[VES] Vene-eesti sõnaraamat

быть 350 Г несов.
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать

взор 1 С м. неод. pilk, vaade; окинуть взором pilguga haarama, она приковала (к себе) взоры всех окружающих ta tõmbas kõigi kohalolijate pilgud endale, измерить взором pilguga mõõtma, потупить взор silmi maha lööma, перед нашим взором meie silme ees, взоры всей России были прикованы к этим событиям need sündmused köitsid kogu Venemaa tähelepanu

внимание 115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ tulipunktis olema, обращать внимание на что millele tähelepanu pöörama ~ juhtima, обращать на себя внимание tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте внимания! ärge pange tähele! не обращая внимания на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama, оказывать внимание кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать вниманием кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать внимание на чём tähelepanu millele keskendama, заострить внимание на чём tähelepanu juhtima ~ suunama ~ koondama ~ keskendama millele, привлекать внимание tähelepanu äratama, приковывать внимание tähelepanu paeluma ~ köitma, отвлечь внимание от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без внимания что tähelepanuta jätma mida, принимать во внимание что arvesse võtma mida, принимая во внимание что arvestades mida, достойный ~ заслуживающий внимания вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь внимание ta on tähelepanu ise, вниманию покупателей ostjate tähelepanuks ~ ostjatele teadmiseks, слушать с большим вниманием suure tähelepanuga ~ väga tähelepanelikult kuulama

глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi

дарить 307 (чем также 285b) Г несов. кому-чему, кого-что, чем kinkima (ka ülek.); дарить другу книгу sõbrale raamatut kinkima, дарить меня улыбкой liter., iroon. mulle naeratust kinkima, дарить жизнь противнику vastasele ~ vaenlasele elu kinkima, дарить кого вниманием liter. kellele tähelepanu osutama; vrd. подарить

должный 126 П
‣ vääriline, õige, vajalik; завоевать должное положение väärilist kohta (kätte) võitma, на должной высоте õigel ~ vajalikul tasemel, оказать должное внимание кому-чему kellele-millele küllaldast ~ vajalikku tähelepanu osutama ~ pöörama, считать должным vajalikuks pidama, должным образом nagu kord ja kohus, в должной мере küllaldaselt, vajalikul määral;
‣ П → С должное с. неод. (без мн. ч.) see, mis kohane; воздать ~ отдать должное кому-чему vääriliselt austama ~ hindama keda-mida, au andma millele, принимать как должное nagu enesestmõistetavat võtma

достопримечательный 126 П (кр. ф. достопримечателен, достопримечательна, достопримечательно, достопримечательны) tähelepanuväärne; vaatamisväärne, nägemisväärne; достопримечательный случай tähelepanuväärne ~ tähelepanu vääriv sündmus

завладеть 229b Г сов. → несов. завладевать кем-чем omastama; vallutama, anastama, hõivama mida; haarama keda; завладеть чужим имуществом võõrast vara omastama, завладеть крепостью kindlust vallutama, завладеть умами meeli vallutama, гнев завладел стариком vanameest haaras viha, завладеть вниманием tähelepanu köitma, завладеть мячом palli endale saama (mängus)

заметить Г сов. → несов. замечать
‣ 274a кого-что, что за кем märkama, tähele panema, täheldama, tähelepanu pöörama ~ osutama; заметить в толпе знакомого rahva seas tuttavat märkama, я заметил на его лице волнение märkasin ta näol erutust, знакомые не заметили в нём никаких перемен tuttavad ei märganud temas mingit muutust, мы не заметили за ним ничего странного me ei täheldanud temas midagi kummalist, дать заметить кому märgata laskma;
‣ 274b (без несов.) kõnek. märkima, nimetama, tähendama, ütlema; я заметил, что ребёнка не следовало пугать märkisin ~ nimetasin ~ tähendasin, et last ei oleks maksnud hirmutada;
‣ 274b кому van. märkust tegema;
‣ 274a что ära märkima, märget tegema; я заметил карандашом одно место в книге ma märkisin raamatus pliiatsiga ühe koha ära;
‣ 274a что meelde jätma, meeles pidama, (mõttes) märgistama; я хорошо заметил номер дома jätsin selle majanumbri hoolega meelde

заострение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) teritamine; teravdamine; заострение карандаша pliiatsi teritamine, заострение внимания tähelepanu teritamine;
‣ terav ots ~ tipp, teravik

заострить 285a Г сов. → несов. заострять
‣ что teravaks ~ vahedaks tegema, ära teritama; заострить конец палки kepiotsa teravaks tegema, заострить нож nuga (ära) teritama;
‣ что, против кого-чего ülek. sihtima, suunama kelle-mille vastu; выступление было заострено против бесхозяйственности ettekanne oli sihitud ebaperemehelikkuse vastu;
‣ что ülek. teravdama, teritama, selgelt ~ teravalt esile tooma; заострить мысль mõtet teravdama ~ teritama, заострить внимание на чём erilist tähelepanu millele suunama ~ pöörama ~ keskendama

