[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 131 artiklit
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
заступить Г сов. → несов. заступать
‣ 323a кого-что van. asendama, kelle asemele ~ kohale tulema ~ astuma ~ asuma; asemel olema; заступить кому место отца kellele isa eest olema;
‣ 323b на что, во что, кем, без доп. kõnek. (tööle, valvesse vm.) asuma; заступить на дежурство valvesse ~ valvekorda asuma, ночная смена давно заступила öine vahetus on ammu alanud;
‣ 323a что madalk. peale astuma; лошадь заступила повод hobune astus ohelikule peale;
◊ заступить ~ заступать дорогу кому kõnek. kelle teele risti ette astuma, kelle teel risti ees olema, kelle teed kinni panema
‣ 323a кого-что van. asendama, kelle asemele ~ kohale tulema ~ astuma ~ asuma; asemel olema; заступить кому место отца kellele isa eest olema;
‣ 323b на что, во что, кем, без доп. kõnek. (tööle, valvesse vm.) asuma; заступить на дежурство valvesse ~ valvekorda asuma, ночная смена давно заступила öine vahetus on ammu alanud;
‣ 323a что madalk. peale astuma; лошадь заступила повод hobune astus ohelikule peale;
◊ заступить ~ заступать дорогу кому kõnek. kelle teele risti ette astuma, kelle teel risti ees olema, kelle teed kinni panema
заочно Н
‣ tagaselja; решить заочно tagaselja otsustama;
‣ mittestatsionaarselt, kaugõppe teel, kaugõppes; он окончил школу заочно ta lõpetas kooli kaugõppe teel
‣ tagaselja; решить заочно tagaselja otsustama;
‣ mittestatsionaarselt, kaugõppe teel, kaugõppes; он окончил школу заочно ta lõpetas kooli kaugõppe teel
путём III предлог с род. п. teel, abil, kaudu, -ga, -l; путём скрещивания ristamise teel, ristamisega, ristamisel, путём воспитания kasvatuse abil ~ kaudu, kasvatusega
полдороги С (в им., вин. и род. п. ед. ч., предл. п. полдороге) pool teed ~ teekonnast; проехали полдороги pool teed on seljataga ~ sõidetud, встречаться на полдороге poolel teel kokku saama, остановить на полдороге poolel teel peatama (ka ülek.), остановиться на полдороге poolel teel peatuma (ka ülek.)
разминуться 336 Г сов. kõnek.
‣ с кем (teel kohtumata) teineteisest ~ üksteisest mööda minema ~ sõitma; мы с ним разминулись me ei saanud teel kokku, наши письма разминулись meie kirjad läksid ristamisi ~ teineteisest mööda;
‣ с кем-чем (vastuteel) teineteist ~ üksteist riivamata mööduma; на узкой лестнице было трудно разминуться со встречным kitsal trepil oli raske vastutulijat riivamata mööda minna
‣ с кем (teel kohtumata) teineteisest ~ üksteisest mööda minema ~ sõitma; мы с ним разминулись me ei saanud teel kokku, наши письма разминулись meie kirjad läksid ristamisi ~ teineteisest mööda;
‣ с кем-чем (vastuteel) teineteist ~ üksteist riivamata mööduma; на узкой лестнице было трудно разминуться со встречным kitsal trepil oli raske vastutulijat riivamata mööda minna
способ 1 С м. неод. viis, moodus, võte, meetod, menetlus, komme, laad, abinõu; способ работы tööviis, talitlusviis, töörežiim, способ лечения ravimisviis, raviviis, ravimeetod, способ лова püügiviis, способ орошения niisutusviis, способ защиты kaitsemoodus, kaitsmisviis, kaitseviis, способ производства maj. tootmisviis, способ движения liikumisviis, liikumismoodus, способ кладки ehit. ladumisviis, ladumismoodus, основной способ põhimoodus, способ ведения войны sõjapidamisviis, способ замены стержней tehn. varraste vahetamise võte, способ сложения mat. liitmisvõte, способ решения задачи lahendusmeetod, способ анализа analüüsimeetod, способ сравнения võrdlusmeetod, способ изготовления valmistamisviis, valmistusmeetod, способ разреза lõikemeetod, способ осаждения sadestusmeetod, способ получения вещества aine valmistamise ~ saamise menetlus, известный способ tuntud menetlus ~ meetod ~ moodus ~ teostusviis, открытый способ добычи mäend. lahtine kaevandamine, pealmaakaevandamine, лечение естественными способами loomulikul teel ravimine, looduslik ravimeetod, строить хозяйственным способом maj. omal jõul ehitama, механическим способом mehaanilisel teel, mehaaniliselt, каким способом mis ~ mil viisil ~ kombel ~ moel, mis teel, найти способ abinõu leidma
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
полпути нескл. С pool teed ~ teekonda ~ maad; остальные полпути мы прошли пешком ülejäänud pool maad ~ teed käisime ~ kõndisime jala, пройдено полпути pool teed ~ maad on käidud, бросить на полпути (1) кого-что poolel teel maha ~ üksi jätma, (2) что ülek. pooleli jätma, остановиться на полпути poolel teel peatuma (ka ülek.), вернуться с полпути poole tee pealt ~ poolelt teelt tagasi tulema ~ pöörama
сообщение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) teatamine, teada andmine; teadustamine, teadustus; сообщение по радио raadio teel teatamine, сообщение по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatamine;
‣ teade, sõnum, teadaanne; sõnavõtt, lühiettekanne; информационное сообщение teadaanne, чрезвычайное сообщение erakorraline teadaanne, сообщение по радио raadioteade, raadiosõnum, сообщение бюро погоды ilmateade, сообщение об отказе loobumisteade, keeldumisteade, сообщение данных info andmesõnum (tervikuna edastatav andmekogum), сообщение появилось в печати sõnum ilmus trükis ~ ajakirjanduses, sõnum trükiti ära; передaвать последние сообщения viimaseid uudiseid edasi andma ~ üle kandma, выступить на заседании с сообщением istungil sõnavõtuga esinema;
‣ liiklemine, liiklus; ühendus; автобусное сообщение bussiliiklus, bussiühendus, воздушное сообщение lennuliiklus, lennuühendus, железнодорожное сообщение raudteeliiklus, raudteeühendus, морское сообщение mereliiklus, океанное сообщение ookeaniliiklus, пассажирское сообщение reisiliiklus, регулярное сообщение regulaarühendus, прямое сообщение otseühendus, сквозное сообщение transiitühendus, пути сообщения teed, транспортное сообщение veod, междугородное сообщение kaug(bussi)ühendus;
‣ ühendus, side, kommunikatsioon; телефонное сообщение telefoniühendus, междугородное сообщение side kaugühendus, kaugside;
‣ сообщения мн. ч. ühendusteed
‣ (без мн. ч.) teatamine, teada andmine; teadustamine, teadustus; сообщение по радио raadio teel teatamine, сообщение по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatamine;
