline ~ rahvustevaheline vaen, сеять рознь vaenu külvama, рознь между кем ~ с кем tüli ~ vaen kelle vahel;
‣ в функции предик. кто кому, что чему kõnek. vahe on vahel; человек человеку рознь inimese ja inimese vahel on vahe, работа работе рознь töö ja töö vahel on vahe
сварливо Н riiakalt, riiuhimuliselt, tülinorivalt, riidukiskuvalt, tüli norides, riidu kiskudes
составить 278a Г сов. → несов. составлять что
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
ссора 51 С ж. неод. riid, tüli, tülitsus, tülitsemine; быть в ссоре tülis ~ pahuksis olema, затеять ссору tüli norima ~ otsima
стеснение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kokkusurumine, kokkupressimine; takistamine;
‣ (обычно мн. ч.) кого, в чём ülek. kitsendus, kitsendamine, piiramine; стеснение кого в правах kelle õiguste piiramine ~ kitsendamine, это не будет для них большим стеснением see ei ole neile suur tüli ~ ei tee neile suurt tüli;
‣ (без мн. ч.) pitsitus, pigistus, surumine, ängistus, äng, ahistus, kitsustunne; стеснение дыхания hingamisahistus, ощущать стеснение в горле kurgus pitsitust tundma;
‣ häbenemine, kohmetus, piinlikkus; испытывать стеснение piinlikkust ~ kohmetust tundma, без стеснения häbenemata ~ piinlikkust tundmata
‣ (без мн. ч.) kokkusurumine, kokkupressimine; takistamine;
‣ (обычно мн. ч.) кого, в чём ülek. kitsendus, kitsendamine, piiramine; стеснение кого в правах kelle õiguste piiramine ~ kitsendamine, это не будет для них большим стеснением see ei ole neile suur tüli ~ ei tee neile suurt tüli;
‣ (без мн. ч.) pitsitus, pigistus, surumine, ängistus, äng, ahistus, kitsustunne; стеснение дыхания hingamisahistus, ощущать стеснение в горле kurgus pitsitust tundma;
‣ häbenemine, kohmetus, piinlikkus; испытывать стеснение piinlikkust ~ kohmetust tundma, без стеснения häbenemata ~ piinlikkust tundmata
стрелять 255 Г несов.
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
стычка 73 С ж. неод. с кем-чем, между кем-чем kokkupõrge, kaklus, tüli, riid; он был ранен в стычке с противником ta sai haavata kokkupõrkes ~ lahingus vaenlasega, между ними происходили постоянные стычки nad olid alatasa tülis ~ riius, nad ragistasid alailma
сцена 51 С ж. неод.
‣ (teatri)lava; вращающаяся сцена pöördlava, сцена для репетиции proovilava, оперная сцена ooperilava, работник сцены lavatöötaja, teatritöötaja, мастера сцены lavakunstimeistrid, полвека на сцене pool sajandit laval ~ teatris ~ lavategevust, идти на сцене laval olema, teatris mängima ~ minema ~ mängitama (etenduse kohta), поступать на сцену lavale minema, teatris mängima hakkama (inimese kohta), играть на сцене laval esinema, teatris mängima;
‣ stseen (episood, sündmus; sõnavahetus, tüli; teater etteaste); сцена прощания из романа «Воскресение» lahkumisstseen romaanist «Ülestõusmine», эта сцена запомнилась ему надолго see sündmus ~ episood on talle kauaks meelde jäänud, финальная сцена lõpustseen, массовая сцена massistseen, немая сцена tummstseen, семейная сцена perekonnatüli, уличная сцена tänavatüli, tänavakaklus, сцена ревности armukadedustseen, kiivustüli, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseene tegema;
‣ ülek. areen (tegevus- v. võitlusväli); выступить на сцену истории ajalooareenile astuma;
‣ skeene, skenee (antiikteatri lavataust);
◊ сойти ~ сходить со сцены (1) lavalt ~ lavalaudadelt lahkuma, (2) areenilt lahkuma, (3) mängukavast välja langema ~ maha võetama; эта опера не сходит со сцены see ooper on ~ püsib ikka veel mängukavas
‣ (teatri)lava; вращающаяся сцена pöördlava, сцена для репетиции proovilava, оперная сцена ooperilava, работник сцены lavatöötaja, teatritöötaja, мастера сцены lavakunstimeistrid, полвека на сцене pool sajandit laval ~ teatris ~ lavategevust, идти на сцене laval olema, teatris mängima ~ minema ~ mängitama (etenduse kohta), поступать на сцену lavale minema, teatris mängima hakkama (inimese kohta), играть на сцене laval esinema, teatris mängima;
‣ stseen (episood, sündmus; sõnavahetus, tüli; teater etteaste); сцена прощания из романа «Воскресение» lahkumisstseen romaanist «Ülestõusmine», эта сцена запомнилась ему надолго see sündmus ~ episood on talle kauaks meelde jäänud, финальная сцена lõpustseen, массовая сцена massistseen, немая сцена tummstseen, семейная сцена perekonnatüli, уличная сцена tänavatüli, tänavakaklus, сцена ревности armukadedustseen, kiivustüli, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseene tegema;
‣ ülek. areen (tegevus- v. võitlusväli); выступить на сцену истории ajalooareenile astuma;
‣ skeene, skenee (antiikteatri lavataust);
◊ сойти ~ сходить со сцены (1) lavalt ~ lavalaudadelt lahkuma, (2) areenilt lahkuma, (3) mängukavast välja langema ~ maha võetama; эта опера не сходит со сцены see ooper on ~ püsib ikka veel mängukavas
уладить 270a Г сов. → несов. улаживать что