зафиксировать 171a Г сов. что jäädvustama, fikseerima, kirja panema; fot. kinnistama; это зафиксировано в протоколе see on protokollis kirjas ~ fikseeritud, зафиксировать внимание на чём millele tähelepanu koondama ~ fikseerima, зафиксировать плёнку filmi kinnistama; vrd. фиксировать

интриговать 172a Г несов.
‣ против кого-чего intrigeerima, intriige sepitsema, riuklema;
‣ кого-что teravat huvi ~ tähelepanu äratama kelles, intrigeerima keda; vrd. заинтриговать

концентрировать 171a Г несов. кого-что kontsentreerima, koondama, keskendama; kangemaks tegema (lahust); концентрировать внимание на чём millele tähelepanu keskendama; vrd. сконцентрировать

минута 51 С ж. неод. minut (1/60 tundi v. kraadi); kõnek. moment, viiv, hetk; десять минут первого kümme minutit ühel, без пяти минут шесть viie minuti pärast kuus, угловая минута mat. nurgaminut, зайти на минуту hetkeks sisse astuma, в первую минуту esimesel hetkel, в данную минуту antud momendil, минуту, одну минуту üks hetk, в минуты радости rõõmuhetkil, минуту внимания! palun hetkeks tähelepanu! минута молчания leinaseisak;
◊ жить минутой ühepäevaliblikas olema, elama nagu linnuke oksal; в добрую минуту hea tuju hetkel; с минуты на минуту iga hetk; в (одну) минуту hetkega, momentaanselt; сию минуту jalamaid, silmapilk, otsekohe; минута в минуту täpselt õigeks ajaks ~ õigel ajal; без пяти минут кто iga hetk kelleks saamas

минутка 72 С ж. неод. kõnek. minut, moment, hetk, viiv; минутку, одну минутку üks hetk, минутку внимания! palun hetkeks tähelepanu! на минутку hetkeks, momendiks

напирать 165b Г несов.
‣ сов. напереть;
‣ на кого-что kõnek. erilist tähelepanu pöörama; rõhutama, toonitama; напирать на необходимость учёбы õppimise vajalikkust rõhutama ~ toonitama

направить 278a Г сов. → несов. направлять
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu

направление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle

напряжение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ pingutus, pingutamine; pingestamine; pinge (ka füüs.); pinevus, pingsus, pingulolek, pingutatus; напряжение воли tahtepingutus, напряжение внимания tähelepanu pingutamine, напряжение арматуры ehit. sarruse pingestamine, внутреннее напряжение sisepinge, sisemine pinge, нервное напряжение närvipinge, душевное напряжение tundepinge, vaimne pinge, творческое напряжение loomepinge, слушать с напряжением pingsalt kuulama, работать с напряжением pingeliselt töötama, игра достигла высшего напряжения võistluspinge on haripunktis, высокое напряжение el. kõrgepinge, критическое напряжение füüs. kriispinge, kriitiline pinge, номинальное напряжение füüs. nimipinge, напряжение сцепления ehit. nakkepinge;
‣ pingeline ~ raske olukord

напряжённый 128
‣ страд. прич. прош. вр. Г напрячь;
‣ прич. → П (кр. ф. напряжён, напряжённа, напряжённо, напряжённы) pingutatud, pingne, pingeline, pingutav, pinev; напряжённая улыбка pingutatud ~ tehtud naeratus, напряжённое внимание pingne tähelepanu, напряжённая работа pingeline ~ pingutav töö, напряжённые нервы pingul närvid, напряжённая обстановка pinev olukord, напряжённое молчание pinev ~ pingutav vaikimine, напряжённая тишина pinev ~ kurjakuulutav vaikus, напряжённая посадка tehn. ping-ist

насторожить 287a Г сов. → несов. настораживать
‣ кого-что valvsaks ~ ärevaks ~ erksaks tegema; это обстоятельство всех насторожило see asjaolu tegi kõiki valvsaks, шум насторожил собак müra tegi koerad valvsaks ~ ärevaks ~ sundis koeri kõrvu teritama, собака насторожила уши koer kikitas ~ teritas kõrvu;
‣ что jah. (lõksu) üles seadma; насторожить западню lõksu üles seadma, насторожить ружьё püssi laskevalmis panema;
◊ насторожить ~ настораживать ~ навострить уши ~ слух kõrvu teritama ~ kikki ajama; насторожить ~ настораживать внимание tähelepanu keskendama ~ teravdama

нацелить 269a Г сов. → несов. нацеливать кого-что, в ~ на кого-что sihtima keda, (relva) suunama kellele-millele (ka ülek.); нацелить ружьё на кого püssist sihtima keda, püssi suunama kellele, нацелить внимание на что tähelepanu pöörama ~ juhtima