‣ teade, sõnum, teadaanne; sõnavõtt, lühiettekanne; информационное сообщение teadaanne, чрезвычайное сообщение erakorraline teadaanne, сообщение по радио raadioteade, raadiosõnum, сообщение бюро погоды ilmateade, сообщение об отказе loobumisteade, keeldumisteade, сообщение данных info andmesõnum (tervikuna edastatav andmekogum), сообщение появилось в печати sõnum ilmus trükis ~ ajakirjanduses, sõnum trükiti ära; передaвать последние сообщения viimaseid uudiseid edasi andma ~ üle kandma, выступить на заседании с сообщением istungil sõnavõtuga esinema;
‣ liiklemine, liiklus; ühendus; автобусное сообщение bussiliiklus, bussiühendus, воздушное сообщение lennuliiklus, lennuühendus, железнодорожное сообщение raudteeliiklus, raudteeühendus, морское сообщение mereliiklus, океанное сообщение ookeaniliiklus, пассажирское сообщение reisiliiklus, регулярное сообщение regulaarühendus, прямое сообщение otseühendus, сквозное сообщение transiitühendus, пути сообщения teed, транспортное сообщение veod, междугородное сообщение kaug(bussi)ühendus;
‣ ühendus, side, kommunikatsioon; телефонное сообщение telefoniühendus, междугородное сообщение side kaugühendus, kaugside;
‣ сообщения мн. ч. ühendusteed
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
повстречаться 165 Г сов. с кем-чем, кому-чему, без доп. kõnek. (juhtumisi) kokku saama ~ kohtuma; vastu tulema ~ sattuma; повстречаться по дороге (1) teel kokku saama, (2) teel vastu juhtuma ~ tulema
телеграфировать 171a Г сов. и несов. что, о чём, кому telegrafeerima, telegraafima, telegraafi teel teatama ~ saatma; телеграфировать о выезде väljasõidust telegraafi teel teatama; vrd. протелеграфировать
экспериментально Н katseliselt, eksperimentaalselt, katse ~ eksperimendi teel; экспериментально доказать katsega ~ katse teel ~ katse korras tõestama
иззябнуть 342 Г сов. kõnek. läbi külmuma, tugevasti külma saama ~ külmetama; иззябнуть в дороге teel olles läbi külmuma ~ kõvasti külma saama
наспаться 185 (прош. вр. наспалось и наспалось, наспались и наспались) Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis magama; наспаться за дорогу tee peal (sõites) ~ teel olles isu otsa ~ und ära magama, teel küllalt magada saama
оледенеть 229b Г сов. → несов. оледеневать
‣ (üleni) jäätuma (ka ülek.), jääga kattuma; дорога оледенела teel on jäidet, tee on jäätunud ~ jääs;
‣ от чего, без доп. (külmast) kangestuma, jääkülmaks minema; ülek. tarduma; рука оледенела käsi on külmast kange, оледенеть от страха hirmust tarduma ~ kangestuma; vrd. леденеть
‣ (üleni) jäätuma (ka ülek.), jääga kattuma; дорога оледенела teel on jäidet, tee on jäätunud ~ jääs;
‣ от чего, без доп. (külmast) kangestuma, jääkülmaks minema; ülek. tarduma; рука оледенела käsi on külmast kange, оледенеть от страха hirmust tarduma ~ kangestuma; vrd. леденеть
островок 24 С м. неод. dem. väikesaar, saareke, laid (laiu); островок безопасности ohutussaar (tänaval), направляющий островок suundsaar (teel), разделительный островок eraldussaar (teel)
перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
репродукция 89 С ж. неод. reproduktsioon (taastekitamine, järeleloomine, taasesitamine, taasesitus; trük., kunst, fot. trükitehnilisel v. fotograafilisel teel järeleloomine, paljundus; sellisel teel järeleloodud pilt v. joonis, repro; biol. sigimine, paljunemine; psühh. meelespeetu taastamine), reprodutseerimine; сделать репродукцию с картины maalist reprot ~ reproduktsiooni tegema, цветная репродукция värviline repro(duktsioon), värvirepro, репродукция документов dokumentide paljundus, репродукция растений biol. taimede paljunemine, ассоциативная репродукция psühh. assotsiatiivne reproduktsioon
ложный 126 П (кр. ф. ложен, ложна, ложно, ложны) vale, väär, võlts, ekslik, eksi-, eba-, pseudo-; sport, sõj. pette-; ложный донос valekaebus, ложное обвинение valesüüdistus, ложный стыд valehäbi, ложный вывод vale ~ väär ~ ekslik järeldus, eksijäreldus, стоять ~ находиться на ложном пути ülek. vääral teel ~ eksiteel olema, vale teed minema, õigelt teelt hälbinud olema, ложное понимание väärkäsitus, ложное суждение väärotsustus, eksiotsustus, ложный шаг väärsamm, eksisamm, ложный пафос võltspaatos, ложная скромность tehtud ~ võlts tagasihoidlikkus, ложный круп med. ebakrupp, pseudokrupp, ложная готика arhit. pseudogootika, ложная цель sõj. pettemärk, ложная атака sõj. petterünnak ложный бросок sport pettevise
взвиваться 169 Г несов. → сов. взвиться üles(poole) tõusma ~ sööstma ~ keerlema; орёл взвивается под облака kotkas tõuseb ~ sööstab pilvede alla, пламя взвивается вверх leek lööb kõrgele, на дороге взвивается пыль teel ~ tee kohal keerleb tolm, занавес взвивается eesriie tõuseb hoogsalt, взвиваться на дыбы tagajalgadele tõusma (hobuse kohta)
встретиться 274 Г сов. → несов. встречаться
‣ с кем-чем, без доп. kokku saama, kohtuma kellega (ka sport), kohtama keda; vastu tulema; встретились лучшие команды kohtusid parimad naiskonnad ~ meeskonnad, встретиться с друзьями sõpru kohtama, sõpradega kohtuma ~ kokku saama, они встретились глазами ~ взглядом nende pilgud kohtusid, их глаза ~ взоры встретились nende pilgud kohtusid, nad vahetasid pilke, по дороге нам встретилась девочка teel tuli meile tüdruk vastu, встретиться с трудностями raskuste ees seisma, raskuste ette sattuma;
‣ ette tulema, leiduma, esinema; в тексте встретилось интересное слово tekstis tuli ette ~ leidus huvitav sõna
‣ с кем-чем, без доп. kokku saama, kohtuma kellega (ka sport), kohtama keda; vastu tulema; встретились лучшие команды kohtusid parimad naiskonnad ~ meeskonnad, встретиться с друзьями sõpru kohtama, sõpradega kohtuma ~ kokku saama, они встретились глазами ~ взглядом nende pilgud kohtusid, их глаза ~ взоры встретились nende pilgud kohtusid, nad vahetasid pilke, по дороге нам встретилась девочка teel tuli meile tüdruk vastu, встретиться с трудностями raskuste ees seisma, raskuste ette sattuma;
‣ ette tulema, leiduma, esinema; в тексте встретилось интересное слово tekstis tuli ette ~ leidus huvitav sõna
куриться 305 Г несов.
‣ põlema, hõõguma; сырой табак не курится niiske tubakas ei põle;
‣ (наст. вр. также 286) без доп., чем (õrnalt) suitsema, aurama, (suitsuna) tõusma ~ keerlema; костёр слабо курится lõke hingitseb, над рекой курится туман jõgi aurab, jõe kohal hõljub kerge udu, на дороге курилась пыль teel keerles tolm;
‣ страд. к курить
‣ põlema, hõõguma; сырой табак не курится niiske tubakas ei põle;
‣ (наст. вр. также 286) без доп., чем (õrnalt) suitsema, aurama, (suitsuna) tõusma ~ keerlema; костёр слабо курится lõke hingitseb, над рекой курится туман jõgi aurab, jõe kohal hõljub kerge udu, на дороге курилась пыль teel keerles tolm;
‣ страд. к курить
находиться I 313 Г несов.