‣ (ära) korraldama, korda ~ joonde ~ jutti ajama, (kokkuleppega) lahendama, klapitama; уладить дело asja korda ~ joonde ajama, уладить недоразумение arusaamatust lahendama, уладить спор tüli ~ vaidlust lahendama, между нами всё улажено meie vahel on kõik korras ~ joones ~ ära klaaritud;
‣ madalk. korda tegema, parandama, (üles) putitama, kõbima
‣ (ära) korraldama, korda ~ joonde ~ jutti ajama, (kokkuleppega) lahendama, klapitama; уладить дело asja korda ~ joonde ajama, уладить недоразумение arusaamatust lahendama, уладить спор tüli ~ vaidlust lahendama, между нами всё улажено meie vahel on kõik korras ~ joones ~ ära klaaritud;
‣ madalk. korda tegema, parandama, (üles) putitama, kõbima
улаживание 115 С с. неод. (без мн. ч.) korraldamine, kordaajamine, kordaseadmine, joondeajamine, joondeseadmine, lahendamine, lahendus, klapitamine; улаживание дел asjade korraldamine ~ joondeajamine, улаживание спора tüli ~ vaidluse lahendamine
усобица 80 С ж. неод. van. (omavaheline) tüli, riid, vaen, lahkheli; kodusõda; княжеские усобицы vürstidevahelised tülid
утруднить 285a Г сов. → несов. утруднять
‣ что raskendama, raskemaks ~ keerukamaks muutma ~ tegema; утруднить задачу ülesannet raskendama ~ raskemaks tegema ~ keerukamaks muutma;
‣ кого-что kõnek. tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; если вас не утруднит kui see teile tüli ei tee, kui teil ei ole raske
‣ что raskendama, raskemaks ~ keerukamaks muutma ~ tegema; утруднить задачу ülesannet raskendama ~ raskemaks tegema ~ keerukamaks muutma;
‣ кого-что kõnek. tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; если вас не утруднит kui see teile tüli ei tee, kui teil ei ole raske
утруждать 169a Г несов. → сов. утрудить кого-что, чем tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; утруждать кого просьбой keda palvega tülitama, утруждать себя endale tüli tegema, утруждать голову pead vaevama, утруждать своим присутствием oma kohalolekuga teisi häirima ~ tülitama
утруждаться 169 Г несов. → сов. утрудиться
‣ van. kõnek. ära väsima, endale liiga tegema;
‣ endale tüli tegema; не утруждайтесь ärge tehke endale ~ enesele tüli ~ nähke vaeva;
‣ (без сов.) страд. к утруждать
‣ van. kõnek. ära väsima, endale liiga tegema;
‣ endale tüli tegema; не утруждайтесь ärge tehke endale ~ enesele tüli ~ nähke vaeva;
‣ (без сов.) страд. к утруждать
хлопоты 51 (род. п. хлопот) С неод. (без ед. ч.)
‣ askeldamine, askeldus, askel, rahmeldus, toimetamine; хлопоты по хозяйству majapidamistöö(d), majapidamismure(d), домашние хлопоты kodutööd, kodutoimetused, kodused tööd ~ toimetused, kodune askeldamine ~ talitamine ~ askel, быть ~ находиться в хлопотах askeldama, millega tegevuses olema;
‣ asjaajamine, asjatoimetus, asjaõiendus, asjatalitus, taotlemine; хлопоты по какому делу millise asja ajamine;
‣ muretsemine, muretsus, mure, hool, vaevanägemine kelle eest ~ pärast; наделать хлопот кому kellele tüli tegema, хлопот не оберёшься с кем-чем kellega-millega on sekeldust ~ tüli kui palju;
◊ хлопот полон рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis
‣ askeldamine, askeldus, askel, rahmeldus, toimetamine; хлопоты по хозяйству majapidamistöö(d), majapidamismure(d), домашние хлопоты kodutööd, kodutoimetused, kodused tööd ~ toimetused, kodune askeldamine ~ talitamine ~ askel, быть ~ находиться в хлопотах askeldama, millega tegevuses olema;
‣ asjaajamine, asjatoimetus, asjaõiendus, asjatalitus, taotlemine; хлопоты по какому делу millise asja ajamine;
‣ muretsemine, muretsus, mure, hool, vaevanägemine kelle eest ~ pärast; наделать хлопот кому kellele tüli tegema, хлопот не оберёшься с кем-чем kellega-millega on sekeldust ~ tüli kui palju;
◊ хлопот полон рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis
худой II 120 П (кр. ф. худ, худа, худо, худы; сравн. ст. хуже и худее, превосх. ст. худший 124) kõnek.
‣ (сравн. ст. хуже) kehv, vilets, halb, paha; худой сон halb uni ~ unenägu, худая примета halb enne ~ märk, худая слава halb kuulsus, не говоря худого слова paha sõna ütlemata;
‣ (сравн. ст. худее) kulunud, katkine, auklik; худые рукавицы katkised kindad;
‣ П → С худое с. неод. halb; делать худое halba tegema;
◊ на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; худой мир лучше доброй ссоры vanas. parem lahja rahu kui rammus tüli
‣ (сравн. ст. хуже) kehv, vilets, halb, paha; худой сон halb uni ~ unenägu, худая примета halb enne ~ märk, худая слава halb kuulsus, не говоря худого слова paha sõna ütlemata;
‣ (сравн. ст. худее) kulunud, katkine, auklik; худые рукавицы katkised kindad;
‣ П → С худое с. неод. halb; делать худое halba tegema;
◊ на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; худой мир лучше доброй ссоры vanas. parem lahja rahu kui rammus tüli
шуметь 236 Г несов.
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