недостойный 126 П (кр. ф. недостоин, недостойна, недостойно, недостойны)
‣ кого-чего, с инф. mittevääriline, keda-mida mittevääriv; этот факт недостоин внимания see asjaolu ei vääri tähelepanu, он недостоин вашей дружбы ta ei vääri teie sõprust, ta pole teie sõprust väärt;
‣ (без кр. ф.) vääritu, ebaväärikas; недостойный поступок vääritu tegu

неусыпный 126 П (кр. ф. неусыпен, неусыпна, неусыпно, неусыпны) liter. raugematu, lakkamatu, pidev, väsimatu; неусыпный надзор pidev järelevalve, неусыпное внимание pingne ~ valvas ~ väsimatu tähelepanu

ноль, mat. обычно нуль 11 С м. неод. null (ka ülek.); умножить на ноль ~ нуль nulliga korrutama, оканчиваться на ноль ~ нуль nulliga lõppema, полный ноль ~ нуль ümmargune null, он в математике абсолютный ноль ~ нуль ta on matemaatikas absoluutne null, ноль ~ нуль целых пять десятых null koma viis, пять градусов ниже ноля ~ нуля viis kraadi alla nulli;
◊ ноль без палочки madalk. ümmargune null; ноль внимания madalk. ei mingit tähelepanu; сводить ~ свести к нулю nulliks ~ olematuks tegema

носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I

обострённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) teravus, pinevus, pingsus; обострённость слуха kuulmisteravus, обострённость отношений suhete pinevus, обострённость внимания tähelepanu pingsus

обратиться 296 Г сов. → несов. обращаться
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema

обращать 169a Г несов. → сов. обратить
‣ кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
‣ кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
‣ кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks

овладеть 229b Г сов. → несов. овладевать кем-чем vallutama, oma valdusse ~ võimusesse võtma ~ haarama, ülek. valdama keda; omandama; овладеть городом linna vallutama, овладеть драгоценностями väärtasju oma valdusse saama, овладеть сердцем südant vallutama, овладеть вниманием kelle tähelepanu endale tõmbama, мной овладела радость mind valdas rõõm, овладеть новой профессией uut elukutset kätte õppima, овладеть иностранным языком võõrkeelt selgeks õppima, овладеть знаниями teadmisi omandama;
◊ овладеть ~ овладевать собой end talitsema, enesevalitsust tagasi saama

оказать 198 Г сов. → несов. оказывать
‣ что, кому osutama, avaldama; оказать услугу teenet tegema ~ osutama, оказать сопротивление vastupanu osutama, vastu hakkama, оказать внимание tähelepanu osutama, оказать влияние на кого-что mõju avaldama kellele, mõjutama keda, оказать содействие kaasa aitama, оказать помощь кому abi andma kellele, abistama keda, оказать предпочтение кому eelistama keda, оказать покровительство кому soosima keda, оказать доверие кому usaldama keda, оказать радушный приём кому hästi ~ lahkelt vastu võtma keda, оказать поддержку кому toetama keda, оказать честь au tegema;
‣ что van. ilmutama, üles näitama; оказать мужество mehisust ilmutama ~ üles näitama

ослабить 277 Г сов. → несов. ослаблять
‣ кого-что nõrgendama, nõrg(em)aks tegema, nõrgestama, närvastama; болезнь ослабила организм haigus on organismi nõrgestanud ~ nõrgaks teinud, ослабить внимание к чему millele vähem tähelepanu pöörama, ослабить давление rõhku vähendama;
‣ что lõdvendama, lõdv(em)aks laskma; ослабить поводья ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma, ослабить ремень rihma lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, ослабить дисциплину korda lõdvemaks laskma

отвести 367 Г сов. → несов. отводить
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima

отвлечь 378a Г сов. → несов. отвлекать кого-что, от кого-чего
‣ kõrvale juhtima ~ viima; отвлечь в сторону kõrvale juhtima, отвлечь внимание tähelepanu kõrvale juhtima;
‣ eemale kiskuma ~ tõmbama; отвлечь от работы tööst eemale kiskuma, отвлечь от грустных мыслей кого kellest nukraid mõtteid eemale peletama;
‣ abstraheerima

отвод 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) ärajuhtimine, kõrvalejuhtimine; äraviimine, teise kohta toimetamine; отвод воды vee ärajuhtimine, отвод реки (1) jõe kõrvalejuhtimine, (2) möödavoolukanal, отвод войск на новые позиции vägede tagasitõmbamine ~ toimetamine uutele positsioonidele;
‣ tagasilükkamine; jur. taandamine, taandus, kõrvaldamine; отвод кандидатов kandidaatide tagasilükkamine, отвод свидетеля tunnistaja taandamine ~ (kohtuasja arutamisest) kõrvaldamine;
‣ (без мн. ч.) eraldamine, käsutusse andmine; отвод участка под застройку hoonestuseks krundi eraldamine;
‣ tehn. harund; käänik; отвод катушки el. pooliharund;
‣ tiivapuu (reel);
‣ отводы мн. ч. värvitud kant ~ ääris;
◊ для отвода глаз silmapetteks, tähelepanu kõrvalejuhtimiseks