‣ сов. найтись . asuma, asetsema, paiknema, olema; находиться в центре города kesklinnas asuma, находиться на полке riiulil asetsema, находиться в пути teel olema, находиться на лечении ravil olema, находиться на службе teenistuses ~ ametis olema, находиться у власти võimul olema, находиться в подполье ülek. põranda all olema, находиться под обстрелом tule all olema, находиться в чьём распоряжении kelle käsutuses olema, находиться под надзором järelevalve all olema, находиться под подозрением kahtlusalune ~ kahtluse all olema, находиться под судом kohtu all olema, находиться под влиянием кого-чего kelle-mille mõju all olema;
‣ страд. к находить
‣ сов. найтись . asuma, asetsema, paiknema, olema; находиться в центре города kesklinnas asuma, находиться на полке riiulil asetsema, находиться в пути teel olema, находиться на лечении ravil olema, находиться на службе teenistuses ~ ametis olema, находиться у власти võimul olema, находиться в подполье ülek. põranda all olema, находиться под обстрелом tule all olema, находиться в чьём распоряжении kelle käsutuses olema, находиться под надзором järelevalve all olema, находиться под подозрением kahtlusalune ~ kahtluse all olema, находиться под судом kohtu all olema, находиться под влиянием кого-чего kelle-mille mõju all olema;
‣ страд. к находить
неправда 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) vale, ebatõde; говорить неправду valetama, luiskama; это неправда see ei ole tõsi;
‣ pettus;
◊ (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, küll ausal, küll ebaausal teel
‣ (без мн. ч.) vale, ebatõde; говорить неправду valetama, luiskama; это неправда see ei ole tõsi;
‣ pettus;
◊ (всеми) правдами и неправдами vahendeid valimata, küll ausal, küll ebaausal teel
неровность 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) ebatasasus, konarlikkus; ebaühtlus; неровность почвы pinnase ebatasasus ~ konarlikkus, неровность пульса pulsi ebaühtlus, неровность характера iseloomu muutlikkus ~ kõikuvus, tujukus;
‣ (обычно мн. ч.) konarus; телегу подбрасывало на неровностях дороги vanker rappus teekonarustel ~ konarlikul teel
‣ (без мн. ч.) ebatasasus, konarlikkus; ebaühtlus; неровность почвы pinnase ebatasasus ~ konarlikkus, неровность пульса pulsi ebaühtlus, неровность характера iseloomu muutlikkus ~ kõikuvus, tujukus;
‣ (обычно мн. ч.) konarus; телегу подбрасывало на неровностях дороги vanker rappus teekonarustel ~ konarlikul teel
перемёрзнуть 344b Г сов. → несов. перемерзать
‣ kinni ~ ära ~ läbi ~ põhjani külmuma (ka paljude kohta); яблони перемёрзли külm on kõik õunapuud ära võtnud;
‣ kõnek. kõvasti külma saama ~ külmetama; перемёрзнуть в дороге teel läbini(sti) ära külmama ~ tugevasti külma saama ~ külmetama
‣ kinni ~ ära ~ läbi ~ põhjani külmuma (ka paljude kohta); яблони перемёрзли külm on kõik õunapuud ära võtnud;
‣ kõnek. kõvasti külma saama ~ külmetama; перемёрзнуть в дороге teel läbini(sti) ära külmama ~ tugevasti külma saama ~ külmetama
ползти 363 Г несов.
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
‣ roomama (ka ülek.), ronima (ühesuunaline tegevus); ползти на животе kõhuli roomama, червяк ползёт uss roomab, паук ползёт по стене ämblik ronib mööda seina;
‣ ülek. kõnek. venima, aeglaselt liikuma; по дороге ползут машины teel venib autovoor, время ползёт aeg venib, тучи ползут pilved liiguvad laisalt;
‣ ülek. kõnek. (aeglaselt) levima; слухи ползут liiguvad jutud;
‣ aeglaselt alla veerema, nirisema; по щеке ползёт слеза pisar veereb aeglaselt mööda põske alla, смола ползла по стволу vaiku nirises mööda tüve alla;
‣ väänlema, ronima; плющ ползёт по стене luuderohi väänleb mööda seina üles;
‣ looklema; дорога ползёт в гору tee lookleb mäkke;
‣ varisema; берег ползёт kallas variseb;
‣ kõnek. koost lagunema (näit. riie, nahk);
‣ madalk. üle ääre valguma ~ ajama; тесто ползёт из горшка taigen ajab üle ääre; vrd. ползать
связаться 198 Г сов. → несов. связываться
‣ чем end kokku ~ ühte siduma; с кем-чем kõnek. tegemist tegema;
‣ с кем-чем ühendust võtma, ühendusse astuma, sidet looma; связаться по телефону telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, связаться по радио raadio teel ühendust ~ raadioühendust saama;
‣ seostuma
‣ чем end kokku ~ ühte siduma; с кем-чем kõnek. tegemist tegema;
‣ с кем-чем ühendust võtma, ühendusse astuma, sidet looma; связаться по телефону telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, связаться по радио raadio teel ühendust ~ raadioühendust saama;
‣ seostuma
следование 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ за кем-чем, чему järgnemine; порядок следования järgnevus;
‣ ülek. järgimine, eeskuju võtmine, mille järgi toimimine ~ talitamine; jäljendamine, matkimine; следование правилам reeglite järgimine, reeglitest kinnipidamine;
‣ sõitmine, liikumine, siirdumine, liiklus; поезд дальнего следования kaug(e)sõidurong, пути следования liiklusteed, по пути следования tee peal, teekonnal, в пути следования teel, sõidu ajal
‣ за кем-чем, чему järgnemine; порядок следования järgnevus;
‣ ülek. järgimine, eeskuju võtmine, mille järgi toimimine ~ talitamine; jäljendamine, matkimine; следование правилам reeglite järgimine, reeglitest kinnipidamine;
‣ sõitmine, liikumine, siirdumine, liiklus; поезд дальнего следования kaug(e)sõidurong, пути следования liiklusteed, по пути следования tee peal, teekonnal, в пути следования teel, sõidu ajal
телефон 1 С м. неод. telefon, kõnetraat (van.), telefoniaparaat; автоматический телефон automaattelefon, беспроволочный телефон raadiotelefon, traadita telefon, высокочастотный телефон kõrgsagedustelefon, головной телефон kuularid, kõrvaklapid, kuuldeklapid, peatelefon, телефон параллельного включения paralleeltelefon(iaparaat), rööptelefon(iaparaat), внутренний телефон sisetelefon, полевой телефон välitelefon, междугородный телефон kaugtelefon, домашний телефон kodutelefon, служебный телефон töötelefon, ametitelefon, говорить по телефону telefoniga rääkima, звонить по телефону helistama, telefoonima, telefoneerima, спрашивать по телефону telefoniga ~ telefonitsi ~ telefoni teel küsima, набрать номер телефона telefoninumbrit valima, провести телефон telefoni sisse panema, связаться по телефону telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma;
◊ висеть на телефоне kõnek. telefoni ~ toru otsas rippuma
◊ висеть на телефоне kõnek. telefoni ~ toru otsas rippuma
усеять 259a Г сов. → несов. усеивать что, кем-чем täis ~ üle külvama (ka ülek.); усеять поле пшеницей põllule nisu külvama, листья усеяли землю maa on langenud lehti täis, звёзды усеяли небо taevas on tähekülvis ~ tähti täis (külvatud), путь усеян препятствиями teel on ohtrasti takistusi ~ takistus takistuse kõrval ~ takistus takistuses kinni, tee on takistusi täis, лицо усеяно веснушками nägu on tedretähti täis
вотировать 171a Г сов. и несов. что, за кого-что, против кого-чего liter. hääletama, hääletamise teel otsustama; вотировать кредиты laenu andmise ~ krediteerimise poolt hääletama
гальванизировать 171a Г сов. и несов. кого-что galvaanima, galvaniseerima (elektrolüüsi teel metalliga katma; galvaanivooluga ravima)
гальванопластика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) tehn. galvanoplastika (metalljäljendite valmistamine elektrolüüsi teel)
задержка 73 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kinnipidamine, kinnihoidmine;
‣ viivitus, peatus, seisak; задержка в пути viivitus teel, возвращаться без задержки viivitamata tagasi pöörduma, работать без задержек seisakuta töötama
‣ (без мн. ч.) kinnipidamine, kinnihoidmine;
‣ viivitus, peatus, seisak; задержка в пути viivitus teel, возвращаться без задержки viivitamata tagasi pöörduma, работать без задержек seisakuta töötama
застрять 267 Г сов. → несов. застревать в чём kinni ~ takerduma ~ toppama jääma; ülek. kõnek. kauaks jääma kuhu; машина застряла в пути auto jäi teel toppama ~ kinni, кость застряла в горле kont jäi kurku kinni, он застрял в городе на целый месяц ta jäi linna terveks kuuks pidama, он застрял в гостях ta ei saanud külast tulema
интуитивно Н intuitiivselt, vaistlikult; почувствовать интуитивно intuitsiooni teel ~ intuitiivselt tundma
надсыпать 189 Г сов. → несов. надсыпать что, чего (puistamise teel) kõrgendama ~ tõstma, peale puistama, (kõrgemaks) kuhjama; надсыпать плотину tammi kõrgemaks tegema, надсыпать кубометр земли kuupmeetrit mulda peale kallama
натрястись 364 Г сов. kõnek.
‣ kaua ~ palju rappuma ~ rappuda saama; kaua värisema; он натрясся в дороге ta sai teel kaua rappuda, он натрясся от страха ta värises ~ võbises kaua hirmust, ta sai palju hirmu tunda, натрястись от холода külmast (kaua) värisema ~ võbisema;
‣ maha pudenema ~ varisema ~ langema
‣ kaua ~ palju rappuma ~ rappuda saama; kaua värisema; он натрясся в дороге ta sai teel kaua rappuda, он натрясся от страха ta värises ~ võbises kaua hirmust, ta sai palju hirmu tunda, натрястись от холода külmast (kaua) värisema ~ võbisema;
‣ maha pudenema ~ varisema ~ langema
обманный 126 П pettus-, pette-, petu-, pettuslik; обманное дело pettuskaup, обманное движение petteliigutus, обманным путём pettuse teel, pettusega
обрез 1 С м. неод.
‣ serv, äär; ehit. järge, astang; puidut., trük. lõige; varuvöönd (teel); обрез книги raamatu lõige ~ lõikeserv, книга с золотым обрезом kullatud lõikeservaga raamat, узорчатый обрез ehislõige, обрез фундамента soklijärge, vundamendijärge;
‣ kõnek. kärbitud rauaga vintpüss, kärbikpüss, juppraud;
◊ в обрез napilt, napivõitu, mitte palju; времени у нас в обрез meil on väga vähe aega, oleme ajahädas
‣ serv, äär; ehit. järge, astang; puidut., trük. lõige; varuvöönd (teel); обрез книги raamatu lõige ~ lõikeserv, книга с золотым обрезом kullatud lõikeservaga raamat, узорчатый обрез ehislõige, обрез фундамента soklijärge, vundamendijärge;
‣ kõnek. kärbitud rauaga vintpüss, kärbikpüss, juppraud;
◊ в обрез napilt, napivõitu, mitte palju; времени у нас в обрез meil on väga vähe aega, oleme ajahädas
окольный 126 П
‣ ringi-, kõrval-, kõrvaline; ülek. kaudne; окольный путь, окольная дорога ringisõidutee, ümbersõidutee, kõrvaltee, узнать окольным путём kaudsel teel teada saama;
‣ van. ümberkaudne, ümbruskonna-; окольные дома ümbruskonnamajad
‣ ringi-, kõrval-, kõrvaline; ülek. kaudne; окольный путь, окольная дорога ringisõidutee, ümbersõidutee, kõrvaltee, узнать окольным путём kaudsel teel teada saama;
‣ van. ümberkaudne, ümbruskonna-; окольные дома ümbruskonnamajad
отретушировать 171a Г сов. что trük., fot. retuššima, retušeerima (pilti v. negatiivi ülejoonistamise v. kraapimise teel parandama); vrd. ретушировать
посредством предлог с род. п. mille abil ~ varal ~ teel ~ najal ~ kaudu, -ga; добиться посредством переговоров läbirääkimistega saavutama
простудиться 313 Г сов. → несов. простужаться end ära külmetama, külmetuma, külma saama; он простудился в дороге ta on teel külma saanud
протелеграфировать 171a Г сов. что, без доп. telegrafeerima, telegraafiga teatama, telegraafi teel edasi andma ~ edastama; vrd. телеграфировать
протрястись 364 Г сов.
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) rappuma ~ rappudes sõitma;
‣ madalk. (teel) tühjaks minema (kõhu kohta);
‣ madalk. (raiskamisest) vaeseks jääma;
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) (hirmust) värisema
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) rappuma ~ rappudes sõitma;
‣ madalk. (teel) tühjaks minema (kõhu kohta);
‣ madalk. (raiskamisest) vaeseks jääma;
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) (hirmust) värisema
пудлинговать 172a Г сов. и несов. что tehn. pudeldama (sulamalmi segamise teel separauaks v. teraseks töötlema)
реформирование 115 С с. неод. (без мн. ч.) reformimine, (reformi teel) muutmine ~ uuendamine, ümberkorraldamine; реформирование системы народного образования haridussüsteemi reformimine
реформировать 171a Г сов. и несов. что reformima, (reformi teel) muutma ~ uuendama, ümber korraldama; реформировать управление juhtimist reformima ~ ümber korraldama
самотёк 18 С м. неод. (без мн. ч.) isevool (ka ülek.); в порядке самотёка isevoolu teel, isevoolselt, пустить на самотёк isevoolu teed minna laskma, допустить самотёк omapead minekut ~ korraldamatust sallima
самоучка 73 С м. и ж. од. kõnek.
‣ iseõppija, iseõppinu, autodidakt;
‣ С → Н самоучкой iseseisvalt, iseõppimise teel; он самоучкой выучился играть на гитаре ta sai iseseisvalt kitarrimängu selgeks, ta õppis ise kitarri mängima
‣ iseõppija, iseõppinu, autodidakt;
‣ С → Н самоучкой iseseisvalt, iseõppimise teel; он самоучкой выучился играть на гитаре ta sai iseseisvalt kitarrimängu selgeks, ta õppis ise kitarri mängima
снеголом 1 С м. неод. (без мн. ч.) mets. lumemurd (puutüve murdumine lume raskuse all; sel teel murdunud puud)
созвониться 285 Г сов. → несов. созваниваться с кем-чем kõnek. telefoni teel ~ telefonitsi ühendust saama ~ kokku leppima
сойтись 374 Г сов. → несов. сходиться
‣ kokku saama; сойтись на полдороге poolel teel kokku saama ~ kohtuma;
‣ kokku kogunema ~ tulema; сошлись друзья sõbrad tulid kokku, сошлось много гостей oli tulnud palju külalisi ~ võõraid;
‣ kokku ~ ühte langema ~ minema (ka ülek.), ühtima; ühte meelt olema; цифры сошлись arvud läksid ~ langesid kokku, показания свидетелей сошлись tunnistajate ütlused langesid kokku, наши мнения сошлись meie arvamused langesid ~ läksid ühte, сойтись во взглядах ühel arvamusel ~ ühisel seisukohal olema, они сошлись во вкусах neil oli üks ~ sama maitse, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud, сойтись на ринге poksiringis kokku minema;
‣ с кем sõbrunema, sõbraks saama; они сошлись в школьные годы nad said sõpradeks koolipäevil;
‣ с кем kõnek. kokku elama hakkama;
‣ в чём kokku leppima, kokkulepet saama, kokkuleppele jõudma; сойтись в цене hinnas kokkuleppele ~ jutule saama;
‣ kinni ~ kokku andma; пояс не сошёлся vöö ei andnud kinni ~ kokku;
◊ свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. ega maailm veel kelle-mille pärast hukas ole, kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka, egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei kustu veel päike
‣ kokku saama; сойтись на полдороге poolel teel kokku saama ~ kohtuma;
‣ kokku kogunema ~ tulema; сошлись друзья sõbrad tulid kokku, сошлось много гостей oli tulnud palju külalisi ~ võõraid;
‣ kokku ~ ühte langema ~ minema (ka ülek.), ühtima; ühte meelt olema; цифры сошлись arvud läksid ~ langesid kokku, показания свидетелей сошлись tunnistajate ütlused langesid kokku, наши мнения сошлись meie arvamused langesid ~ läksid ühte, сойтись во взглядах ühel arvamusel ~ ühisel seisukohal olema, они сошлись во вкусах neil oli üks ~ sama maitse, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud, сойтись на ринге poksiringis kokku minema;
‣ с кем sõbrunema, sõbraks saama; они сошлись в школьные годы nad said sõpradeks koolipäevil;
‣ с кем kõnek. kokku elama hakkama;
‣ в чём kokku leppima, kokkulepet saama, kokkuleppele jõudma; сойтись в цене hinnas kokkuleppele ~ jutule saama;
‣ kinni ~ kokku andma; пояс не сошёлся vöö ei andnud kinni ~ kokku;
◊ свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. ega maailm veel kelle-mille pärast hukas ole, kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka, egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei kustu veel päike
списаться 202 Г сов. → несов. списываться
‣ с кем-чем kirjavahetusse ~ kirja teel ühendusse astuma;
‣ с чего laevameeskonnast lahkuma; списаться на берег ~ с корабля mer. maha makstama, end maha maksta laskma
‣ с кем-чем kirjavahetusse ~ kirja teel ühendusse astuma;
‣ с чего laevameeskonnast lahkuma; списаться на берег ~ с корабля mer. maha makstama, end maha maksta laskma
съехаться 224 Г сов. → несов. съезжаться
‣ с кем (sõites, teel) kokku saama ~ sattuma;
‣ kokku sõitma ~ kogunema; делегаты съехались в Москву saadikud ~ delegaadid sõitsid Moskvasse kokku, гости съехались к вечеру külalised kogunesid õhtuks
‣ с кем (sõites, teel) kokku saama ~ sattuma;
‣ kokku sõitma ~ kogunema; делегаты съехались в Москву saadikud ~ delegaadid sõitsid Moskvasse kokku, гости съехались к вечеру külalised kogunesid õhtuks
телеграфирование 115 С с. неод. (без мн. ч.) telegrafeerimine, telegraafimine, telegraafi teel teatamine ~ saatmine
телефонировать 171a Г сов. и несов. кому, что, о чём helistama, telefoonima, telefoneerima, telefoniga ~ telefonitsi ~ telefoni teel rääkima
увал 1 С м. неод.