отдать 227 Г сов. → несов. отдавать
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida

переключить 287a Г сов. → несов. переключать
‣ что, на что ümber lülitama (ka ülek.); переключить антенну antenni ümber lülitama, переключить внимание на что tähelepanu millele ümber lülitama;
‣ кого-что, на что üle viima; переключить завод на производство запасных частей tehast varuosade tootmisele üle viima, переключить разговор на другую тему jutuainet vahetama ~ muutma, teist juttu tegema, juttu teisale viima, переключить скорость kõnek. käiku vahetama

пёс 7 С м. од. (isane) koer, peni (ka ülek. vulg.); цепной пёс ketikoer;
◊ на кой пёс ~ чёрт madalk. mis pagana pärast; пёс ~ чёрт с ним madalk. tont temaga; псу ~ ~ собаке ~ кобелю под хвост madalk. (1) tuulde ~ maha visatud, (2) pole tähelepanu väärt, ei lähe kellelegi korda; пёс (его ~ её ~ их) знает madalk. tont ~ pagan teda ~ neid teab

поблагодарить 285a Г сов. кого-что, за что tänama, aitäh ütlema; поблагодарить за внимание tähelepanu eest tänama; vrd. благодарить

поглотить 318, буд. вр. также 296a Г сов. → несов. поглощать
‣ что neelama (ka ülek.), endasse imama, absorbeerima, sorbeerima; поглотить звуки helisid neelama, поглотить все силы kogu jõudu neelama, поглотить большие суммы suuri rahasid neelama, земля поглотила всю влагу maa imes endasse ~ imas kogu niiskuse, эти увлечения поглотили много времени need harrastused röövisid ~ võtsid palju aega;
‣ кого-что ülek. täielikult haarama ~ valdama; новая идея поглотила его uus idee on ta täielikult haaranud ~ oma võimusse võtnud, поглощённый делами asjaajamisega õige hõivatud, asjaajamisse uppunud, она поглощена собой ta tegeleb ainult iseendaga, поглощённый заботами murede küüsis, поглощён своими мыслями oma mõtete kütkes, всё внимание было поглощено игрой mäng nõudis täit tähelepanu

подкашливать 168b Г несов. kõnek. köhatades märku andma ~ endale tähelepanu tõmbama; köhatama, kergelt köhima

подчёркнутый 119 П
‣ страд. прич. прош. вр. Г подчеркнуть;
‣ прич. → П rõhutatud, toonitatud, esiletõstetud, allakriipsutatud; подчёркнутое внимание rõhutatud ~ eriline tähelepanu

преувеличенный 126 П
‣ страд. прич. прош. вр. Г преувеличить;
‣ прич. → П liialdatud, liigne, liiane, liialdane, ülemäärane; преувеличенное внимание liigne tähelepanu, преувеличенная раздражительность ülemäärane ärrituvus

привлечь 378a Г сов. → несов. привлекать
‣ кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
‣ кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
‣ что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama

приковать 176 Г сов. → несов. приковывать
‣ кого-что, к чему külge ~ kinni naelutama, aheldama (ka ülek.); страх приковал его к месту hirm naelutas ta paigale, болезнь приковала его к постели haigus aheldas ta voodi külge;
‣ что ülek. köitma; приковать чьё внимание kelle tähelepanu köitma

пристальный 126 П (кр. ф. пристален, пристальна, пристально, пристальны) ainitine, pingne, terane, keskendunud; пристальный взгляд ainitine ~ terane pilk, пристальное внимание keskendunud tähelepanu, с пристальным вниманием väga tähelepanelikult

просмотр 1 С м. неод.
‣ ülevaatus, läbivaatus, kontroll; просмотр фильма filmi läbivaatus, kontrollseanss, просмотр спектакля kontrolletendus;
‣ (tähelepanu) viga, mittemärkamine, möödalaskmine; просмотр пешки etturi ettejätmine (males), допустить просмотр viga kahe silma vahele jätma

раздвоенность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. kahestatus, kaheksjagatus, kahestumus; раздвоенность мысли mõtte kahestatus, раздвоенность внимания tähelepanu kahestumus

раздвоенный 127, раздвоённый 128
‣ страд. прич. прош. вр. Г раздвоить;
‣ прич. → П hark-, kaheharuline, hargnev, kahestatud, kahestunud; раздвоенная стойка harktugi, раздвоенный гафель mer. harkpoom, раздвоенное копыто sõrg, раздвоенное внимание kahestunud tähelepanu