‣ geogr. suurkünnis;
‣ murd. lohk, auk (teel), viidas, jõõre, rõme; дорога с увалами jõõrdlik ~ viitaline ~ rõmeline tee
‣ geogr. suurkünnis;
‣ murd. lohk, auk (teel), viidas, jõõre, rõme; дорога с увалами jõõrdlik ~ viitaline ~ rõmeline tee
флотировать 171a Г несов. что mäend., keem. floteerima (erinevalt märguvaid aineid ujutamise teel üksteisest eraldama; floteerimismenetlusel maaki rikastama); флотировать апатит apatiiti floteerima, флотировать руду цветных металлов värviliste metallide maaki floteerima
фотокопия 89 С ж. неод. fotokoopia (fotograafilisel teel valmistatud koopia); фотокопия документа dokumendi fotokoopia, фотокопия рукописи käsikirja fotokoopia
фотомонтаж 29 С м. неод. fotomontaaž (üksikutest ülesvõtetest temaatilise terviku koostamine; sel teel saadud tervik)
фототопография 89 С ж. неод. (без мн. ч.) fototopograafia (topograafiliste kaartide koostamine fotogramm-meetria teel)
фракция II 89 С ж. неод. keem. fraktsioon (segust fraktsioonimise teel eraldatud osa); бензиновая фракция bensiinifraktsioon, фракция нефти naftafraktsioon, мелкая фракция peenfraktsioon, гранулометрическая фракция (mulla) lõimise rühm
фуфу madalk. väljendeis на фуфу (1) uisapäisa, kuidagimoodi, pilla-palla, ülejala, (2) pettuse teel, suli kombel, (3) untsu, luhta, kihva, vussi, mokka; поднять ~ поддеть на фуфу кого van. ninapidi vedama, haneks tõmbama keda; пойти ~ сойти на фуфу van. vett vedama minema, untsu ~ mokka minema
цинкография 89 С ж. неод. (без мн. ч.) trük. tsinkograafia (tsinkklišeede valmistamine fotokeemilisel teel; tsinkotöökoda)
цитодиагностика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) med. tsütodiagnostika (haiguse diagnoosimine keha vedelike rakkelementide mikroskoopilise uurimise teel)
честно Н austalt, õiglaselt, ausal teel; on aus ~ õiglane; поступить честно ausalt ~ õiglaselt toimima, честно говоря tõtt-öelda
шизогония 89 С ж. неод. (без мн. ч.) biol. skisogoonia, lõhustussigimine (paljunemine jagunemise teel)
щебёночный 126 П killustik-, rähk-, killustiku-, räha-, killustikune, räha(li)ne; щебёночное покрытие killustikkate (teel), щебёночное основание killustikalus, щебёночная дорога killustiktee, щебёночный завод killustikutehas, щебёночная постель ehit. killustiksäng, щебёночная морена rähkmoreen, щебёночная зона выветривания geol. rähaline murenemisvöönd
экстрактивный 126 П ekstraktiiv-, ekstraktiivne (ekstraheerimise teel saadud; ekstrakti omadustega); экстрактивное вещество ekstraktiivaine
эпигенез 1 С м. неод. epigenees (biol. teooria, mille järgi organism areneb korraldamata algmest järkjärguliste uusmoodustiste teel; geol. sekundaarne muutus kivimis)
обман 1 С м. неод. (без мн. ч.) petmine, tüssamine, sohitegemine, pettus, pete, sohk; пойти на обман petmise ~ pettuse peale välja minema, добиться обманом чего mida pettuse teel saavutama, получить обманом что mida petuga saama, обман зрения silmapete, оптический обман füüs. optiline pete, optiline illusioon, обман чувств meelepete, совершить обман petma, ввести в обман petma, eksitusse ~ eksiteele viima, впасть в обман liter. petetud ~ petta saama, pettuse ohvriks langema
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
вызвать 215* Г сов. → несов. вызывать
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
выплетать 169a Г несов. → сов. выплести
‣ что, из чего (põimingust) välja harutama; выплетать ленту из косы patsist paela välja harutama;
‣ что punuma, punumise teel valmistama; старик выплетал корзины vanamees punus korve
‣ что, из чего (põimingust) välja harutama; выплетать ленту из косы patsist paela välja harutama;
‣ что punuma, punumise teel valmistama; старик выплетал корзины vanamees punus korve
выстрадать 165*a Г сов.
‣ что, без доп. kannatama, kannatusi taluma, üle elama; сколько она выстрадала за это время kui palju on ta selle aja jooksul kannatanud, выстрадать на себе omal nahal tunda saama;
‣ что kannatuste ~ elamuste teel saama; глубоко выстраданная поэма sügavate elamuste ajel kirjutatud poeem, она выстрадала своё счастье ta saavutas oma õnne kannatuste hinnaga, выстрадать вину kannatusega ~ süümepiinaga süüd lunastama
‣ что, без доп. kannatama, kannatusi taluma, üle elama; сколько она выстрадала за это время kui palju on ta selle aja jooksul kannatanud, выстрадать на себе omal nahal tunda saama;
‣ что kannatuste ~ elamuste teel saama; глубоко выстраданная поэма sügavate elamuste ajel kirjutatud poeem, она выстрадала своё счастье ta saavutas oma õnne kannatuste hinnaga, выстрадать вину kannatusega ~ süümepiinaga süüd lunastama
до- приставка väljendab:
‣ piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
‣ tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
‣ millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
‣ tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
‣ koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
‣ piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
‣ tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
‣ millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
‣ tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
‣ koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
законный 126 П (кр. ф. законен, законна, законно, законны)
‣ seadus-, seaduslik; законная сила приговора kohtuotsuse seadusjõud (kriminaalasjas), законный наследник seaduslik pärija, законный брак seaduslik abielu, законный ребёнок laps seaduslikust abielust, законным путём seaduslikult, seaduslikul teel, законные интересы seaduslikud ~ õigustatud huvid;
‣ õiglane, põhjendatud, teenitud; законное возмущение õiglane ~ põhjendatud meelepaha ~ pahameel, законная гордость põhjendatud uhkus
‣ seadus-, seaduslik; законная сила приговора kohtuotsuse seadusjõud (kriminaalasjas), законный наследник seaduslik pärija, законный брак seaduslik abielu, законный ребёнок laps seaduslikust abielust, законным путём seaduslikult, seaduslikul teel, законные интересы seaduslikud ~ õigustatud huvid;
‣ õiglane, põhjendatud, teenitud; законное возмущение õiglane ~ põhjendatud meelepaha ~ pahameel, законная гордость põhjendatud uhkus
запрыгать 164b Г сов.
‣ kargama ~ karglema ~ hüppama ~ hüplema ~ keksima hakkama; дети запрыгали около матери lapsed hakkasid ema ümber kekslema, коляска запрыгала по мостовой kaless hakkas teel rappuma, сердце запрыгало от радости ülek. süda hakkas rõõmust hüppama;
‣ värisema ~ vappuma hakkama; подбородок запрыгал lõug hakkas värisema
‣ kargama ~ karglema ~ hüppama ~ hüplema ~ keksima hakkama; дети запрыгали около матери lapsed hakkasid ema ümber kekslema, коляска запрыгала по мостовой kaless hakkas teel rappuma, сердце запрыгало от радости ülek. süda hakkas rõõmust hüppama;
‣ värisema ~ vappuma hakkama; подбородок запрыгал lõug hakkas värisema
застать 223 Г сов. → несов. заставать кого, где, за чем, на чём eest leidma, peale sattuma; tabama; я застал её в слезах leidsin ta nutmast ~ pisarais eest, она застала мужа за работой ta leidis mehe töötamast, её трудно застать дома teda on raske kodunt kätte saada, его застали на месте преступления ta tabati kuriteopaigalt, он застал себя на странной мысли ta tabas end imelikult mõttelt, восход солнца застал нас уже в дорог е päike tõusis, kui olime juba teel, застать врасплох кого (ootamatu tulekuga) üllatama keda, не застал в живых кого ei jõudnud enne kelle surma pärale, ei leidnud keda elusalt eest
затрястись 363 Г сов. от чего, без доп. värisema ~ rappuma ~ põruma hakkama; руки затряслись от страха käed hakkasid hirmust värisema, затрястись всем телом kogu kehast värisema hakkama, затрястись от смеха naerust vappuma, телега затряслась по пыльной дороге kõnek. vanker hakkas tolmusel teel rappuma;
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
◊ поджилки затряслись у кого kõnek. põlved hakkasid värisema, püksid sõelusid püüli kellel
зашалить 285b Г сов. kõnek. vallatust ~ koerust tegema ~ hullama ~ tembutama ~ vembutama ~ vallatlema ~ vigurdama ~ jukerdama hakkama; дети зашалили lapsed hakkasid hullama, двигатель зашалил в дороге mootor hakkas teel vigurdama ~ jukerdama, сердце зашалило süda on hakanud jukerdama
иссечь 378a (действ. прич. прош. вр. иссекший, дееприч. прош. вр. иссекши) Г сов. → несов. иссекать
‣ кого-что, чем tükkideks ~ puruks raiuma ~ lõikama; täksima, tükeldama; иссечённые градом листья rahest purustatud lehed, иссечённое саблей лицо mõõgahaavu täis nägu;
‣ что med. välja lõikama, eemaldama (operatsiooni teel);
‣ (без несов.) кого, чем van. läbi peksma ~ nüpeldama ~ vemmeldama;
‣ что, из чего van. kõrgst. (välja, sisse) raiuma ~ tahuma
‣ кого-что, чем tükkideks ~ puruks raiuma ~ lõikama; täksima, tükeldama; иссечённые градом листья rahest purustatud lehed, иссечённое саблей лицо mõõgahaavu täis nägu;
‣ что med. välja lõikama, eemaldama (operatsiooni teel);
‣ (без несов.) кого, чем van. läbi peksma ~ nüpeldama ~ vemmeldama;
‣ что, из чего van. kõrgst. (välja, sisse) raiuma ~ tahuma
косвенный 127 П (кр. ф. косвен, косвенна, косвенно, косвенны) kaud-, kaudne; косвенный нагрев el. kaudkuumutus, -soojenemine, косвенное измерение kaudne mõõtmine, kaudmõõtmine, косвенный намёк kaudne vihje, косвенным путём kaudsel teel, косвенный налог kaudne maks, косвенная речь lgv. kaudne kõne, косвенное дополнение lgv. kaudsihitis, косвенные падежи lgv. obliikvakäänded, järgkäänded (kõik peale nominatiivi)
куда Н
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
мир II 1 С м. неод. (без мн. ч.) rahu, üksmeel; vaikus; борьба за мир rahuvõitlus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne rahupooldajate ~ rahujõudude kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, политика мира rahupoliitika, миру мир olgu rahu, elagu rahu, заключить мир rahu tegema ~ sõlmima, отстаивать дело мира rahu kaitsma, стоять на страже мира rahu kaitsel seisma, во имя мира на земле ülemaailmse rahu nimel, подписать мир rahu ~ rahulepingule alla kirjutama, договор о мире и дружбе rahu ja sõpruse leping, переговоры о мире rahuläbirääkimised, жить в мире с кем kellega rahus ~ üksmeeles elama, решить дело миром asja (konflikti vm.) rahulikul teel lahendama;
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
наехать 224 Г сов. → несов. наезжать II
‣ на кого-что otsa ~ peale sõitma ~ ajama, vastu mida sõitma; наехать на пешехода jalakäijale otsa sõitma;
‣ куда, безл. также кого kõnek. (suurel hulgal) kokku sõitma; madalk. (ootamatult) kaela sadama; наехало много гостей hulk külalisi sõitis kokku;
‣ на кого-что (teel v. sõites) sattuma; наехать на свежие следы värsketele jälgedele sattuma;
‣ на что ülek. madalk. libisema, vajuma; шапка наехала на глаза müts vajus silmadele
‣ на кого-что otsa ~ peale sõitma ~ ajama, vastu mida sõitma; наехать на пешехода jalakäijale otsa sõitma;
‣ куда, безл. также кого kõnek. (suurel hulgal) kokku sõitma; madalk. (ootamatult) kaela sadama; наехало много гостей hulk külalisi sõitis kokku;
‣ на кого-что (teel v. sõites) sattuma; наехать на свежие следы värsketele jälgedele sattuma;
‣ на что ülek. madalk. libisema, vajuma; шапка наехала на глаза müts vajus silmadele
нечистый I 119 П (кр. ф. нечист, нечиста, нечисто, нечисты и нечисты; без сравн. ст.) must (ka ülek.), räpane (ka ülek.), kasimatu, määrdunud, ebapuhas, mittepuhas; ülek. ebaaus; нечистый воротник must ~ määrdunud krae, нечистая вода must ~ sogane vesi, нечистая комната koristamata ~ must tuba, нечистый двор pühkimata ~ räpane õu, нечистый цвет mittepuhas ~ segatud ~ murtud ~ määrdunud värvitoon, нечистое произношение ebapuhas ~ mitteselge hääldus, нечистая глина mittepuhas savi, нечистая порода mittepuhas tõug, нечистой породы mittetõupuhas, mittetäisverd, mittepuhastverd, mittepuhtavereline, нечистый воздух umbne õhk, нечистая рожь prahine rukis, нечистое дело must ~ räpane asi, нечистая совесть must südametunnistus, нечистым путём добиться чего mida ebaausal ~ mitteausal teel saama;
◊ нечистая сила, нечистый дух folkl. paha ~ kuri vaim, kurivaim, vanakuri; кто нечист на руку kellel on pikad näpud, kelle käed pole puhtad
◊ нечистая сила, нечистый дух folkl. paha ~ kuri vaim, kurivaim, vanakuri; кто нечист на руку kellel on pikad näpud, kelle käed pole puhtad
обращение 115 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj. kapitaliringlus, обращение товаров maj. kaubaringlus, издержки обращения maj. käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
‣ (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
‣ pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
‣ lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
‣ (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; обращение к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, обращение спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), обращение в чью веру kelle millisesse usku pööramine, обращение простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, обращение куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, обращение Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, обращение крови vereringe, обращение капитала maj. kapitaliringlus, обращение товаров maj. kaubaringlus, издержки обращения maj. käibekulud, ringluskulud, быть ~ находиться в обращении käibel ~ kasutusel olema, изъять из обращения что mida käibelt kõrvaldama, обращение противника в бегство vastase põgenema löömine ~ sundimine, обращение в рабство orjastamine;
‣ (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться обращению с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное обращение с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое обращение с детьми laste toores ~ jäme kohtlemine, жестокое обращение с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое обращение с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное ~ тонкое обращение peen käitumine ~ käitumismaneer;
‣ pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; обращение к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, обращение по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel ~ raadio kaudu;
‣ lgv. üte; обращение выделяется запятыми üte eraldatakse komadega
остановиться 321 Г сов. → несов. останавливаться где, на ком-чём, без доп. peatuma (jääma), seisma ~ pidama jääma, seiskuma, seisatama; машина остановилась auto peatus, остановиться на полпути poolel teel peatuma jääma (ka ülek.), мотор остановился mootor jäi seisma, остановиться в дверях lävel seisma jääma ~ seisatama, остановиться на ночлег öömajale jääma, остановиться в гостинице võõrastemajas ööbima, на чём мы остановились? kus me pooleli ~ pidama jäime? остановиться на последнем варианте viimase variandi juurde jääma ~ kasuks otsustama, остановиться на полуслове poole sõna pealt (juttu) katkestama ~ lõpetama, остановиться на недостатках puudustest ~ vajakajäämistest rääkima, остановиться на достигнутом saavutatuga piirduma ~ rahulduma
отшлёпать 164a Г сов. → несов. отшлёпывать
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
‣ кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
‣ madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
перевести 367 Г сов. → несов. переводить
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
переговорить Г сов.