раздвоиться 284 Г сов. → несов. раздваиваться kaheks jagunema ~ hargnema, kahenema, kahestuma (ka ülek.); ручей раздвоился oja hargnes kaheks, его внимание раздвоилось ta tähelepanu oli kahestunud

распыление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ pihustamine, pihustumine, pihustus; tolmustamine, tolmustumine, tolmustus; tolmamine, dispergeerimine; pihustumus, tolmustumus; laialikanne; распыление жидкости vedeliku pihustamine, распыление топлива tehn. kütuse pihustamine ~ pihustumine, распыление (печатных) красок trük. värvi tolmamine;
‣ ülek. hajutamine, laialipillamine, killustamine; hajumine, killustumine; hajutatus, laialipillatus, killustatus; распыление сил jõudude killustamine, распыление денежных средств raha hajutamine, распыление внимания tähelepanu hajumine

распылить 285a Г сов. → несов. распылять что
‣ pihustama; tolmustama, tolmuks muutma; распылить нефть naftat pihustama;
‣ ülek. hajutama, laiali pillama, killustama; распылить внимание tähelepanu hajutama ~ killustama, распылить силы противника vastase jõudu killustama, нас много, но мы распылены meid on palju, kuid me oleme laiali pillatud

реагировать 171b Г несов. на что, с чем reageerima (füsiol. välisärritusele v. -mõjule vastama; keem. keemilisse ühendusse astuma; millele vastama, tähelepanu osutama); глаз реагирует на свет silm reageerib valgusele, серная кислота реагирует с окислами металлов väävelhape reageerib metallide oksiididega

серьёзный 126 П (кр. ф. серьёзен, серьёзна, серьёзно, серьёзны) tõsine, tõemeelne, tõeline, tõsi-; серьёзное лицо tõsine nägu, серьёзный человек tõsine inimene, серьёзная музыка tõsine muusika, серьёзный разговор oluline ~ tähtis ~ tõsine jutuajamine ~ kõnelus, серьёзное положение raske ~ tõsine olukord, серьёзный противник tõsine ~ kõva ~ ohtlik vastane, серьёзная болезнь raske ~ ohtlik haigus, серьёзное чувство ehtne ~ tõeline tunne, серьёзный интерес tõeline ~ tõsine huvi, серьёзный вопрос tähelepanu nõudev küsimus, серьёзное отношение к работе tõsine töösse suhtumine, серьёзный учёный tõsiteadlane, серьёзная перемена põhjalik ~ suur muutus ~ muudatus, серьёзный капитан kõnek. range ~ nõudlik kapten, дело принимает серьёзный оборот asi võtab tõsise pöörde ~ läheb tõsiseks

сконцентрировать 171a Г сов.
‣ кого-что keskendama, koondama, kontsentreerima; сконцентрировать силы jõudu koondama, сконцентрировать войска vägesid koondama, сконцентрировать внимание tähelepanu keskendama;
‣ что (lahust) kangemaks tegema; vrd. концентрировать

слух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
‣ kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
◊ обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu

сосредоточение 115 С с. неод. (без мн. ч.) koondumine, keskendumine, kontsentreerumine; koondamine, keskendamine, kontsentreerimine; koondumus, keskendumus, kontsentreerumus; сосредоточение войск vägede koondamine ~ koondumine, сосредоточение внимания tähelepanu koondamine ~ kontsentreerimine, сосредоточение капитала kapitali kontsentreerimine

сосредоточенность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) koondatus, keskendatus, kontsentreeritus; сосредоточенность взгляда pilgu keskendatus, сосредоточенность внимания tähelepanu koondatus ~ kontsentreeritus, смотреть со сосредоточенностью keskendunult ~ pingsalt vaatama

сосредоточенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г сосредоточить;
‣ прич. → П (кр. ф. сосредоточен, сосредоточенна, сосредоточенно, сосредоточенны) koond-, koondatud, keskendatud, kontsentreeritud; koondunud, keskendunud, süvenenud, kontsentreerunud; сосредоточенный огонь sõj. koondtuli, сосредоточенный заряд koondlaeng, сосредоточенная сила tehn. koondjõud, сосредоточенная нагрузка tehn. koondkoormus, сосредоточенное внимание koondatud ~ keskendatud ~ keskendunud ~ pingas tähelepanu, сосредоточенный слушатель keskendunud ~ kontsentreerunud kuulaja, сосредоточенное выражение лица keskendunud ~ pingas näoilme, сосредоточенный взгляд tähelepanelik vaade ~ pilk, сосредоточенный в себе endassesüüvinud, endassesüvenenud