‣ 285b с кем-чем, о чём läbi rääkima, nõu pidama, arutama, kõnelema; переговорить с директором direktoriga rääkima ~ nõu pidama, переговорить по телефону telefoni teel kokku ~ läbi rääkima;
‣ 285b о ком-чём, без доп. kõnek. kõigest ~ paljust rääkima; мы обо всём переговорили oleme kõigest rääkinud;
‣ 285a несов. переговаривать кого-что kõnek. kellest ~ keda üle rääkima; он всех переговорит ta räägib kõigist üle ~ kõik üle
‣ 285b с кем-чем, о чём läbi rääkima, nõu pidama, arutama, kõnelema; переговорить с директором direktoriga rääkima ~ nõu pidama, переговорить по телефону telefoni teel kokku ~ läbi rääkima;
‣ 285b о ком-чём, без доп. kõnek. kõigest ~ paljust rääkima; мы обо всём переговорили oleme kõigest rääkinud;
‣ 285a несов. переговаривать кого-что kõnek. kellest ~ keda üle rääkima; он всех переговорит ta räägib kõigist üle ~ kõik üle
перепустить 317 Г сов. → несов. перепускать madalk.
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
побаловаться 172 Г сов. kõnek.
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
подобрать 216 (страд. прич. прош. вр. подобранный, кр. ф. подобран, подобратьа, подобратьо, подобратьы) Г сов. → несов. подбирать
‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima
‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima
подпрыгивать 168b Г несов. → сов. подпрыгнуть
‣ от чего, к кому-чему, до чего juurde ~ üles hüppama ~ kargama, hüplema, karglema, keksima, hopsama; подпрыгивать от радости до потолка rõõmust lakke hüppama, подпрыгивающая походка hüplev samm ~ kõnnak, сердце так и подпрыгивает ülek. süda tahab rinnust välja hüpata;
‣ rappuma, vappuma; тележка подпрыгивала по мостовой vanker rappus teel;
‣ võbelema, võbisema, värelema, hubisema (leegi v. tule kohta)
‣ от чего, к кому-чему, до чего juurde ~ üles hüppama ~ kargama, hüplema, karglema, keksima, hopsama; подпрыгивать от радости до потолка rõõmust lakke hüppama, подпрыгивающая походка hüplev samm ~ kõnnak, сердце так и подпрыгивает ülek. süda tahab rinnust välja hüpata;
‣ rappuma, vappuma; тележка подпрыгивала по мостовой vanker rappus teel;
‣ võbelema, võbisema, värelema, hubisema (leegi v. tule kohta)
проехать 224 Г сов. → несов. проезжать
‣ что, мимо чего läbi ~ mööda ~ maha sõitma; проехать всю Сибирь kogu Siberimaad läbi sõitma, проехать по улице mööda tänavat sõitma, проехать мимо дома majast mööda sõitma, проехать свою остановку oma peatusest mööda sõitma, проехать переулком põiktänava kaudu sõitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. teatud kohani) sõitma; проехать с четверть часа umbes veerand tundi sõitma, проехать несколько часов mitu tundi teel olema;
◊ ни пройти ни проехать kõnek. ei saa istuda ega astuda
‣ что, мимо чего läbi ~ mööda ~ maha sõitma; проехать всю Сибирь kogu Siberimaad läbi sõitma, проехать по улице mööda tänavat sõitma, проехать мимо дома majast mööda sõitma, проехать свою остановку oma peatusest mööda sõitma, проехать переулком põiktänava kaudu sõitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. teatud kohani) sõitma; проехать с четверть часа umbes veerand tundi sõitma, проехать несколько часов mitu tundi teel olema;
◊ ни пройти ни проехать kõnek. ei saa istuda ega astuda
прокоптить 294 Г сов. → несов. прокапчивать
‣ что, чем nõge ~ tahma täis ajama, suitsuga läbi immutama; прокопчённый котёл nõgine katel;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg) nõge ~ tahma ajama; печка прокоптила до весны ahi ajas kevadeni suitsu sisse;
‣ что (läbi) suitsutama, suitsetama (kõnek.) suitsutamise teel valmistama; прокоптить колбасу vorsti suitsutama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) suitsus hoidma, suitsutama
‣ что, чем nõge ~ tahma täis ajama, suitsuga läbi immutama; прокопчённый котёл nõgine katel;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg) nõge ~ tahma ajama; печка прокоптила до весны ahi ajas kevadeni suitsu sisse;
‣ что (läbi) suitsutama, suitsetama (kõnek.) suitsutamise teel valmistama; прокоптить колбасу vorsti suitsutama;
‣ (без несов.) что (teatud aeg) suitsus hoidma, suitsutama
размножение 115 С с. неод. (без мн. ч.) paljundamine, paljundus, (arvuliselt) suurendamine, sigitamine, sigitus; paljunemine, (arvuliselt) suurenemine, sigimine; размножение печатных работ trükiste paljundamine, бесполое размножение biol. sugutu sigimine, bot. vegetatiivne paljunemine ~ paljundamine, половое размножение biol. suguline sigimine, размножение почкованием bot. paljunemine ~ sigimine pungumise teel, вегетативное размножение bot. vegetatiivne paljunemine ~ paljundamine
размножить 271a Г сов. → несов. размножать что paljundama, (arvuliselt) suurendama, (juurde) sigitama; размножить на ротаторе rotaatoril paljundama, размножить плодовые деревья прививкой viljapuid pookimise teel paljundama
разойтись 372 Г сов. → несов. расходиться II
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
разъехаться 224 Г сов. → несов. разъезжаться
‣ laiali ~ ära sõitma; гости разъехались külalised sõitsid laiali, разъехаться во все стороны igasse ilmakaarde laiali sõitma ~ minema, разъехаться по домам kodudesse laiali sõitma ~ minema;
‣ с кем kõnek. lahku minema; супруги разъехались abikaasad läksid lahku;
‣ с кем (üksteisest kohtumata, üksteist riivamata) mööda sõitma; машинам трудно разъехаться на узкой дороге kitsal teel on autodel raske üksteisest mööduda;
‣ laiali minema ~ jooksma ~ libisema; лыжи разъехались на льду suusad jooksid jää peal laiali, ноги разъехались jalad libisesid harali;
‣ ülek. kõnek. ära lagunema, koost ~ laiali vajuma; швы совсем разъехались õmblused on täiesti laiali vajunud ~ hargnenud ~ lahti tulnud
‣ laiali ~ ära sõitma; гости разъехались külalised sõitsid laiali, разъехаться во все стороны igasse ilmakaarde laiali sõitma ~ minema, разъехаться по домам kodudesse laiali sõitma ~ minema;
‣ с кем kõnek. lahku minema; супруги разъехались abikaasad läksid lahku;
‣ с кем (üksteisest kohtumata, üksteist riivamata) mööda sõitma; машинам трудно разъехаться на узкой дороге kitsal teel on autodel raske üksteisest mööduda;
‣ laiali minema ~ jooksma ~ libisema; лыжи разъехались на льду suusad jooksid jää peal laiali, ноги разъехались jalad libisesid harali;
‣ ülek. kõnek. ära lagunema, koost ~ laiali vajuma; швы совсем разъехались õmblused on täiesti laiali vajunud ~ hargnenud ~ lahti tulnud
расчеканить 269a Г сов. → несов. расчеканивать что tehn.