сосредоточить 271a Г сов. → несов. сосредоточивать кого-что, на ком-чём, в ком-чём koondama, keskendama, kontsentreerima; сосредоточить войска sõj. vägesid koondama, сосредоточить огонь sõj. tuld koondama, сосредоточить силы jõudusid koondama, сосредоточить мысли mõtteid koondama, сосредоточить власть в руках кого võimu kelle kätte koondama, сосредоточить внимание на книге tähelepanu raamatule keskendama

стоить 268 (без страд. прич.) Г несов.
‣ что, чего, сколько maksma, maksma minema; это стоит больших денег see maksab palju raha, что тебе стоит kõnek. mis see sulle maksab, это стоит денег see maksab raha, это стоило ему жизни see maksis tal elu ~ läks tal elu maksma;
‣ чего väärima, väärt olema; стоить внимания tähelepanu väärima ~ väärt olema, не стоит того pole seda väärt, такой работник трёх стоит selline töötaja on kolme väärt, он не стоит такой жены ta pole sellist naist väärt, его слова дёшево стоят tema sõnad ei maksa midagi, один другого стоит paras paar, не стоит (благодарности)! pole tänu väärt!;
‣ чего (vaeva, tööd) nõudma; это стоило большого труда see nõudis suurt vaeva;
‣ (безл.) с инф. tasuma, maksma, tulema, vaja olema; пьесу стоит посмотреть näidendit tasub vaadata, стоит туда съездить seal tasub ära käia, не стоит с ним спорить ei maksa ~ ei tasu temaga vaielda, ничего не стоит (1) ei maksa midagi (maksumuse kohta), (2) с инф. ülek. on tühiasi ~ kukepea ~ käkitegu, ei maksa midagi;
‣ (безл.) с инф. tarvitsema; стоит задуматься, нахлынут воспоминания tarvitseb mõttesse jääda, kui tulevad mälestused;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. pole tühja munakoortki väärt; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; игра не стоит свеч kõnek. asi ei tasu end ära ~ ei tasu vaeva ~ ei ole vaeva väärt; овчинка ~ шкурка выделки не стоит kõnek. asi ei tasu vaeva ~ ei ole seda vaeva väärt; мизинца чьего не стоит kõnek. kes pole kelle sõrmeotsagi ~ küünemustagi väärt; чего бы ни стоило maksku mis maksab

стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema

сугубый 119 П (кр. ф. сугуб, сугуба, сугубо, сугубы) eriline, erakordne; сугубый интерес eriline huvi, сугубое внимание eriline ~ erakordne tähelepanu

удвоить 268 Г сов. → несов. удваивать что kahekordistama, topeldama, kahekordseks tegema; lgv kahendama, geminaadistama, gemineerima; reduplitseerima; удвоить сумму summat kahekordistama, удвоить внимание ülek. topelt tähelepanelik olema, tähelepanu suurendama, удвоить усилия poole rohkem pingutama

уделить 285a Г сов. → несов. уделять что, кому-чему, для кого-чего, на кого-что, из чего, от кого-чего eraldama, osa andma ~ määrama; уделить внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama ~ pühendama, уделить время кому-чему kellele-millele aega pühendama, kelle-mille jaoks aega leidma, уделить часть денег кому kellele osa raha eraldama ~ andma

удостоить 268 Г сов. → несов. удостаивать кого-что, чего, чем mille vääriliseks tunnistama ~ pidama (ka iroon.); millega autasustama, (preemiat, nimetust) andma; iroon. austama; удостоить кого высокой награды keda kõrge autasu vääriliseks pidama, kellele kõrget autasu andma, удостоить правительственной награды valitsuse autasu andma, учёный, удостоенный Нобелевской премии Nobeli preemia saanud teadlane, меня удостоили этой чести mulle sai ~ langes see au osaks, удостоить кого ответом keda vastuse vääriliseks pidama, удостоить взглядом pilgu vääriliseks pidama, удостоить внимания tähelepanu väärivaks pidama

указание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) näitamine, osutamine, viitamine; указание изготовителя tootja ~ valmistaja osutamine;
‣ (без мн. ч.) kättenäitamine, kättejuhatamine; tähelepanu juhtimine;
‣ (без мн. ч.) kindlaksmääramine;
‣ näpunäide, juhatus; juhis, juhend, juhtnöör; методические указания metoodilised juhendid, директивное указание direktiivjuhis, давать указания juhendeid ~ juhtnööre ~ näpunäiteid andma ~ jagama, выполнять чьи указания kelle juhendeid täitma, следовать указаниям juhinduma, juhtnööre järgima, по указанию кого kelle näpunäidete ~ juhatuse järgi