‣ (peale, välja) vermima; расчеканить узор на пластинке plaadile mustrit ~ kirja peale vermima;
‣ tihtima, temmima (tagumise teel tihestama); расчеканить заклёпочный шов neetõmblust temmima
‣ (peale, välja) vermima; расчеканить узор на пластинке plaadile mustrit ~ kirja peale vermima;
‣ tihtima, temmima (tagumise teel tihestama); расчеканить заклёпочный шов neetõmblust temmima
самотёком Н
‣ iseenesest, loomulikult, omal ~ omaenese jõul, omasoodu, oma raskuse ~ omamassi mõjul, inertsi tõttu, isevoolselt, isevooluliselt, isevooluga, iseveeremisega; вода идёт самотёком vesi voolab iseenesest ~ omal jõul ~ omasoodu, язык развивается самотёком keel areneb loomulikul teel ~ isevoolselt ~ isevooluliselt;
‣ ülek. plaanita, juhtimiseta, korraldamatult, organiseerimatult, reguleerimatult, stiihiliselt, liga-loga (kõnek.) isevoolu, isevoolu teed; работа идёт самотёком töö läheb isevoolu ~ korraldamatult ~ nagu juhtub ~ kuidas juhtub, на стройку поехало самотёком много народу palju rahvast ~ inimesi oli ehitusele sõitnud omal käel
‣ iseenesest, loomulikult, omal ~ omaenese jõul, omasoodu, oma raskuse ~ omamassi mõjul, inertsi tõttu, isevoolselt, isevooluliselt, isevooluga, iseveeremisega; вода идёт самотёком vesi voolab iseenesest ~ omal jõul ~ omasoodu, язык развивается самотёком keel areneb loomulikul teel ~ isevoolselt ~ isevooluliselt;
‣ ülek. plaanita, juhtimiseta, korraldamatult, organiseerimatult, reguleerimatult, stiihiliselt, liga-loga (kõnek.) isevoolu, isevoolu teed; работа идёт самотёком töö läheb isevoolu ~ korraldamatult ~ nagu juhtub ~ kuidas juhtub, на стройку поехало самотёком много народу palju rahvast ~ inimesi oli ehitusele sõitnud omal käel
следовать 171b Г несов.
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
смести 368 Г сов. → несов. сметать I кого-что (ära, maha, kokku) pühkima; ülek. minema pühkima; смести снег с крыльца trepilt lund (ära) pühkima, смести мусор в кучу prahti kokku ~ hunnikusse pühkima, смести всё на своём пути kõike oma teel minema pühkima ~ hävitama;
◊ как ветром смело nagu poleks olnudki, nagu peoga pühitud; смести с лица земли кого-что maa(muna) pealt minema pühkima keda-mida
◊ как ветром смело nagu poleks olnudki, nagu peoga pühitud; смести с лица земли кого-что maa(muna) pealt minema pühkima keda-mida
соединить 285a Г сов. → несов. соединять кого-что, чем, с кем-чем ühendama, liitma, siduma (ka ülek.; keem.), seondama; соединить провода juhtmeid ühendama, соединить теорию с практикой teooriat praktikaga ühendama, соединить железной дорогой вокзал с пристанью jaama ja sadamat raudteega ühendama, jaamast sadamasse ühendusraudteed rajama, последовательно соединить järjestikku ühendama, соединить силы jõudusid koondama, соединить водород с кислородом keem. vesinikku hapnikuga siduma, соединить свою жизнь с кем oma elu kellega siduma, соединить браком abielusidemetega ühendama ~ siduma, соединить по телефону кого с кем keda kellega telefoni teel ühendama ~ kokku viima, kellega telefoniühendust andma, с этой датой соединено важное событие selle kuupäevaga on seotud tähtis sündmus, соединить что сваркой mida (kokku) keevitama ~ keevitades ühendama, соединить краски värve segama, соединить такелажной скобой mer. seekeldama, seekliga kinni panema
соединиться 285 Г сов. → несов. соединяться чем, с кем-чем ühinema (ka keem.), ühenduma, liituma, seonduma, ühendust saama, ühendatud olema; соединиться браком abiellu astuma ~ heitma, в нём соединилась храбрость с великодушием temas on ~ oli ühendatud vaprus ja suuremeelsus, соединиться по телефону с кем telefoni teel ~ telefonitsi kellega ühendust saama, kellega telefoniühendust saama
сообщить 287a Г сов. → несов. сообщать
‣ что, кому, о ком-чём, без доп teatama, teatavaks tegema, teada andma; сообщить новость uudist teatama, сообщить по радио raadios teatama, сообщить по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatama ~ teada andma;
‣ что кому-чему van. (edasi) andma; сообщить детям любовь к музыке lastele muusikaarmastust edasi andma;
‣ что чему milliseks tegema ~ muutma; сообщить ткани водонепроницаемость riiet vettpidavaks tegema
‣ что, кому, о ком-чём, без доп teatama, teatavaks tegema, teada andma; сообщить новость uudist teatama, сообщить по радио raadios teatama, сообщить по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatama ~ teada andma;
‣ что кому-чему van. (edasi) andma; сообщить детям любовь к музыке lastele muusikaarmastust edasi andma;
‣ что чему milliseks tegema ~ muutma; сообщить ткани водонепроницаемость riiet vettpidavaks tegema
стезя 61 С ж. неод.
‣ van. tee; идти ~ следовать по стезе mööda teed minema;
‣ liter. ülek. tee, rada; жизненная стезя elurada, elutee, мы идём стезями побед me sammume võitude teed ~ teel, по какой стезе пойти millist teed valida, идти стезёю отца isa jälgedes käima
‣ van. tee; идти ~ следовать по стезе mööda teed minema;
‣ liter. ülek. tee, rada; жизненная стезя elurada, elutee, мы идём стезями побед me sammume võitude teed ~ teel, по какой стезе пойти millist teed valida, идти стезёю отца isa jälgedes käima
схождение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (alla-, maha)tulek ~ tulemine ~ astumine, laskumine; схождение с лестницы trepist allatulek, схождение с рельсов rööpaist väljajooks, rööbastelt mahajooks;
‣ (teel) kokkusaamine, lähenemine; kokkutulemine; füüs., mat., med. koondumine, konvergeerumine, koonduvus, konvergents; схождение колёс rataste kokkujooks
‣ (alla-, maha)tulek ~ tulemine ~ astumine, laskumine; схождение с лестницы trepist allatulek, схождение с рельсов rööpaist väljajooks, rööbastelt mahajooks;
‣ (teel) kokkusaamine, lähenemine; kokkutulemine; füüs., mat., med. koondumine, konvergeerumine, koonduvus, konvergents; схождение колёс rataste kokkujooks
уведомить 279 (повел. накл. уведоми и уведомь) Г сов. → несов. уведомлять кого-что, о чём, чем kellele teatama; sõna tooma ~ viima, teatavaks tegema, teada andma, keda informeerima; jur. notifitseerima; уведомить о времени приезда saabumisaega teatama, уведомить письмом kirjalikult ~ kirja teel ~ kirjatsi teatama ~ teada andma
утрясти 364 Г сов. → несов. утрясать
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
через предлог с вин. п.
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
экспериментальный 126 П katse-, eksperimendi-; eksperimentaal-, katseline, eksperimentaalne; экспериментальный результат katsetulemus, экспериментальные данные katseandmed, eksperimendiandmed, экспериментальный завод katsetehas, eksperimentaaltehas, экспериментальное животное katseloom, экспериментальная лаборатория katselabor, eksperimentaallabor, экспериментальная биология eksperimentaalbioloogia, экспериментальная продажа katseline müük, экспериментальным путём katse ~ eksperimendi teel, katsega, katse abil ~ korras
этап 1 С м. неод.
‣ etapp (vahemaa; ajavahemik; järk, arenemisjärk, staadium; sõj., aj. peatuskoht sõjaväe liikumisel); завершающий этап lõppjärk, решающий этап otsustav järk, последний этап эстафеты teatevõistluse viimane etapp, ответственный этап строительства ehituse vastutusrikas järk, пройденный этап möödanik, minevik, läbitud etapp;
‣ aj. (vangi)tapp (peatuskoht sunnitööle saadetavate vangide teel; vangide jalgsi edasitoimetamine etappide kaupa; saadetis vange); отправлять этапом ~ по этапу tapiga saatma
‣ etapp (vahemaa; ajavahemik; järk, arenemisjärk, staadium; sõj., aj. peatuskoht sõjaväe liikumisel); завершающий этап lõppjärk, решающий этап otsustav järk, последний этап эстафеты teatevõistluse viimane etapp, ответственный этап строительства ehituse vastutusrikas järk, пройденный этап möödanik, minevik, läbitud etapp;
‣ aj. (vangi)tapp (peatuskoht sunnitööle saadetavate vangide teel; vangide jalgsi edasitoimetamine etappide kaupa; saadetis vange); отправлять этапом ~ по этапу tapiga saatma