указать 198 Г сов. → несов. указывать
‣ на кого-что, чем näitama, osutama, viitama; указать рукой käega näitama ~ osutama ~ viitama, указать глазами ~ взглядом silmadega ~ pilguga näitama ~ osutama, указать пальцем на кого kelle peale näpuga näitama (kõnek. ka ülek.), указать автора autorit nimetama, autorile osutama, указать фирменное наименование (на товаре) firmamärgiga tähistama (kaupa), указать год рождения sünniaastat märkima;
‣ что, на что, кому kätte näitama ~ juhatama; tähelepanu juhtima; указать на ошибку viga kätte näitama, указать на недостатки в работе töös esinevatele puudustele tähelepanu juhtima, как укажет сердце kõnek. nagu süda käsib;
‣ что kindlaks määrama; указать срок оплаты maksetähtaega ~ maksetähtpäeva (kindlaks) määrama;
‣ (без несов.) кому, за что, без доп. ette kirjutama, ettekirjutust tegema (laitusena); заведующему указали за беспорядки juhataja sai korralageduse eest hoiatada ~ hoiatuse, ему строго указано teda on valjult hoiatatud;
◊ указать ~ указывать (на) дверь кому kõnek. kellele ust näitama, näitama, kuhu puusepp on augu teinud; указать ~ указывать (его) место кому kõnek. kellele tema kohta kätte näitama

усилить 269a Г сов. → несов. усиливать что tugevdama, kõvendama, võimendama, tugevamaks ~ kõvemaks ~ võimsamaks tegema ~ muutma, intensiivistama, tõhustama, kiirendama; усилить охрану valvet tugevdama, усилить медицинское наблюдение arstlikku järelevalvet tugevdama ~ rangemaks muutma, усилить звук heli võimendama, усилить впечатление muljet süvendama, усилить внимание rohkem ~ suuremat tähelepanu pöörama, усилить гонку вооружений võidurelvastumist hoogustama ~ intensiivistama

устремить 301 Г сов. → несов. устремлять что, на кого-что, куда, к кому-чему suunama, sihtima, pöörama; луч света был устремлён вверх valguskiir oli suunatud ülespoole, наши мысли устремлены в будущее meie mõtted on suunatud tulevikku, устремить взгляд ~ взор на кого-что kellele-millele pilku pöörama, устремить всё внимание на что kogu tähelepanu millele pöörama ~ suunama, устремить свои силы на что kogu jõudu milleks rakendama

устремиться 301 Г сов. → несов. устремляться
‣ к кому-чему, за кем-чем, на кого-что, куда sööstma, tungima; устремиться на врага vaenlasele hoogsalt ~ ägedalt peale tungima, устремиться в атаку rünnakule sööstma нефть устремилась в трубопровод nafta tungis torustikku;
‣ suunduma, pöörduma (ka ülek.); народ устремился к выходу rahvas suundus väljapääsu poole, взоры всех устремились на картину kõikide pilgud olid suunatud maalile ~ pildile, kõikide pilgud pöördusid maalile, всё внимание устремилось к одной цели kogu tähelepanu oli koondunud ühele eesmärgile, мысли устремились к родному дому mõtted pöördusid (isa)kodule, он весь устремился вперёд ta kaldus kogu kehaga ettepoole;
‣ к кому-чему ülek. kelle-mille poole püüd(le)ma, pürgima; устремиться всем сердцем ~ всем существом к кому-чему kelle-mille poole ihust ja hingest ~ kogu ihu ja hingega püüdlema, устремиться вверх ~ ввысь ~ в небо kõrguma, kõrgusse pürgima

усугубить 277, усугубить 302 Г сов. → несов. усугублять что, чем liter. süvendama, suurendama, tugevdama; усугубить внимание tähelepanu suurendama, усугубить вину süüd suurendama, усугубить опасность hädaohtu suurendama ~ süvendama, усугубить влияние mõju suurendama ~ tugevdama

усыпить 302 Г сов. → несов. усыплять кого-что, чем uinutama, suigutama, magama panema (ka ülek.); усыпить больного эфиром haiget eetrinarkoosi alla panema ~ eetri abil magama panema, усыпить монотонным чтением ühetoonilise lugemisega uinutama ~ suigutama, усыпить бдительность valvsust uinutama ~ suigutama ~ nõrgendama, усыпить внимание tähelepanu uinutama, усыпить в себе совесть südametunnistust ~ süümet uinutama, усыпить подозрения kahtlustusi summutama, усыпить старую собаку ülek. vana koera magama panema

усыпление 115 С с. неод. (без мн. ч.) uinutamine, uinutus, suigutamine, suigutus, magamapanek (ka ülek.); med. hüpnoos, tehisuni (kunstlikult tekitatud unetaoline seisund), uimastus; усыпление внимания tähelepanu uinutamine

утомить 301 Г сов. → несов. утомлять кого-что, чем (ära) väsitama, roiutama, rammestama; утомить ноги jalgu (ära) väsitama, утомить глаза silmi (ära) väsitama, утомить внимание tähelepanu väsitama ~ roiutama, утомить продолжительным разговором pika jutuga ära väsitama ~ tüütama

фиксация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) fikseerimine (jäädvustamine, ülesmärkimine, kirjapanemine; püsivaks tegemine, kinnitamine, kinnistamine ka fot.; teraselt silmitsemine); fikseering; fikseerumine, koondumine, kinnistumine; фиксация сигнала signaali fikseerimine ~ fikseering, фиксация плёнки filmi kinnistamine ~ kinnistus, фиксация внимания tähelepanu keskendamine, фиксация взгляда pilgu naelutamine millele, фиксация азота keem. lämmastiku sidumine, фиксация почки med. neerukinni(s)tus, фиксация сустава med. liigesejäiknidestus

фиксировать 171a Г сов. и несов. что fikseerima (jäädvustama, üles märkima, kirja panema; püsivaks tegema, kinnitama, kinnistama ka fot.; teraselt silmitsema; biol. fiksaatoriga töötlema); фиксировать каждое слово iga sõna üles märkima ~ kirja panema, фиксировать внимание tähelepanu keskendama, фиксировать плёнку filmi kinnistama, фиксировать взгляд на чём pilku naelutama millele, üksisilmi vaatama mida; vrd. зафиксировать

фурор 1 С м. неод. (без мн. ч.) furoor, menu, ülisuur tähelepanu; произвести фурор ülisuure menu osaliseks saama, furoori tegema, suurt tähelepanu äratama

центр 1 С м. неод.
‣ kese, keskpunkt, keskkoht, tsenter; световой центр valgus(tus)kese, центр давления rõhukese, центр вращения pöördekese, центр тяжести (1) massikese, raskuskese, (2) ülek. raskuspunkt, центр водоизмещения veeväljasurvekese, центр крена aut., mer. rullamiskese, центр симметрии mat. sümmeetriakese, sümmeetriakeskpunkt, центр циклона tsükloni kese ~ tsenter, центр шара kera keskpunkt, центр подобия mat. sarnasuskeskpunkt, центр нападения sport kesktormaja, в центре событий ülek. sündmuste keskpunktis, быть ~ стоять в центре внимания ülek. tähelepanu keskpunktis ~ tulipunktis olema;
‣ keskus (tsentrum, keskosa, keskne koht ~ asutus); промышленный центр tööstuskeskus, научный ~ научно-исследовательский центр uurimiskeskus, teaduskeskus, культурный центр kultuurikeskus, информационный центр infokeskus, телевизионный центр tele(visiooni)keskus, вычислительный центр arvutuskeskus, торговый центр kaubanduskeskus, административный центр halduskeskus, учебный центр õppekeskus, районный центр rajoonikeskus, двигательный центр anat. liigutuskeskus, motoorne keskus (peaajus), дыхательный центр anat. hingamiskeskus (peaajus), жизненные центры füsiol. elutähtsad keskused, центр управления полётом lenn. lennujuhtimiskeskus, центр дальней космической связи kosmosekaugside keskus, директивы из центра keskuse direktiivid, в центре страны maa ~ riigi südames, в центре города kesklinnas, südalinnas, linna südames ~ keskel;
‣ kesklinn, südalinn; жить в центре kesklinnas ~ südalinnas elama;
‣ tsentrum (parlamendis vasak- ja paremtiiva vahepealsed rühmitised)

чрезмерный 126 П (кр. ф. чрезмерен, чрезмерна, чрезмерно, чрезмерны) üli-, liig-, liigne, ülemäärane, ülisuur; чрезмерная чувствительность ülitundlikkus, чрезмерное ожирение ülilihavus, rasvumine, чрезмерное питание liigtoitmine, liigtoitumine, чрезмерная усталость liigväsimus, чрезмерная влажность liigniiskus, чрезмерная скромность ülitagasihoidlikkus, liigne tagasihoidlikkus, чрезмерное требование ülemäärane ~ ülisuur nõudmine, чрезмерное внимание liiga suur tähelepanu, чрезмерная похвала ülekiitmine, liialdatud ~ ülemäärane kiitmine ~ kiitus, чрезмерная скупость hirmus ~ pöörane ihnsus, чрезмерный страх väga suur ~ tohutu ~ meeletu hirm

эффектно Н efektselt, efektikalt, mõjuvalt, silmatorkavalt, tähelepanu äratavalt; on efektne ~ efektikas ~ mõjuv ~ muljet avaldav ~ tähelepanu äratav ~ silmatorkav; эффектно одеваться efektselt riietuma ~ riides käima

эффектный 126 П (кр. ф. эффектен, эффектна, эффектно, эффектны) efektne, efektikas, mõjuv, muljet avaldav, tähelepanu äratav, silmatorkav, lööv; эффектный костюм efektne kostüüm ~ ülikond, эффектная поза efektne ~ mõjuv poos